Kárilikten buryn jastyq shaqtyń qadirin bil!
Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.) jetken bir hadıste qııamet kúni árbir quldan tórt nárse suralmaıynsha, turǵan ornynan qozǵalmaıtyny týraly aıtylady. Sonda alǵashqy saýal ómirin qalaı ótkizgendigi týraly bolsa, kelesi saýal jas kúngi kúsh-qaıratynyń qaıda jumsalǵandyǵy jaıly. Mán bergen kisige, adam ǵumyrynyń bir bóligi jastyq shaqtyń jaýaby men arqalaǵan aýyr júgi bary ap-aıqyn kórinip-aq tur.
Sondaı-aq, Quran Kárim aıattarynyń birinde: «Ol Alla, senderdi bolymsyz kúıden jaratty, sosyn sol álsizdikten soń kúsh-qýat berdi. Sosyn álsizdikpen kárilikte kúsh-qýatyńdy qaıta aldy», – delinedi.
Iá, ómirge shyryldap kelgen sharana kúıimizden tepse temir úzetin atpal azamatqa aınalarymyz aqıqat. Alaıda, sol jalyndy jastyq shaǵymyzdy jaqsylyq pen izgilikke toltyryp, amal-saýap jınaýǵa qanshalyqty tyrysamyz?! Jastyq shaǵynda jaınamaz men Qurandy qajetsinbeı, boıyndaǵy kúsh-qýaty sarqyla bastaǵanda ǵana táńirin tanı bastaıtyndar da birshama. «Igiliktiń erte-keshi joq» degenimizben, Alla jolynda amal etýdi alpystan asyp, aqsaqal bolǵanda bastaımyn dep júrgende, armanda ketpesimizge kim kepil?
Sahıq Býharıden jetken bir hadıste bylaı delinedi: «Esh kóleńke tabylmaıtyn sol kúni Alla myna jeti kisini óziniń kóleńkesine alady:
1. Ádil basshy;
2. Allaǵa boıusynyp ósken jigit;
3.Júregi meshitke baılanǵan kisi;
4. Eki musylman birin-biri Alla úshin jaqsy kórip, Onyń razylyǵy úshin bas qosyp, Onyń razylyǵy úshin májilisterinen aıyrylsa;
5. Sulý ári tekti áıel ózine shaqyrǵanda, «Men Alladan qorqam» degen kisi;
6. Oń qoly bergenin sol qoly bilmeıtindeı jasyryn sadaqa etken kisi;
7. Ońashada Allany eske alyp, kózine jas tolǵan kisi».
Osy hadıste kórsetilgendeı, qııamette Jaratýshymyzdyń panasyna ıe bolatyndardyń biri – Allaǵa boıusynyp ósken jigit. Ata-babalarymyz «aıhaı, jıyrma bes» dep ataý bergen jigittiktiń jeligimen júrgen jastardyń óz nápsisin tizgindep, sharıǵat sharttarymen júrip-turýy naq osy kezeńde qıyn kórinetini ras. Ásirese, ázázildiń arbaýyna shylanyp, ashy sý men zınaqorlyqtan dám tatqandar bul lázzattardyń ýaqytsha ekendigin kóbine eskermeı jatady. Alaıda, aldamshy dúnıe qyzyqtarynyń adam júregin qaraıtsa, balǵa úımelegen shybyndaı shyrmalyp, bas tarta almaı qalatynymyzdy bilmeımiz.
Osy oraıda, Ahmad ıbn Hanbaldyń «Músúnádinde»: «Alla Taǵala nápsisine berik jigitke razy bolady» delingen. Mán berip qarar bolsaq, ıslam hadısshilerinen jetken hadısterde nápsisine berik aqsaqal nemese jigit aǵasy týraly, bolmasa olardyń allaǵa boıusynǵany jaıly aıtylmaıdy. Barlyǵy da jalyndy jastyq shaǵynda Jaratqanǵa jalbarynǵandardy úlgi etedi. Rasynda da, qartaıyp, qaıǵy oılap, uıqy – sergek tartqanda, ýaqytyn qaıda jumsaryn bilmeıtin beımaza shaq týatyny belgili. Tynymsyz tirshilik beınetinen arqa bosap, zeınetkerlikke shyqqanda ótken ómirin kóp oılaıtyny da sondyqtan bolar. Jyl boıy jaǵasy jaılaýda júrgen stýdenttiń sessııa jaqyndaǵanda ǵana kitap úńilgenimen, bilimi mardymsyz bolatyny beseneden belgili. Sondyqtan da, nápsisin jastaıynan tıǵandardyń kúni erteń kúlli adamzat esep berer aqyret kúninde alla razylyǵyn alatyny aıdan anyq.
Esep berer «sessııamyzǵa» aparar sýyq qabirdiń salqyny áli jetpegendikten be, jas shaǵymyzda alańsyz júrgenimiz qanshama. Alla Taǵalanyń bar jáne bir ekendigin anyq moıyndaǵanmen de, amal jasaýǵa asyqpaıtynymyz taǵy bar. Syrtqa shyǵarmaǵanmen, kóbimizdiń kókeıimizde «aldymen jaǵdaıymdy jóndep alaıyn, keıin de úlgeremin ǵoı» degen syltaý jatady. Alaıda, árkimge ólshep berilgen qysqa jip ǵumyrymyzdyń keıin kúrmeýge kelmeı qalaryn oılaǵymyz da joq. Bilim-ǵylym, dúnıe, ómir, mal-múlik jáne tánimiz de – bizge Alla Taǵalanyń bergen syılary ekenin eshqashan da esten shyǵarmaýymyz kerek. Jáne osy atalǵandardy Alla Taǵalamyzdyń buıyrǵany boıynsha ıgilikti isterge jumsaýymyz shart. Osy sebepti hadıs sharıfte aıtylǵan bir támsilde «Kárilikten buryn jastyq shaqtyń qadirin bil!» dep anyq kórsetilgen. Sondyqtan da adam balasy úshin ólshep berilgen altyn ýaqytymyzdy, onyń ishinde jalyndy jastyq shaǵymyzdy jaınamazben dos bolyp, Alla dinine arnaǵanymyz jón, zamandastar!
Aıdos IMANTAI
