IZGI QOǴAM – ISLAMNYŃ BASTY MINDETI
Bizdiń halyq aldyndaǵy basty mindetimiz – jurtymyzdy jaqsylyqqa úndep, jamandyqtan tosý, izgi qoǵam qurýǵa qadam jasaý. Sondyqtan Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy 2023 jyldy «Islam jáne izgi qoǵam» jyly dep jarııalady. Osy jyl aıasynda qoǵam ıgiligine arnalǵan birqatar is-sharany atqarý mindeti tur.
Ýaqyp – Allanyń múlki. Sondyqtan ýaqyp isinde asa muqııattylyq qajet. Alla qalasa, respýblıkalyq mańyzy bar 3 qaladan, sonymen qatar barlyq oblys ortalyqtarynan qaıyrymdylyq negizinde stýdentterge arnalǵan múftııat jataqhanalaryn ashamyz.
Dinı basqarma 2022 jyly jeti baǵyt boıynsha jemisti qyzmet atqardy. Al bıyl múftııat jumysty odan ári júıeleý, jandandyrý maqsatynda bes baǵytqa basymdyq beredi. Olar – din jáne dástúr, izgi qoǵam, ıhsan jáne nasıhat, dinı oqý-aǵartý, jat dinı aǵymdardan saqtandyrý.
Múftııattyń negizgi jumys baǵytynyń biri – dinı bilim jáne kadr daıarlaý. Imamdardyń bilimi men biliktiligin kóterý – ózekti máseleniń biri. Jamaǵat suranysyna jaýap berý úshin ımamdardyń bilimi men biliktiligin arttyra túsý maqsatynda arnaıy jobalardyń jospary bekitilip, kýrs, semınar uıymdastyrýdy uıǵardyq. Zamanaýı bilim berý júıesin, dinı kadr daıarlaý men din qyzmetkerleriniń bilimin jetildirý – bizdiń basty mindetimiz. Osy oraıda «Bilimdi urpaq» jobasyn júzege asyramyz.
Búginde elimizde halyqtyń, ásirese jastardyń patrıottyq sezimin oıatý baǵytynda kóptegen jobalar júzege asyp jatyr. Biz de mundaı ıgi isten qalys qalmaýymyz qajet. «Halyqty oıatqyń kelse, onyń tarıhyn oıat» degen sózdiń máni tereńde. Medrese-kolledjderdiń oqý baǵdarlamasyna fakýltatıv dáris retinde «Alashtaný», «Tulǵataný» pánin engizý týraly sheshimge keldik.
Qazir kóptegen din atyn jamylǵan túrli aǵymdar múmkindigi shekteýli azamattarǵa ózderiniń dinı urandaryn tańyp, ıdeologııasyn belsendi túrde júrgizýde. Tipti hal ústinde jatqan qanshama jandar ózge dinniń senimine eredi. Ótken jyly dinı saýat ashý kýrstaryna qosymsha «Namaz oqýdy úıretý» jáne «Quran jattaý kýrsyn» ashýdy tapsyrǵan bolatynbyz. Mundaı kýrstar óz nátıjesin berip keledi. Endigi kezekte múmkindigi shekteýli jandar úshin arnaıy kýrs ashyp, asyl dinimizdi nasıhattaýdy qolǵa alamyz. Maqsatymyz – múmkindigi shekteýli jandarǵa din nasıhatyn júrgizý, Allany tanytý. Osy rette beınetaspaǵa túsirilgen ýaǵyzdardyń birqataryna sýrdoaýdarma jasaýdy josparlap otyrmyz. Bul bastamany «Munara» telearnasy júzege asyrady.
Búginde Dinı basqarma qoǵammen baılanys jumystaryna basymdyq berip keledi. Osy maqsatta 2022 jyly múftııat janynan Aqsaqaldar keńesi men Sarapshylar keńesi qurylyp, jumysyn bastaǵan bolatyn. Bıyl da osy keńesterdiń jumysyn odan ári jalǵastyramyz. Qoǵammen baılanys baǵyty boıynsha jumystarymyzdy jandandyra túsý úshin QMDB janynan «Rýhanı qoǵamdyq keńes» qurý týraly sheshim qabyldadyq. Bul bastama jastarmen, múmkindigi shekteýli azamattarmen tyǵyz baılanys ornatýǵa múmkindik ashady.
Allaǵa shúkir, ótken jyly Sharıǵat jáne pátýa bóliminiń mamandary elimiz boıynsha 164 229 suraqqa jaýap berdi. Sonymen qatar múftııat janyndaǵy Dinı aqparat berý ortalyǵynyń (Call-ortalyq) mamandary bir jylda 9 842 suraqqa jaýap berdi. Bul – úlken eńbek.
Búginde otbasy máselesi, sonyń ishinde ajyrasý jaǵdaıy azaıar emes. Máselen, 2022 jyly QMDB-nyń Ortalyq apparatyna otbasy máselesi boıynsha 345 ótinish kelip tústi. Sharıǵat jáne pátýa bóliminiń qyzmetkerleri 332 otbasyn saqtap qalýǵa úles qosty. Bizdiń ımamdarymyz qoǵamdaǵy túıtkildi máselelerge tótep berip, ajyrasýǵa sheshim qabyldaǵan qanshama otbasyn saqtaýǵa tyrysyp keledi. Osy oraıda bas ımamdarǵa jergilikti ákimdiktermen kelise otyryp, múmkindikke qaraı elimizdegi AHAJ bólimderi qyzmetkerlerimen birlesip, neke jáne otbasyn saqtaý máselesin qarastyrýdy, medıatsııa jumysyna belsendi túrde aralasýdy jáne meshitter janyndaǵy «Otbasylyq keńes berý ortalyqtary» jumysyn jetildirýdi tapsyrdym. Sonymen qatar qoǵamdaǵy ajyrasýdyń aldyn alý maqsatynda meshitke kelýshi jamaǵatqa jáne áleýmettik jeli arqyly ýaǵyz-nasıhat jumystaryn kúsheıtý, osy baǵytta arnaıy beınerolıkter daıyndaý qajet. Ótken jyly elimiz boıynsha halyqqa otbasy qundylyǵy, Otannyń qadiri, eńbek etýdiń mańyzy, salt-dástúr, t.b. taqyryptarda 275 myńǵa jýyq ýaǵyz-nasıhat aıtyldy.
Halqymyz qajylarǵa erekshe qurmet kórsetip, árqashan tórin usynǵan. Alaıda el ishinde qajylyqqa baryp kelgen keıbir azamattardyń uly sapar týraly jaǵymsyz pikirleri árkez aıtylyp qalady. Qajylyq jumysty uıymdastyrýdaǵy basty nazar aýdaratyn máseleniń biri – bolashaq qajylardy dinı, rýhanı, moraldyq turǵydan daıarlaý.
Bul rette qajylyqqa nıet etken otandastarymyzben tyǵyz jumys istep, olardy aldaǵy qasıetti saparǵa oblystyq, aýdandyq, qalalyq statýstaǵy meshitterde arnaıy oqytý kýrstarynda qajylyq saparyna daıyndaımyz. Meshitter men ımamdar osy isti yjdaǵatpen júzege asyryp keledi. Dinı basqarma jarııalaǵan arnaıy konkýrstan ótken qajylyq kompanııalary da meshitterimizde ótetin arnaıy qajylyq kýrsyna azamattardyń qatysýyn qamtamasyz etetin bolady. Qajylarmen árdaıym tyǵyz baılanysta bolyp, olarmen nátıjeli jumys isteý úshin «Qajynyń rýhanı kelbeti» qujatyn ázirlep, ony halyqqa keńinen nasıhattaımyz.
Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tól qajylyq kompanııasy – «Tawaf Travel» kommertsııalyq maqsatty ǵana kózdemeıdi. «Tawaf Travel» kompanııasynyń tabysy din qyzmetkerlerin qoldaýǵa, asyl dinimizdiń nasıhatyna jumsalady.
Búginde túrli ıdeologııalyq syn-qaterler tónip, ásirese ata-babamyzdyń júrgen jolyn, murasyn joqqa shyǵaratyn toptar entelep turǵany belgili. Osyndaı kezde Dinı basqarmanyń «Darhan Dala» jobasy aıasyndaǵy otandyq týrızmdi damytý bastamasy áli de ózektiligin joıǵan joq. «Darhan Dala» – ishki týrızmdi damytýmen qatar, babalarymyzdyń jolyn, ónegelik isterin nasıhattaıtyn aýqymdy joba. Jobanyń maqsaty – halyqty, jamaǵatty zııarat týrızmine baýlý. Sondyqtan óńirlerde zııarat mádenıetin nasıhattaý úshin týrıstik nysandarǵa, qasıetti oryndarǵa jamaǵatty, ásirese jastardy kóbirek qamtyp, tanymdyq Ekskýrsııalar uıymdastyrý óte mańyzdy.
Biz osydan eki jyl buryn áleýmettik jobalardy qarjylandyrý, dinı aǵartýshylyq saladaǵy is-sharalardy júrgizý, sondaı-aq din qyzmetkerleriniń jumysyn jetildirý maqsatynda «Ýaqyp» qoryn qurdyq. Qordyń atqaratyn jumysyn, maqsatyn halyqqa barynsha nasıhattap kelemiz. Ýaqyp – Allanyń múlki. Sondyqtan ýaqyp isinde asa muqııattylyq qajet. Alla qalasa, respýblıkalyq mańyzy bar 3 qaladan, sonymen qatar barlyq oblys ortalyqtarynan qaıyrymdylyq negizinde stýdentterge arnalǵan múftııat jataqhanalaryn ashamyz.
Dinı basqarmanyń taǵy bir mańyzdy mekemesi – «Muftiyat» baspasy. Qurylǵanyna az ǵana ýaqyt bolsa da «Muftiyat» baspasy osy ýaqytqa deıin 50-ge jýyq kitapty jaryqqa shyǵardy. Bıyl din men dástúr baǵyty aıasynda «Babalar izimen: Qazaq dalasyndaǵy musylmandyq mektep» eńbegin, «Din men dástúr III» kitabyn, dúnıege kelgen sábılerge esim qoıýǵa arnalǵan «Erekshe kórkem esimder» kitapshasyn jaryqqa shyǵaramyz. Sonymen qatar jat dinı aǵym ókilderiniń kóterip júrgen máselelerine Hanafı mázhaby jáne Matýrıdı senim mektebi turǵysynan jaýap beretin «Jaýaptar jınaǵy» ádistemelik quralyn shyǵaramyz.
Bıyl – Islam áleminiń qorǵany bolǵan babamyz Baıbarys sultannyń 800 jyldyǵy. Osy merekelik dataǵa oraı «Munara» gazeti arnaıy aıdar ashyp, babamyzdy kópshilikke tereńirek tanyta túsetin bolady. Al Nur-Múbarak ýnıversıteti Baıbarys sultannyń 800 jyldyǵyna oraı halyqaralyq konferentsııa uıymdastyrady.
Dinı basqarma bıyl bes baǵyt boıynsha jumys isteıtinin atap óttik. Din jáne dástúr baǵyty boıynsha aqsaqaldar arasynda respýblıkalyq «Aq bata» bata berý baıqaýyn joǵary deńgeıde ótkizýge kúsh salamyz. Odan bólek «Din men dástúr» taqyrybynda áıelder arasynda oblystyq deńgeıdegi ıntellektýaldyq saıystar, meshit jamaǵaty arasynda ulttyq jáne súnnetke saı sport túrlerinen týrnırler, Ramazan aıy qarsańynda Jarapazan aıtý Estafetasyn, «Din men dástúr» taqyrybynda respýblıkalyq jyr músháırasyn ótkizemiz.
Allaǵa shúkir, bizde Qurandy boıyna sińirgen qarılarymyz kóbeıip keledi. Qarılardy qoldaý maqsatynda jyl saıyn respýblıkalyq Quran baıqaýyn ótkizip kelemiz. Er balalar arasyndaǵy Quran baıqaýy bıyl on ekinshi ret, qyzdar arasyndaǵy Quran baıqaýy úshinshi ret ótkeli otyr. Quran baıqaýyn ótkizýden tájirıbemiz tolysty, júldeger qarılarymyz da jeterlik. Biz endi jańa belesti baǵyndyrýdy kózdep otyrmyz. Osy oraıda bıyl elimizde tuńǵysh ret halyqaralyq Quran baıqaýyn ótkizýdi josparladyq. Sonymen qatar osy jyly birneshe mańyzdy is-shara atqarý josparlanyp otyr. Almaty qalasynan bıyl Dinı basqarmanyń ǵylymı-zertteý ortalyǵy ashylady. Ótken jyly Astana men Almaty qalasynan Dinı basqarmanyń tikeleı baqylaýymen Quran ıjazasyn beretin ortalyq ashtyq. Allaǵa shúkir, bıyl osy ıjaza ortalyǵyn tamamdap Paıǵambarymyzǵa (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) deıin tizbegi úzilmegen Quran ıjazasyna qol jetkizgen shákirtterge arnaıy ıjaza kýáligi tabystalady. Alla buıyrsa, bul da dinı saladaǵy úlken jetistigimizdiń biri bolary anyq.
Alla qalasa, oblystyq meshitter janynan kóne túrki tilinde jazylǵan Hanafı mázhabyna negizdelgen babalardyń («Ǵıbadat ıslamııa», «Sopy Allaıar», t.b) kitaptaryn oqytý kýrstaryn ashamyz.
Byltyr biz bes tomdyq «Islam Entsıklopedııasy» ǵylymı jobasyn ázirleý qolǵa alyndy. Búginde atalǵan jobaǵa 70-ke jýyq din, tarıh, ádebıet salasynyń mamandary, ustazdar men ǵalymdar atsalysyp jatyr. Bıyl «Muftiyat» baspasy «Islam Entsıklopedııasynyń» I, II, III tomdaryn jaryqqa shyǵarady.
Osy joǵaryda atalǵan jumystar múftııat qyzmetine oń serpin beredi dep sanaımyn. Saltymyz ben asyl dinimizdi tereń nasıhattaý jolyndaǵy ıgi isterimizge Alla jar bolsyn! Ámın!
Naýryzbaı qajy TAǴANULY,
QMDB tóraǵasy, Bas múftı