KISI ÓLIMI KEZINDE AITYLATYN QAZAQTYŃ EJELDEN BELGILI JOQTAÝ ÓLEŃDERI

Joqtaý óleńderiniń óte erte zamanda paıda bolǵanyna tarıhı derekter men jazba eskertkishterdi, tastaǵy jazýlardy mysal etýge bolady. Bul jazbamyzda qazaq halqynyń kisi ólimi kezinde aıtatyn ejelden belgili joqtaý óleńderin usynamyz.

Akademık Álkeı Marǵulan:

 "Joqtaý - ádebıettiń eń eski túri. Onyń shyǵýy úı ishinde, el ortasynda bolǵan ıgi adamdardyń dúnıeden ótkenine (ólgenine) ókinip, olardy eske túsirý retinde aıtylatyn óner. Joqtaý Orhon jazýlarynyń túbegeıli aıalǵysy. Onyń eń bir jarqyn túrin Kúltegin, Begre tas jazýlarynan kórýge bolady", - deıdi. Keı eńbekterde joqtaý aıtý dástúriniń ıslam dinine deıin bolǵany jazylǵan. Mysaly Shege sheshen ómirden ótkende kelininiń aıtqan myna joqtaý joldarynan qudaıǵa til tıgizetin sózderdi de ańǵarýǵa bolady: Áýeden ushqan ylashyn, Ylashyn jaıar qulashyn. Atamdy alǵan qudaıdyń Kelini mendeı jylasyn!

Áýelbek Qońyratbaev joqtaý óleńderi jaıly bylaı degen:

"Janazalaý óleńderiniń kóp taraǵan bir túri – joqtaý. Joqtaý kóbine jaýda qaza bolǵan qas batyrlardyń erlik isterin eske túsirýden týǵan. Onda batyrdyń elge kórsetken qyzmeti, ómir joly muń – sher rýhynda baıandalady. Joqtaý otbasylyq sheńberde týyp, kópshilik jyry bolǵan. Mysaly Otan soǵysy jyldary jas kelinshek, júregi jaraly analar ózderiniń maıdanda qaza tapqan erleri, balalary jaıly kóptegen joqtaý týǵyzǵan. Olar qysqa, biraq jan sherine toly keledi".

Joqtaýdy kimder aıtady?

Joqtaý óleńderin aqyndar men jyraýlardyń ózderi shyǵaryp, ózderiniń aıtqan jaǵdaılary da, aıtýshylarǵa shyǵaryp bergen jaǵdaılary da bar. Ekinshi jaǵdaıda ony aıtýshylar – qaıtys bolǵan adamnyń áıeli, qyzy, qaryndasy nemese ata-anasy bolyp keledi. Joqtaý óleńderin er adamdardyń aıtýy – balalary, ne jary, ne eldiń, halyqtyń ardaqty azamaty qaıtys bolǵan jaǵdaılarda ǵana kezdesedi.

 

ÓLIM ShYQQAN JERGE KÓŃIL AITÝ

 ...Qaıǵynyń bir qııaly tústi oıǵa,

Jaıyldy shymyrlatyp óne boıǵa.

 Adamzattyń basyna is túspese,

Adamǵa sóz kele me beker jaıǵa.

Ajal týra kelipti qoımaýyna,

Qara jer alyp kirdi qoınaýyna.

Ata-baba asyldyń bárin jalmap,

Qara jer qansha alsa da toımaýynda.

Adam ata, Haýa ana — túp anamyz.

Jalǵandy búıtip júrip jubatamyz.

 Sodan bizge qalypty mıras bolyp,

 Ólgenge kóńil aıtyp jubatamyz.

Kóp oılasam, qaıǵynyń biri mende,

Zaman aqyr aýlymda osy kúnde.

Eki asylym kózimnen bulbul ushyp,

Qoshyn aıtyp jóneldi dúnıege.

 Aǵekem aldymyzdaǵy asqar belim,

Anamyz—sýsyndaǵan shalqar kólim.

 Jatsam-tursam oıymnan bir ketpeıdi,

 Aqtamadyń aq sút pen mańdaı terdi.

El-jurtqa, qadirli edi qaýymyna,

Aǵa men úlken-kishi baýyryna.

 Aqylshy, aldyndaǵy kemesi edi,

Óziniń batyp ketti aýylyna.

Degenmen ajal bizdi ańdyp turmas,

Ómirge kelgen janmen tegis syrlas.

 Qalǵanyń bereke men birlikti qos,

Aqylsyz aljyǵanyń túkke turmas.

 

KÓŃIL AITA KELGENDERMEN KÓRIS ÓLEŃI

Jylqy ishinde dónen ker

 Jylqy ishinde dónen ker,

Aqyly mol kemeńger.

Kemeńger atadan aıryldym,

Qalaısha jylaıdy demeńder.

Aǵaıyn-týǵan kep jatyr,

 "Jylamańdar" dep jatyr.

 Kemeńger atadan aırylyp,

Ishimdi qaıǵy jep jatyr.

Altyndy erdiń qasy ediń,

Aǵyndy sýdyń tasy ediń.

Jylamaıyn desem de,

Bir aýyldyń basy ediń.

Dúnıe jıdyń etektep,

Ósirdiń jastaı jetektep.

Esimde meniń bar ma edi,

Siz aırylyp keted dep?

Ana bir taýdyń kıesin,

Jaıylyp jatqan túıesin.

Salýly tósek, salqyn úı,

 Qıdy eken qaıtyp ıesin!

Ózenniń boıyn qar alǵan,

Saı-salaǵa taralǵan.

Artyńda qalǵan óńkeı jas,

Aqyl tappaı sandalǵan.

Aldymda asqar bel ediń,

Aqyly dárııa ken ediń.

Aqylshy bolǵan aýylǵa,

 Bárimizge teń ediń.

 

***

"BABALAR SÓZI" JÚZ TOMDYǴYNYŃ 91-TOMYNDAǴY MUŃ-ShER ÓLEŃDERI:

 

 ÁKENI JOQTAÝ

Bıssımıllá dep bastaıyn,

 Asyǵys aıtyp saspaıyn.

Keshegi júrgen jaıly ákem,

 Joqtaýsyz qaıtyp tastaıyn.

Ajal shirkin jetkende,

Aıryldyq jurtym panadan.

 Opasyz sum qara jer,

 Jan bitkendi jalmaǵan.

Dúnıe saldy jáıli ákem,

Ishten jalyn qaınaǵan.

Halqyna arnap ómirin,

Eliniń qamyn oılaǵan.

Baıany joq dúnıe-aı,

Pendesi joq ólmeıtin.

Aıaýly ákem qormalym,

Kettiń-aý, jerge kelmeıtin.

Shyndyq sózdiń alaly,

Tımegen elge zalaly.

Jer orta jasqa kelgende,

Ajaldyń jetti-aý, habary.

 Barlyǵyn báı tiksek te,

Tabylmady-aý, amaly.

Áke, sizden aırylyp,

Saý kóńil boldy jaraly.

Asqar taýym qulady,

Báıteregim sulady.

Jaratqan pende barlyǵy,

Aq ólimge unady.

Aınalaıyn, jurtym-aý!

Qaıǵyly qara kún boldy.

Jáıli ákemnen aırylyp,

Jaryq dúnıem tún boldy.

Taǵdyrǵa bar ne shara?

Kóńilim endi kir boldy.

 Bas ıeden aırylyp,

Júregime qaıǵy sher toldy.

Jol bastaýshym, ákem-aý!

Aqylym endi kim boldy.

Aı jaryǵy batqandaı,

Kóńilim túnmen bir boldy.

Serkesiz qoıdaı qamaldyq,

 Bir kúniń bizge zar boldy.

Jáıli ákem kóship pánıden,

 Keń dúnıem tar boldy.

Opasy joq dúnıe-aı,

Kim ketpegen, kim qalyp!

Qaıǵymenen kúızeldik,

Jylaýmenen kúndi alyp.

Qamqorshy áke qormalym,

Artyńda zarlap biz qaldyq.

 Tabıǵat zańy raqymsyz,

Ótedi zaýlap yrǵalyp.

Ańqyldaǵan aq kóńil,

Adal ediń halqyńa.

Aýzyn ashqan sum ajal

Qaratpady-aý artyńa.

Taǵdyrǵa joq sharamyz,

 Imanyńdy tileıik.

Saýaby tısin jáıli, áke!

 Oqylsyn quran-tábárik.

 

 ***

Bıssımılládan bastaıyn,

Tezdete aıtyp saspaıyn.

Imandy bolǵyr, ákejan!

Aýzymnan qaıtyp tastaıyn.

Esik aldy qos aryq,

Ekeýi de bos aryq.

Imandy bolǵyr, ákejan!

Qaldyq qoı biz bozaryp.

Dúnıe, shirkin, jalǵan-aı!

 Óte shyǵar aldap-aı.

 Ákeshim, senen aırylyp,

 Artyńda qaldyq zarlap-aı!

Aldym bıik, artym jar,

Aınalatyn jerim tar.

Imandy bolǵyr, ákejan!

Bir kórýge boldym zar.

Áýeden ushqan aqqutan,

Oılasam jalǵan bir tutam.

Álpeshtep baqqan, jan áke,

 Ózińdi ne qyp umytam!

Arǵymaq keler aǵylyp,

Jibekten arqan taǵylyp.

Imandy bolǵyr, ákejan,

Aırylyp qaldym ne qylyp?!

 Áýeden ushqan aq suńqar,

Qanatymen jer syzar.

Aınalaıyn, ákejan,

Mańdaıymnan kim sıpar?!

Aq órkesh urdy atylyp,

Kók ıirim ketti batyryp.

Qaıtyp bir adam bolaıyn,

Qaıǵymen tańdy atyryp.

Bazardan alǵan taqtaıym,

 Syndyrmaı qaıtyp saqtaıyn.

Imandy bolǵyr, ákejan!

Jylamaı qaıtyp toqtaıyn.

 Esiktiń aldy qara sý,

At óte almas tereń sý.

Armanda ketip, jan ákem,

Boldyq-aý búgin ular-shý.

Qara sý basy shymdy saz,

Qonbaı ótpes úırek-qaz.

Naýqaspen tynbaı kúresip,

Ótti-aý talaı qys pen jaz.

Esiktiń aldy tospa kól,

Tospa kól boıy soqpaq jol.

Men jylamaı kim jylaıdy,

 Júrekke toldy qaıǵy-sher?!

 Júk ortasyn oıaıyn,

Júkaıaqty qoıaıyn.

Imandy bolǵyr, ákejan!

 Jylamaı qaıtyp qoıaıyn.

Taý basynda kekilik,

Kekilik otyr bekinip.

Jylamaıyn desem de,

Basyma tústi jetimdik.

Saýyny kelse bozingen,

Botasyn kelip emizgen.

Jylamaıyn desem de,

 Ákesi joq degizgen.

Úıge salǵan úzigim,

Qolyma salǵan júzigim.

Artyńda qaldy beseýiń,

Kóre almadyń qyzyǵyn.

Mingende atym tel shubar,

Tebingiden ter shyǵar.

Alystan kelsem saǵynyp,

Aldymnan meniń kim shyǵar?!

Qara at mindim qatyrdym,

Qabyrǵa júnin japyrdym.

Ákeń ótti degende,

Uıyqtamaı tańdy atyrdym.

 Mekeni qulan keń jazyq,

Qulan eti jol azyq.

Imandy bolǵyr, ákem-aý,

 Orynyń qaldy qulazyp.

Qaıyńnan alǵan kúregim,

Qaıǵyly bolǵan júregim.

Men jylamaı, kim jylaıdy?

Ákem edi-aý, tiregim!

 

***

 ÁKE MEN ShEShENI JOQTAÝ

 

Appaq sútin emizgen,

Meıiri tereń teńizden.

Tappaspyn, ana, ózińdeı,

 Aq edil jandy ómirden.

"Qarǵam" dep júrip qartaıdyń,

Uıqysyn qıyp ár tańnyń.

Ajymǵa tolyp aq júziń,

Aǵardy qara samaıyń.

Naýqastyń bolmaı amaly,

Kún týdy basqa qaraly.

Anamyz sizden aırylyp,

Kóńilimiz boldy jaraly.

Jan anamnan aırylyp,

 Basyma tústi qaıǵy-sher.

Aınalaıyn, anashym,

Turaǵyń boldy-aý qara jer.

Anamdaı kim bar aıaýly,

Meıirin kúndeı jaıady.

Alys ta jaqyn emdettik,

Bolmady shıpa baıandy.

Qurmettegen bar adam,

Anashym edi balajan.

 Mápelep bizdi baqqany,

Shyǵady qaıtyp sanadan.

Nemere, jıen taǵdyry,

Bárin de oımen sharladyń.

Kórmedim dep qyzyǵyn,

Ishińde ketti armanyń.

Altaı, Jaıyr, Saýyrym,

Bytyraı qonǵan aýylym.

Ata-anadan aırylyp,

Qaıǵynyń kórdik aýyryn.

Ata-anam edi qormalym,

Qysylǵanda qorǵanym.

Ekeýińnen aırylyp,

Qaıǵyly kóńil bolǵanym.

Ákem edi asqarym,

Sheshem edi dastanym.

Ekeýin birdeı áketken,

Ajal eken qas-qaǵym.

Qaıǵysyz, sirá, joq pende,

Arman tipti kóp mende.

Ketemin oılap sizderdi,

Qasymnan qarttar ótkende.

Aıaýly áke, jan ana,

Bir kúniń bizge zar boldy.

 Ekeýińnen aırylyp,

Keń dúnıe tar boldy.

Esiktiń aldy tobylǵy,

Kózden jasym tógildi.

Ata-anadan aırylyp,

Qabyrǵa etim sógildi.

Asqar taýym qulady,

Báıteregim sulady.

Ekeýińnen aırylyp,

 Júregim zar-zar jylady.

Jaralǵan artyq porymnyń,

Uıtqysy bolǵan elimniń,Qadirli, qaıran ata-anam!

 

 ***

 Al bastaıyn sóz basyn,

 Qaıǵyly júrek qozǵasyn.

Joldasymdy oılasam,

Toqtamaıdy kóz jasym.

Oraýyshym ońbady,

 Otyzǵa jasyń tolmady.

 Jeti jyl joldas bolǵanyń,

 Jeti kúndeı bolmady.

 Oramal tiktim oń keste,

Shymyldyq tiktim shym keste.

Artyńda qalǵan jalǵyzdy,

Toltyrmaı kettiń on beske.

Basqanda jerde iz qaldy,

Artyńda bir qyz qaldy.

Jastaı senen aırylyp,

Jylamasqa nem qaldy.

Júkke jıǵan ishigiń,

Domalap jerge túsýin.

Jasym kelmeı otyzǵa,

Basyma qaıǵy túsýin.

Saz jaǵasy bylqyldaq,

Shóbi shyǵar sylqyldap.

 Aryzdasyp-qoshtasyp,

Jatpadyń úıde yńqyldap.

Jalǵyzyń qaıtyp er jeter,

 Erjetkenshe es keter.

Artyńda qalǵan bir sorly,

Qaıǵymen júrip kúni óter.

Jylqy ishinde boz atyń,

Ákeli bala ozatyn.

Ákesi joq jalǵyzyń,

Boldy ǵoı endi tozatyn.

Omyraý toly aq monshaq,

Ákeli bala maqtanshaq.

Ákesi joq jalǵyzyń,

Bolady endi jasqanshaq.

 Kerege jaıdym bes bastan,

Qaıǵyly boldym men jastan.

Búıterimdi men bilsem,

Ushpas pa edim jartastan.

 

SÁBI BALALARDY JOQTAÝ ÚShIN AITYLATYN ÓLEŃ

 

Alataýdyń kórki —

Tósinen aqqan bulaǵy.

Aǵyn sýdyń symbaty —

Jaıqalyp shyqqan quraǵy.

Orkıiktiń kórki —

Oınaqtaǵan laǵy.

Suńqardy sulý kórsetken —

Qanatynyń qııaǵy.

 Tulpar júırik bolmaǵy,

Quryshtaı quıma tuıaǵy.

 Qolynda perzent bolmasa,

Jigittiń bolmas sııaǵy.

Bala degen — adamnyń

Qoınynan janǵan shyraǵy.

 Balasy joq pándeniń

Sańyraý bolar qulaǵy.

Artynda qalsa bir mura,

Jalǵannyń bar ma turaǵy.

 Qaıyptyń qusyn ushyrsa,

Zıratta bolmas suraǵy.

Jerdiń sáni bola ma?

Asqaraly belden soń.

Saǵym oınap kótergen

Meńireý dala shólden soń,

Úırek ushyp, qaz qonǵan

Shaǵalaly kólden soń.

Erdiń sáni bola ma?

Týyp ósken elden soń.

 Áıeldiń kúni ne deısiń,

Qudaı qosqan erden soń.

Ómir qyzyq bolmaıdy

Ózi qatar teńnen soń.

Kóldeneńge kónbeıdi,

Bir-birine sengen soń.

Dáýlettiń tóri sol bolar

Arańa bala bergen soń.

 Erine áıel erkeler

Aq sútin bóbek emgen soń.

Amany jaqsy báriniń

Dúnıege kelgen soń.

Ajal jetse, amal ne,

Sharasyz pende kóngen soń.

Kómirdeı kóńil kúl bolar,

Janǵan shyraq sóngen soń.

Qara jerde meıirim joq,

Óz qolyńnan kómgen soń.

Táýba qylǵyn bárine

Kórmes isti kórgen soń.

Esiktiń aldy móldir sý,

Eńkeıip alyp betiń jý.

Balańyz ketti kelmeske,

 Jylamaı endi beliń bý.

Ótipti talaı babamyz,

 Babamyz ben anamyz.

Meıirban, qaıran, danalar,

Izdesek qaıdan tabylar.

Qaıyrly bolsyn qazańyz,

Imandy bolsyn balańyz.

Sol balanyń artynan

Bárimiz de baramyz.

Altynnan salǵan óńirim,

Sizge de aıtqan kóńilim.

Jylamaı endi sabyr et,

Qalǵannyń tilep ómirin.

Bazardan alǵan aq jaýlyq,

Shetinen aldym bir baýlyq.

Jylamaı endi sabyr et,

Qalǵanǵa bersin densaýlyq.

Asyldan soqqan taǵańyz,

Qundyzdan salǵan jaǵańyz.

 Jylamaı endi sabyr et,

Imandy bolsyn ulyńyz.

Kóringen taýdyń qarasy-aı,

At shaptyrym arasy-aı.

Alladan kelgen bul iske,

Adamnyń bar ma sharasy-aı?!

Jylama, kúnim, jylama!

Kózińniń jasyn bulama!

Jylama degen toqtaý sóz,

Jylamaı kóńil tyna ma?!

Qanaty bútin suńqar joq,

Tuıaǵy bútin tulpar joq.

Jylamaı endi sabyr et,

Qalǵanǵa bersin densaýlyq.

Qara jer máńgi toımaıdy,

Árkim-aq sony oılaıdy.

Kóp jasaǵan kimder bar,

Jaqsyny Qudaı qoımaıdy.

Aq kóılek kıdim beder joq,

Oılasam oıda neler joq.

Jylamaı endi sabyr et,

Jylaǵanmen keler joq.

Avtor: Sagıra ÝALIEVA