HALYQTYŃ YRYMDARY MEN TIYMDARY
1.Qazaq balany sanamaıdy jáne sanyn aıtpaıdy.
2.Qalja jemegen áıeldiń balasy ynjyq, bolbyr, ıkemsiz bolyp ósedi.
3.Balany besikke salarda eshkim sóılemeıdi. Eger bireý sóılep qoısa, byla jylaýyq, óskende ósekshi bolady.
4.Sábı shalqasynan jatyp bashaıyn tistese, ony “úıirin shaqyryp jatyr” dep yrymdaıdy. Iaǵnı onyń sońynan taǵy bir bala keledi degen uǵym bar.
5.Sábıdiń qyrqynan shyqqanda qaryn shashyn almasa – qarǵysy qatty bolady.
6.Balaǵa qarǵys ótpeý úshin ony úsh kempirdiń butynan ótkizip alady.
7.Úıge kirip kele jatqan bala esik aldyna qulap qalsa – úıge bereke, yrys, baılyq keledi. Ony tórge aparyp úsh ret aýnatady.
8.Júkti áıel shashyn kesse – ishtegi bala kemtar bolyp týady, baqyty kesiledi.
9.Sábı shalqasynan jatyp uıyqtasa – elge belgili azamat bolyp ósedi, búk túsip uıyqtasa – ýaıymshyl, jigersiz bolyp shyǵady, etpetinen jatyp uıyqtasa – oıshyl bolady.
10.Balaǵa asyq etin mújitpeıdi. “Alty jyl ash bolsań da, asyq etin mújime” degen bar.
11.“Boıy óspeı qalady” dep, jas balaǵa buǵana ustatpaıdy.
12.Qyzdyń basyna aq, qara oramal tartpaıdy. Aq – jaýlyqtyń, qara – qaıǵynyń belgisi.
13.Esiktiń tutqasyn jýǵan sýmen kóz tıgen balanyń betin, eki alaqanyn, eki tabanyn jýsa, táýir bolyp ketedi.
14.Qaly úlkeıip ketpesin dep, qalymen týǵan balaǵa “Qaldygúl, Qaldybaı” dep at qoıady.
15.Áıel ıtke tas laqtyrsa – úıdiń yrysy ketedi, áıeldiń baǵy qaıtady.
16.Aty súrinshek bolady dep balaǵa tóstiń súrinshegin jegizbeıdi.
17.Jeńiltek bolady dep qyz balany qyrqynan erte shyǵarmaıdy.
18.Kelin atasy men enesiniń tósegine otyrmaıdy.
19.Tolǵaǵy qatty bolady dep ekiqabat kelinshekke tolarsaq jegizbeıdi.
20.Jas bosanǵan áıel 40 kúnge deıin qolyn sýyq sýǵa malsa – balasy tas baýyr bolady.
21.Bóbek mezgilinde eńbektemese – onyń baýyrynan taǵam toly tabaq ótkizedi, sonda tez eńbektep ketedi.
22.Sábıdiń tili mezgilinde shyqpasa – naǵashysynyń úıinen aparyp, bir qoıdy soıdyryp, sonyń kótenshegimen býyndyrady.
