MAL JÁNE DENEMEN ORYNDALATYN ǴIBADAT: QAJYLYQ
Qajylyq – Islamnyń bes paryzynyń biri. Mal-múlik ári denemen jasalatyn ǵıbadat. Hıjrı jetinshi jyly paryz boldy. Paıǵambarymyz (s.a.ý.) Ábý Bákirdi (r.a.) qajylardyń basyna basshy etip taǵyıyndady. Paıǵambarymyz (s.a.ý.) ózi, kelesi jyly qajylyq paryzyn oryndady.
Ózinde qajylyq sharttary bar kisige ómirinde bir ret óteý «paryz aın». Dúnıe múmkinshiligi bolǵanymen, densaýlyǵy jaramaıtyn adam óz ornyna ókil jibere alady.
Paıǵambarymyz (s.a.ý.) bylaı deıdi: «Islam bes tirektiń ústine salynǵan. Bular: Alla Taǵaladan basqa qudaı joqtyǵyna jáne Muhammed (s.a.ý.) Alla Taǵalanyń paıǵambary bolǵandyǵyna kýálik etý, namaz oqý, zeket berý, ramazan orazasyn ustaý jáne Qaǵbaǵa qajylyq jasaý».
Qajylyqtyń hıkmeti men sebepteri:
Alla Taǵala aldynda beıshara, adamdar aldynda kishipeıil bolý;
Dúnıe nyǵmeti men densaýlyǵynyń shúkirligin óteý;
Kaǵba Mýazzamanyń adamdarǵa rýhanı lázzát syılaýy;
Nápsisin júgendep, tárbıeleý;
Túrleri men tústeri ártúrli, biraq dinderi bir musylmandardyń kezdesýi;
Aq tústi ıhram – appaq kebinge oranyp aqyretke attanǵan pendelerdiń qabirden turyp, mahsharda jınalatyndyǵynyń bir kórinisi.
Hajar ýl-Ásýádqa sálem bergende «Álmısaq» antyn eske alyp, ımanyn jańalaý;
Islamnyń dúnıege kelgen jerin, paıǵambarymyzdyń, sahabalardyń din úshin kúresken jerlerin kórip, eske alý;
Qajylyq – ómir boıy esten shyqpaıtyn estelik qaldyrady. Qajylyq musylmannyń ómirine jańa serpilis ákeledi. («Qajylyq jáne Umra»)