Hanafılerdi nege Matýrıdıler dep ataıdy?
«Ábý Hanıfa fıqhpen qatar, aqıda salasynda da ımam. Al olaı bolsa hanafıler nege Ábý Hanıfanyń kózqarastaryn emes, matýrıdılikti ustanady?» degen máselege qysqasha toqtala keteıik.
Ábý Hanıfanyń kezeńinde aqıda ózi derbes ǵylym salasy retinde áli qalyptaspaǵan bolatyn. Ol kezde fıqhtyń ishine aqıdamen qatar ahlaqqa qatysty máseleler de kiretin. Al dástúrli sýnnıttik aqıda ilimin júıelep-damytqan ımam Áshǵarı men ımam Matýrıdı.
Negizinen «Fıqh» (sharıǵat) pen «Aqıda» eki bólek pánder. «Fıqh» musylmannyń Alla Taǵalaǵa jasaıtyn qulshylyqtary týraly qaǵıdalardy, al «Aqıda» ıman negizderine qatysty máselelerdi qarastyrady.
Imam Ábý Hanıfa bastapqyda «Aqıda» salasynda kitap jazǵanymen, ol óte yqshamdy túrde bolatyn. Ol kóbine «fıqh» ilimimen aınalysty. Al ımam Matýrıdı ıman negizderine (aqıdaǵa) qatysty máselelerdi ımam Aǵzamnyń jolymen júre otyryp, aıat-hadısterdi qoldanýmen qatar, aqyl-oıǵa da mán beretin ózgesherek, «kálam» ádisin qoldaný arqyly júıelegen. Samarqanda ári sol aımaqtaǵy aǵymdar men baǵyttarǵa qarsy pikirtalastarynda kálam ádisin qoldaný arqyly úlken jetistikke jetken.
Mine, sondyqtan, aqıda salasynda matýrıdılikti ustanamyz. Matýrıdıliktiń ózi Ábý Hanıfanyń kózqarastarynyń negizinde qalyptasqandyqtan mázhaby hanafılik dep atalyp ketken. Iaǵnı onyń joly hanafılikten bólek emes, qaıta onyń jalǵasy. Biraq joǵaryda da atap ótkenimizdeı, ımam Matýrıdı zaman talabyna qaraı ıslamdy bura tartpaq bolǵan aǵymdardyń jańsaq pikirleriniń musylmandar arasynda taralýyn tizgindeý maqsatynda, dástúrli sýnnıttik kózqarastyń sheńberinen shyqpaı qajyrly eńbek etip, júzdegen shákirt tárbıelep, Orta Azııada hanafıliktiń damýyna úlken úles qosqan ǵulama.
Imam Aǵzamnyń shyǵarmalarynda Alla Taǵalanyń sıpattary, ıman aqıqattary, Alla Taǵalany aqylmen nemese naqylmen (aıat jáne hadıster) taný kerektigi, jaqsylyq pen jamandyqtyń jaratylýy, taǵdyr jáne ózge de senim máseleleri qarastyrylǵan. Sol dáýirdegi Irak sharıǵat ǵalymdarynyń kóshbasshysy bolǵan ımam Aǵzamnyń bul shyǵarmalardaǵy kózqarastaryn ımam Matýrıdıdiń senimdik turǵydaǵy kózqarastarymen salystyryp kórer bolsaq, birizdilik pen birtektilikti ańǵarý qıyn emes. Osy sebepten de, zertteýshiler eki ǵulamany bir-birinen ajyratyp jatpaıdy.
Imam Ábý Hanıfa «Aqıdanyń» negizderin aıtyp ketse, Imam Matýrıdı sol negizderdi keńinen tarqatyp, egejeı-tegjeıine deıin túsindirgen. Hanafı mazhabynyń úlken ǵalymdarynyń biri Zahıd ál-Káýsarı «Isharatýl-Máram» atty tóltýmasynyń kirispesinde bylaı deıdi: «Maýarannahr ólkesi bıdǵat pen buzyqtyqtan uzaq, tynysh el edi. Súnnetti berik ustanyp, onyń úkimderin urpaqtan urpaqqa mura etip qaldyryp otyrǵan. Endigigi jerde ımam, ǵalym Ábý Mansýr ál-Matýrıdı shyǵyp, árbir máselege jeke-jeke toqtalyp, olardyń ara-jigin ajyratyp, aıqyn dáleldermen shegelep, naqtylaý jumystaryn júrgizdi.
Matýrıdıdiń shyǵarmalaryna qarap kálam, fıqh metodologııasy jáne tápsir salasy boıynsha qalam terbegen bedeldi ǵalym ekenin baıqaýǵa bolady. Aqıda salasyndaǵy ustazdarynyń tizbegi Imam Aǵzam Ábý Hanıfaǵa baryp tireledi. Imam Matýrıdı ımam Aǵzamnyń kitaptaryn ustazdary Ábý Nasyr Ahmad ıbn Abbas ál-Báıadı, Ahmad ıbn Isqaq ál-Júrdjanı jáne Nasyr ıbn Iahııa ál-Balhılerdiń kómegimen úırengendigi, al olardyń Ábý Súleımen Musa ál-Júrdjanıden dáris alǵandyǵy, ál-Júrdjanı bolsa, bul ilimdi ustazy Muhammed ıbn Hasan ásh-Sháıbanıden alǵandyǵy tarıhı shyǵarmalarda aıtylǵan. Ol Ábý Hanıfanyń aqıdaǵa baılanysty shyǵarmalaryn oqyp, óz kózqarasyn onyń paıymdaýlary sheńberinde negizdegen. Osyǵan oraı, Matýrıdıge Ábý Hanıfanyń izbasary dep baǵa berilip, mázhaby hanafı dep atalady.
Alaý ÁDILBAEV