Mán berýge tıisti keıbir otbasylyq máseleler

12 jeltoqsan 2019 9276 0
Оqý rejımi

Bıyl Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń bastamasymen dinı qyzmet aıasynda «Islam jáne otbasy jyly» dep jarııalandy. «Otan – otbasynan bastalady», – demekshi, memleket mereıiniń ústem bolýy bilimmen qatar tektilikke tárbıelengen ulaǵatty urpaqqa tikeleı baılanysty dep esepteımiz.

Óıtkeni, otbasy – «shaǵyn memleket». Irgesi berik, birligi bekem eldiń bolashaǵy «shaǵym memleketten» bastalady emes pe? Osy rette otbasy berekesi men shańyraqtyń shattyǵyn arttyratyn keıbir jaıttarǵa toqtalyp ótkendi jón kórip otyrmyz.

Birinshiden, ózgeni emes, ózimizdi tárbıeleý. Bul – mańyzdy másele. Óıtkeni, qoǵamdy jaqsylyqqa ózgertýdi ýaıymdaǵan adam eń áýeli ózin ózgertýi qajet. Demek, ózgeniń boıynan jaqsy qasıetterdi kórgisi kelgen pende sol asyl qundylyqtar óziniń tula boıynan kórinis tabýy tıis. «Alla Taǵala qasıetti Quran Kárimniń «Raǵyd» súresiniń 11-aıatynda: «Qaıbir qaýym ózin-ózi ózgertpeıinshe Alla ony ózgertpeıdi», – dep baıandaǵan. Adam túzelse, onyń otbasynan jaqsylyqtyń nyshany baıqalady. Otbasy túzelse, qoǵam, qaýym izgilikke qadam basady.

Ekinshiden, Qudaı qosqan qosaǵymyzǵa jaqsy qaraý, ıakı onyń boıyna kórkem minez qundylyqtaryn qalyptastyryp, adamı qasıettiń altyn dánin egý. Áıel – Allanyń amanaty. Onyń ádebi men tárbıesine joldasy jaýapty. Qyz-kelinshekke tán náziktik onyń tabıǵı jaratylysyna qatysty qubylys. Onyń sezimtaldyǵy men jalpy bolmysyn qalypty jaǵdaı retinde qabyldaǵan abzal.

Jaratýshy Jabbar Iemiz «Nısa» súresiniń 19-aıatynda kúlli adamzat balasyna: «Áıelderińmen jaqsy turyp, jaqsy qarym-qatynasta bolyńdar», – dep ámir etken. Allanyń násip etken syıyn razylyqpen qabyldap, oǵan jaqsy qarap, kórkem qarym-qatynas jasaý – musylmannyń mindeti.   

Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.): «Iman turǵysynan múminderdiń eń kámili – minez-qulqy eń jaqsy bolǵandar. Senderdiń eń ardaqtylaryń − jarlary men balalaryna jaqsy qaraǵandaryń. Aralaryńda januıasyna eń jaqsy qaraıtyn menmin», – degen. Paıǵambar súnnetine adaldyq onyń amaldaryn oryndaýdan bastalady emes pe?

Alla Elshisi (s.ǵ.s.) bir sózinde aıtqandaı, múmin er adam esh ýaqytta múmin áıeldi jek kórýine bolmaıdy. Eger de qandaı da bir múmin áıeldiń áldebir minezi kóńiline jaqpasa, basqa bir qasıetin unatyp qalatyny haq.

Amr ıbn ál-Ahýas ál-Jýshamı (r.a.) bylaı degen eken: «Paıǵambarymyz qoshtasý qajylyǵynda Alla Taǵalaǵa maqtaý aıtyp, shúkirshilik bildirgen soń jamaǵatqa bylaı dep nasıhat aıtqanyn estidim: «Áıelderińe jaqsy qarańdar, óıtkeni sender shyn máninde olarǵa jaýaptysyńdar. Anyq arsyzdyq jasamaıynsha (kúıeýine opasyzdyq jasamaıynsha nemese boısunýdan bas tartpaıynsha), olarmen tek jaqsy qarym-qatynasta bolýǵa tıissińder. Sender úshin budan basqa jol joq...».

Demek, áıeldiń áldebir sózi nemese oǵash qylyǵy ajyrasýǵa basty sebep bolmaýy kerek.

Úshinshiden, bala tárbıesine kóńil bólý. Halqymyzda: «El bolam deseń, besigińdi túze», – degen naqyl bar. Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) bir ósıetinde: «Balaǵa ákeniń berer eń jaqsy syıy – ol tárbıe», – degen eken.

Jaqslyǵy men jamandyǵyn alma-kezek arpalysyp jatqan almaǵaıyp myna zamanda balaǵa bilim berýden buryn onyń tárbıesi basty orynǵa shyqty. «Tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń has jaýy», – dep máni tereń tujyrym aıtyp ketken Ábý Nasyr ál-Farabı babamyzdyń sózi búgingi kúnge deıin óziniń ómirsheńdigin joǵaltpaı keledi. Bilim men tárbıe – qustyń qos qanaty ispetti. Birinsiz-biri damýdyń dańǵyl jolynda erkin samǵaı almaıdy.

Bala tárbıesine qatysty másele taǵy da sol ákeniń tulǵalyq róline kelip tireledi. Esti sóz aıtyp ketken baıyrǵy babalarymyz: «Ata kórgen oq jonar, ana kórgen ton pisher», – degen. Bala kórgenin isteıdi. Kórkem tárbıe kórgen bala teksizdikke barmaıdy, ary men namysyn saqtaıdy. Óıtkeni, «balapan uıada ne kórse, ushqanda sony iledi».    

Asyl dinimiz Islam bala tárbıesine erekshe mán beredi. Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) taǵy bir hadısinde: «Balaǵa bir ret kóńil kólip, tárbıe berý – bir saǵ (bir saǵ – 2120 grammǵa teń) kóleminde sadaqa bergennen de jaqsy», – delingen.

Bul rette balaǵa sózben emes, ispen úlgi bolý, oǵan jumsaqtyq tanytý, onymen pikirlesý, sóılesý, onyń qolymen saýapty isterdi jasaý, olarǵa syılyq úlestirip, júıeli túrde jigerlendirip turý, bárine birdeı qarap, udaıy duǵa jasaý – óte mańyzdy amaldardyń biri.

Tórtinshiden, týysqandarmen kórkem mámilede bolý. Halyq danalyǵynda: «Aı aralaspasań aǵaıyn jat», – degen qanatty sóz bar. Dinimizdegi saýapty amaldardyń biri – týysqandarǵa qaraılasý, olarmen baılanysty úzbeý. Biz «óle jegenshe, aǵaıynmen bóle je», «baýyr shyryn, bas tátti, aǵaıynmen ishken as tátti», «týysy birdiń qonysy bir, týysy birdiń ýysy bir», – dep týystyq qarym-qatynasty tý etken joraly jurtpyz. Alla Taǵala qasıetti Quran Kárimde adamzat balasyna bylaı ámir etken:  

«Negizinde Alla ádiletti, ıgilikti jáne aǵaıyn-týysqanǵa qaraılasýdy buıyrady». Al, Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Kimde-kim rızyǵynyń kóbeıýin jáne ómiriniń uzarýyn qalasa, týǵan-týysqandarymen qarym-qatynasyn úzbesin», – degen. Baıqap qarasaq, Alla Taǵala adamnyń tipti rızyǵy men ómirin onyń týysqandarymen qalaı qarym-qatynas jasaıtynyna baılanystyryp qoıǵan.

Besinshi, kórshi haqysyn berý. Alla Taǵala Qurannyń «Nısa» súresiniń 36-aıatynda bylaı deıdi:

«Allaǵa qulshylyq qylyńdar. Oǵan eshkimdi serik qospańdar. Áke­sheshege, týystarǵa, jetimderge, kedeı­kepshikterge, jaqyn kórshige, alys kórshige, janyńdaǵy joldasyńa, qarajaty taýsylǵan jolaýshylarǵa, qoldaryńa qaraǵandarǵa (qyzmetshilerge) jaqsylyq jasańdar. Alla dandaısyǵan tákapparlardy jaqsy kórmeıdi».

Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.): «Kórshi týraly Jábireıil perishteniń keńesti úıip-tókkeni sonsha – men eriksiz kórshini kórshige murager etpes pe eken degen oıǵa qaldym», – degen.

«Úı alma, kórshi al», – degen maqaldyń mánine úńilsek, úıden buryn jaqsy kórshiniń qymbat ekenin túsinemiz. Jaqsy kórshi bola bilý nemese mazasyz kórshiniń synaqtaryna sabyr ete bilý – musylmannyń asyl mindetteriniń biri.

Alla Taǵala barshamyzdyń otbasymyzǵa baq-bereke, shańyraǵymyzǵa shattyq, bala-shaǵamyzǵa ımanı tárbıe násip etip, eki dúnıe baqytyna bólegeı! Ámın!  

Qanat Qydyrmın

Pіkіrler Kіrý