Hazireti Omar (r.a.) baýyryn óltirgen kisini qalaı keshirdi?
Qazirgi kúni kezdesken túrli keleńsizdikter buryn da bolǵan. Biraq burynǵylar ol keleńsizdikterdi qalaı retteýge bolatynyn jaqsy bilgen. Sondaı oqıǵalardyń biri haziret Omardyń (r.a.) ómirinde kezdesken.
Haziret Omardyń ógeı sheshesi Ásmadan týǵan Záıd atty bir baýyry bar edi. Ógeı baýyry bolǵanyna qaramastan, sol Záıdti janyna jaqyn tartyp, qatty jaqsy kóretin. Óıtkeni Záıd ıslamdy ózinen buryn qabyldaǵan, ózinen buryn hıjret jasaǵan ári barlyq joryqtarda Paıǵambarymyzdyń janynan tabylǵan. Bádirde bolsa, basqasha erlik kórsetken bolatyn. Soǵysqa deıin ózine bergen saýytty kımeı, haziret Omarǵa «Men senen kárileýmin, aldymen men sheıit bolýym kerek. Saýytty seniń kıgeniń jón» degen. Sońynda jaýǵa saýytsyz qarsy shyǵyp, saýytty ekeýi de kımegen.
Alaıda, Záıd ózi qatty qalaǵan sheıittikke tek haziret Ábý Bákir (r.a.) ýaqytynda Iamamada jalǵan paıǵambarmen bolǵan soǵysta qol jetkizdi. Soǵysta kórsetken úlken erlikten keıin musylmandar jeńiske jetti. Sol joly ol erlikpen qaza tapty.
Ógeı baýyry bolǵanyna qaramastan Záıdtiń ólimine qatty qaıǵyrǵan haziret Omar (r.a.) soǵystan keıin beıbitshilik ústemdik etken Mádınada bazardy baqylap júrip, Záıdti soǵysta óltirgen kisimen betpe bet kelip qalmasy bar ma? Ekeýi bir mezet bir-birine únsiz qarap qalady. Alaıda sezimin jeńe alatyn haziret Omar (r.a.) osy kezde ótkir suraǵyn qoıady:
– Iamama soǵysynda baýyrym Záıdti óltirgen sen emes pe ediń?
Záıdti óltirgen kisi de á degennen boıyn jıyp ala qoıyp, ımandy janǵa tán keıippen bylaı dep jaýap qatady:
– Ýa, Omar, áýeli meni bir tyńda. Sodan keıin ne isteseń de óz erkiń. Men seniń ádilettigińe tolyq senemin.
Osydan keıin baryp jaǵdaıdy bylaı dep baıandaıdy:
– Ol soǵysta men múshrikter qatarynda júrgen ımannan maqurym jan edim. Záıd bolsa, múmınder qatarynda ımanmen abyroıǵa bólengen jan bolatyn. Eger Záıd meni kúpirliktegi sol kezimde óltirip jibergen bolsa, sóıtip qazirgideı ımanǵa kelýime múmkindik bermese, shybyn janymdy shyrqyratyp meni tozaqqa jibergende Záıd ne utar edi? Osy jaǵyn bir oılap qoıýyńdy ótinemin. Alaıda Allanyń jazǵanyna qarasańshy, Záıdke meni óltirtip tozaqqa tastamaı, qaıta ómir súrgizip, maǵan musylman bolý baqytyn jazdy. Meniń qolymnan Záıdtke sheıittik násip etip, oǵan jumaqtyń bıik dárejesin násip etti. Sen osy taǵdyrdyń jazýynyń qaısysyn jón kórmeısiń sonda? Meniń kúpirlikte júrip Záıdtiń qolynan ólip ketkenim jón be edi, joq Záıdtiń meniń qolymnan qaza taýyp, sheıittik dárejesine qol jetkizýi jón emes pe? Allanyń osy jazýynyń qaısysyn aýyr qabyldaımyz? Al qazir soǵys joq, beıbit ómir bastaldy. Men ımandy baýyryń retinde aldyńda turmyn. Záıd te paıǵambarlardan keıin keletin sheıitterdiń qatarynda jumaqta. Ol da dál qazirgi jaǵdaıyna dán rıza. Taǵdyrdyń bul jazýyna qalaı baǵa beresiń, ol óz erkińde!
Haziret Omar (r.a.) árdaıym aqıqatty jaqtaıtyn jan edi. Onyń bul aıtqandaryn muqııat tyńdady. Baıyppen tyńdap bolǵan soń óziniń oıly qalpymen bylaı dedi:
– Jaratqan ıeme, myń da bir shúkir! Soǵysta baýyryma sheıittik násip etken eken, qarsy sheptegi ózin óltirgen janǵa ıman násip etip, ony bizge baýyr etken eken!
Osydan keıin Záıdti óltirgen osy dep oǵan musylmandar kekpen qaramasyn dep, ony qoltyqtap alyp, ekeýi el ishinde biraz júrdi. Osy áreketimen soǵystyń bitkenin, endi ótken jaýlastyqtardy umytyp, tek beıbit ómirdi jaqtaıtyndaryn halyqqa jaqsy uqtyrdy.
Sahabalar dúrdarazdyqqa sebep bolatyn jaıttardy osylaı tigisin jatqyzyp jiberetin. Bul oqıǵadan tatýlyq pen beıbit ómirdi jaqtaý turǵysynda búgingi kúnge de kerekti sabaq alýǵa bolar dep oılaımyz.