HAZIRET PAIǴAMBAR (S.A.S.) DÁÝIRINDEGI OQÝ-AǴARTÝ ORYNDARY

Paıǵambarlyqtyń úshinshi jylynda túsken «Áı, búrkenip jatqan, tur da, adamdarǵa eskert!» («Múdássir» súresi, 1-2) ámirinen soń Allah elshisi (s.a.s.) adamdardy Islam dinine shaqyra bastady. Bastapqyda haziret Hadısha, Alı, Záıd jáne Ábý Bákir (r.a.) ıman keltirgenin bilemiz.^[1] Paıǵambarlyqtyń tórtinshi jylynda Islamǵa ashyq shaqyrýǵa ámir kelip, mekkelikterdi jáne Mekkege jan-jaqtan kelgen basqa rý-taıpalardy haq dinge tarta bastady. Qaǵbaǵa, jármeńkege, bazarlarǵa baryp, buqara halyqqa Allahtyń birligin túsindire bastady. Buǵan múshrikterdiń qatty qarsylyq kórsetýine qaramastan musylmandar sany tez kóbeıdi. Osy kezde paıǵambarymyz elge dindi úsh jerde úıretti.

1. Úıler

Rasýlallah (s.a.s.) paıǵambarlyqtyń alǵashqy jyldarynda Islamdy úıinde daǵýat etip, paryz bolǵan eki rákat namazdy da úıinde úıretken. Paıǵambarlyqtyń tórtinshi jylynan bastap kúndiz Árkamnyń úıine baryp, jınalǵan musylmandarǵa dinniń negizderin úıretetin^[2]. Mádınaǵa muǵalim etilip jiberilgen Musǵab ıbn Úmáır osy úıde sabaq alǵan. Munymen qosa haziret Ábý Bákirdiń Qaǵbadaǵy úıi, Saıd ıbn Záıdtiń úıi de bilim ordasy retinde qoldanylǵan.

Joǵaryda keltirgenimizdeı, Islamnyń alǵashqy jyldarynda saýatty adamdar az edi. Saýat ashyp, oqý-jazý úırengisi keletinderdi musylman emester oqytatyn. Bádir soǵysynan keıin bul is tutqyndarǵa berildi. Úlken-kishi túgel qatysatyn saýat ashý sabaqtary muǵalimniń úıinde júrgiziletin. Olar úıleriniń bir bólmesin arnaıy daıyndaıtyn. Keıinirek úıler kýttab retinde qoldanylyp, Quran jáne negizgi dinı maǵlumattar oqytyldy^[3].

2. Meshit

Allah elshisi (s.a.s.) Mádınaǵa kóshken soń kún tártibinde jańa máseleler paıda boldy. Bul kúnderi ájeptáýir kóbeıgen musylmandardyń qulshylyq etýi, bilim alýy úshin bir oryn kerek edi. Osyny oılap kúndelikti namaz oqý jáne Islamdy úıretý úshin jer satyp alyp, meshit saldyrdy. Bul paıǵambar meshiti úsh bólikten turatyn: namaz oqıtyn úlken zal, mektep qyzmetin atqaratyn sýffa jáne Paıǵambarymyzdyń (s.a.s.) januıasyna arnalǵan birneshe kishkentaı qujyra. Meshitpen qatar bul ǵımarattyń kóptegen qyzmeti boldy. Haziret Omar (r.a.) zamanyna deıin Mádınaǵa kelgen qonaqtar osy meshitke túsetin. Memlekettik jáne saıası máseleler osynda qarastyrylyp, joryqqa da osy jerden attanatyn edi.

3. Sýffa

Sýffa mektebi Islamdaǵy alǵashqy ýnıversıtet edi. Sýffanyń salynýymen Islam oqý-aǵartý isinde jańa dáýir bastaldy. Mekteptiń negizi salynyp, bul jerde Paıǵambarymyzdyń (s.a.s.) ózi sabaq berdi. Kúndiz muǵalimder Sýffa shákirtterine din qaǵıdalaryn úıretetin^[4]. Ubada ıbn ás-Samıt (r.a.) bul jerde jazý sabaǵyn bergen, Úbáı ıbn Kaǵb, Abdýllah ıbn Másǵýd jáne Mýaz ıbn Jábal (r.a.) Quran úıretken^[5]. Osylaısha júıeli oqytý júıesiniń jáne batysta kóptegen ǵasyrdan keıin ǵana paıda bolǵan qoǵamdyq oqý ornynyń negizi qalandy. Allah razylyǵy úshin ǵylym úırengen ǵalym men Onyń jolynda soǵysqan sarbazdyń teń tutylýy bul istiń mańyzdylyǵyn kórsetip, paıǵambar meshiti men Sýffa naǵyz bilim ordasyna aınaldy. Allah taǵalanyń adamzatqa túsirgen sońǵy kitabynda da musylmandardyń bir bóligi soǵysqa qatyspaı, ǵylymmen shuǵyldanýy kerek ekeni aıtylady^[6].

Sýffada shákirtterdiń 400-ge tarta bolǵany rıýaıat etiledi. Bul kúndiz keletin shákirtterdiń sany bolýy múmkin. Ibn Hanbaldyń aıtýynsha, onda jatyp oqıtyn shákirtter sany seksen shamasynda edi. Óıtkeni Sýffany meken etken kisiler Mádınada týǵan-týysy joq sahabalar bolatyn. Bulardyń ishinde Ibn Másǵýd, Ibn Omar, Ábý Huraıra, Salman Parsy, Ábý Zár, Musǵab ıbn Úmáır, Hanzala, Bilál (r.a.) bar edi.

Islamda áıelderdiń de ǵylymda óz oryndary bar. Allah elshisi «Ilim barlyq musylman er men áıelge paryz»^[7] deı otyryp, bólip-jarmaı aptanyń bir kúnin áıelderge sabaq berýge arnaǵan^[8]. Paıǵambardyń (s.a.s.) osy ámirine baılanysty baqyt ǵasyrynda ǵalym áıelder shyqqanyn kóremiz^[9].

Baqytjan ÓTKELBAEV