KEŃShILIK TYShHANULYNYŃ PARAQShASYNAN

19 maýsym 2024 392 0
Оqý rejımi

ShATAQ DIN

Bul kúnde durys ıman joq,

Shataq din nápsi tyıǵan joq.

Aqyly saýdyń oıyna,

Aldamshy dinder syıǵa joq! (Shákárim) Birer kún buryn Atyraýda bolǵan jaǵdaıǵa baılanysty ártúrli pikirler aıtyldy, aıtylyp da jatyr, aıtyla da beredi. Biraq qazirgi din nege adam nápsisin tyıa almaıdy? Paıǵambar súnneti dep saqalǵa sonshalyqty jabysqandar aram-adaldy nege ajyratyp jatpaıdy, paıǵambar ósıetin nege oryndamaıdy? Nege keıbir dinshilder «Syrtyn qansha jýsa da, ishi ońbaǵan»? (Abaı). Árıne, bireýler úshin ıslamofobııa jasaýǵa syltaý da bolar. Degenmen, shataq dinge urynǵandarmen jıi jolyǵamyz. Ártúrli jaǵdaıǵa urynyp alyp «Allanyń qalaýy!» deıtinder de kóbeıip keledi. Quranda: «adam óziniń qolymen istegenin kóredi» (Nájim 39) dese olar óziniń istegen jamandyǵyn Allaǵa jaba salady. Adam dinge emes, dindi ózine beıimdeıtinder bar. Mine, qarapaıym kún kórip júrgen adamdy judyryqtyń astyna alý, ólimge deıin jetkizý ımandylyqty bylaı qoıǵanda adamshylyqqa jata ma?! Asan qaıǵy aıtqandaı:

Óletuǵyn taı úshin,

Kóshetuǵyn saı úshin

Jelke teriń qurysyp,

Eshkimmenen uryspa!

Ashý dushpan, artynan

Túsip ketseń qaıtesiń,

Túbi tereń qýysqa?! Kólikti syryp ketkeni úshin úlken adamǵa judyryq ala júgirýdiń sońynda bir áýletti qara jamyltyp qansha balany ákesiz, qansha nemereni atasyz qaldyrdy! Alla ımanyn joldas qylsyn marqumnyń. Artynda qalǵandarǵa sabyr bersin!

Paıǵambardyń: «Ashýlansań otyra qal, oǵan basylmasa jata qal!» degen ósıetin oqyǵan ásire dinshilder nege bul ósıetti oryndamaıdy. Suraq kóp. Keıde «Bir qumalaq...» dep aqtalyp ta jatamyz. Biraq, máseleniń bári tyńdaǵan ýaǵyzda, sanaǵa sińgen ıdeologııada. Namaz oqymaıtyn adamdy aldaýǵa bolady, urlap alsań saýap bolady, «Kápirlerge» ótirik aıta salý kerek deıtin tirkesterdi ózderine ádet qylǵandar túbi ımandylyq qylyp jarytpasy anyq.

Osynda bir inimiz «Toǵyzyńda qandaı bolsań, toqsanyńda sondaı bolasyń!» dep mádenıet te, óner de, din de adamdy ózgerte almaıdy depti. Sharasyzdyqtan aıtylǵan bolar. Dese de, shataq din nápsi tyımaıtynyna kóz jetti. E, Jaratqan ózi jar bolsyn!...

 

Keńshilik Tyshhanuly

Pіkіrler Kіrý