KÚNÁLARYNA ÓKINÝ

Mýsa aleıhıssálam Hyzyr aleıhıssálamnan aıyrylar kezinde “Maǵan nasıhat aıt” deıdi. Hyzyr aleıhıssálam:

“Paıdaly bol, zııan tıgizýshi bolma, jyly júzdi bol, ashýly bolma, qyrsyq bolma, áldeqandaı qajetiń bolmasa (bazar, dúkende) júrme, eshkimdi kúnási úshin aıyptama, kúnálaryna (ókinip) jyla” dep nasıhat aıtady.

Hadıs ǵalymy Ibn Sámmak rahımáhýllahtan bylaı rıýaıat bolǵan: “Adamdar kúná máselesinde úsh túrli.

Kúnási úshin nápsisin kinálap, kúnási úshin kóńili qulazyp, ondaı nársege endi qaıtyp oralǵysy kelmeıtin adam. Mine, ondaı adamdardyń ókinishi qabyl bolmaq.

Qaıta-qaıta kúná jasap aqyrynda ókingen, biraq ózin ustaı almaı qaıta kúnáǵa batqan jáne odan keıin kúnási úshin jylaǵan adam. Olarǵa úmit bolǵanmen de, azap qorqynyshy da bar.

Kúná jasap ol úshin ókinbegen, ókinse de onyń nátıjesinde kúnáǵa muńaımaǵan, sosyn taǵy kúná jasap, olar úshin jylamaǵan adamdar. Ol ózine qııanat jasaǵan adam, ol Jánnat jolynan jahannam jolyna qaraı bet alǵan”.

DENSAÝLYQ: QALAMPYRDYŃ PAIDALARY

Qalampyr quramy antıoksıdant túrine óte baı. Ystyq shaıǵa nemese bir stakan qaınaǵan sýǵa bes-alty túıir qalampyr salyp, birneshe mınýttan soń aqyryndap ishse, sharshaǵan, deneniń del-sal jáne shıryqqan kúıi basylyp, tula-boıdyń sergip, aǵza kúshiniń artqany birden baıqalady. Qalampyr oı-zeıini sharshaǵan jáne kúızelgenderge óte paıdaly. Ystyq sý ne shaıdy iship otyryp, aýyzǵa túsken qalampyrdy tispen ezip juparyn arttyra túsýge bolady.

Qalampyr shaınaý aýyzdyń jaǵymsyz ıisin ketiredi. Sondaı-aq shirigen tistiń aýyrǵanyn basatyn qasıeti bar. Shirigen tistiń tesigine ezilgen kepken qalampyrdy bólip alyp salyp qoısa, syzdap solqyldaǵanyn basady.