ISRA JÁNE MIǴRAJ OQIǴASY
Alla Taǵala Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.) hıjretten (uly kóshten) 1,5 jyl buryn Erejep aıynyń 26-nan 27-ne qaraǵan túni Mekke qalasynan Aqsa meshitine aparyp, sol jerden mıǵrajǵa kóterdi. Isra súresinde: «Pendesin bir túni oǵan belgilerimizdi kórsetý úshin Haram meshitinen biz aınalasyn múbárák qylǵan Aqsa meshitine (ısra jasatyp) aparǵan Alla Taǵala ár túrli kemshilikten pák», – delingen.
Alla elshisiniń jubaıy Hadısha anamyz ben kókesi Ábý Talıb qaıtys bolyp, Taıf saparynan qatty soqqy alǵan t.b. oqıǵalardan keıin Eki dúnıe sardaryna jubatý ispettes Mıǵraj oqıǵasy oryn alǵan edi. Bul oqıǵa múminderdiń ımanyn qýattasa, ımany álsiz nemese kúpir senimdegilerdiń kúpirligin arttyrdy.
Allah elshisi bul túni Mekkedegi qasıetti meshitten Ierýsalımdegi Báıt ál-Maqdıske jetkizilgen. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ol jerge Býraq dep atalatyn janýarǵa minip, Jábireıilmen (ǵ.s.) birge barǵan. Báıt ál-Makdıske toqtap, Býraqty meshittiń qaqpasynyń shyǵyrshyǵyna baılaǵan jáne basqa paıǵambarlarǵa ımam bolyp namaz oqyǵan.
Sonan son Allah elshisi (s.ǵ.s.) sol túni Báıt ál-Maqdısten eń tómengi aspanǵa kóterilip, Jábireıil Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) úshin aspan qaqpasyn ashýdy suraǵan jáne ol úshin aspan qaqpasy ashylǵan. Sol orynda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) adamzattyń atasy Adamdy kórip, oǵan sálem bergen. Adam (ǵ.s.) oǵan «qosh kelipsiń» aıtyp sálemine jaýap qaıtarǵan jáne onyń paıǵambarlyǵyn moıyndaǵan. Sondaı-aq Allah Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) Adamnyń oń jaǵynan sháhıdterdiń rýhtaryn, sol jaǵynan baqytsyzdardyń rýhtaryn kórsetken.
Sonan soń Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.) ekinshi, úshinshi, tórtinshi, besinshi aspanǵa alyp shyǵyp, Jábireıil ol úshin qaqpalardyń ashylýyn suraǵan. Allah elshisi (s.ǵ.s.) ár aspannan Iahııa ıbn Zákárııa men Isa ıbn Márııamdi, Iýsýf paıǵambardy, Idrıs paıǵambardy, Harýn ıbn Imrandy kórgen. Olarǵa jolyqqan jáne sálem bergen, olar onyń sálemine jaýap qaıtaryp, «qosh kelipsiń» aıtqan jáne onyń paıǵambarlyǵyn moıyndaǵan.
Sonan soń Allah elshisin (s.ǵ.s.) altynshy aspanǵa alyp shyqqan. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ol jerde Musa ıbn Imrandy jolyqtyryp, oǵan sálem bergen. Musa paıǵambar da oǵan «qosh kelipsiń» aıtqan jáne onyń paıǵambarlyǵyn moıyndaǵan. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) janynan ótip bara jatqanda, Musa jylaǵan. Odan: «Ne úshin jylaısyń?» - dep suralǵanda, ol: «Menen keıin jiberilgen balanyń úmbetinen jánnatqa kiretinder meniń úmbetimnen jannatqa kiretinderden kóp bolatyndyǵy úshin jylaımyn», – dep jaýap bergen.
Sodan keıin Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.) jetinshi aspanǵa alyp shyqqan. Allah elshisi (s.ǵ.s.) ol jerde Ibrahım paıǵambardy (ǵ.s.) jolyqtyryp, oǵan sálem bergen. Ibrahım oǵan «qosh kelipsiń» aıtqan jáne onyń paıǵambarlyǵyn moıyndaǵan.
Sodan keıin Allah elshisi (s.ǵ.s.) shegine jetetin oryndaǵy Sıdraǵa[1] deıin kóterilgen. Sonan soń oǵan Báıt ál-Maǵmýr[2] kórsetilgen.
Sodan keıin Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.) Uly Allahtyń aldyna alyp barǵan. Rabbysy pendesine ýahı etkenin ýahı etken jáne elý namazdy mindettegen. Sosyn Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) keri qaıtyp, Musanyń janynan ótkende, Musa odan: «Rabbyń saǵan ne buıyrdy?» – dep suraǵan. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Elý namazdy buıyrdy», – degen. Musa: «Negizinde, úmbetińniń buǵan shamasy kelmeıdi. Rabbyńa qaıta baryp, Odan úmbetiń úshin jeńildik sura», Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Jábireıilge burylyp, osy jaıly odan keńes suraǵandaı bolǵan. Jábireıil «qalasań, ıá» degendi nusqaǵan.
Sóıtip, Jábireıil ony alyp kóterilip, asa ıgi ári bárinen joǵary Uly Allahqa aparǵan. Allah taǵala odan on namazdy alyp tastaǵan. Sonan soń Paı- ǵambarymyz (s.ǵ.s.) tómen túsirilip, Musanyń janyna kelgende, oǵan jaǵdaıdy baıandaǵan. Musa taǵy da: «Rabbyńa qaıta baryp, odan jeńildik sura», - degen. Allah elshisi (s.ǵ.s.) osylaı Musa paıǵambar men Allah taǵalanyń ortasynda Rabbysy mindettegen namazyn beseý etkenshe júrgen. Musa oǵan budan keıin de kaıta baryp, jeńildik suraýdy buıyrǵan. Biraq Paıǵambarymyz: – «Men Rabbymnan uıaldym, endi men razy bolamyn jáne boıusynamyn», - degen. Sodan keıin bir jarshy: «Aqıqatynda, paryzymdy bekittim jáne pendelerime jeńildik jasadym», - dep daýystaǵan.
Isra jaıly baıandaǵan keıbir rıýaıattarda Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) bala kúnindegideı bul rette de Jábireıil keýdesin jaryp, ony Zámzám sýymen jýǵany jáne keýdesine danalyq pen ıman quıǵany aıtylǵan. Sondaı-aq Allah elshisi (s.ǵ.s.) osy sapary kezinde birneshe oqıǵanyń kýási bolǵan:
– Jábireıil oǵan bir ydyspen sharap jáne bir ydyspen sút usynǵanda, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) sútti tańdaǵan. Sonda Jábireıil: «Sen fıtrany (ıaǵnı Islamdy) tańdadyń. Eger de sharapty alǵanyńda, úmbetiń joldan taıar edi»,-degen.
– Allah elshisi (s.ǵ.s.) mıǵraj kezinde jánnatta ekeýi kórinip jatqan, ekeýi jasyryn tórt ózendi kórgen. Ol munyń ne ekendigin suraǵanda, Jábireıil: «Jasyryn jatqan ekeýi – jannattaǵy eki ózen, al kózge kórinip turǵan ekeýi Nil men Evfrat», - dep jaýap bergen. Sirá, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) mıǵrajda Nil men Evfratty kórýiniń mánisi kóp uzamaı Islamnyń bul ózenderdiń jaǵalaryna taraıtyndyǵyn ańdatqan bolsa kerek. Anyǵy Allahqa aıan.
– Allah elshisi (s.ǵ.s.) mıǵrajda tozaqtyń saqshysy Málıkti, onyń esh kúlmeıtindigin, júzinde eshqandaı jylylyq, jaıdarylyq joqtyǵyn kórgen. Sondaı-aq, jannat pen tozaqty kórgen.
– Jetimderdiń dúnıesin ádiletsizdikpen jeıtinderdi, olardyń erinderi túıelerdiń erinderi sııaqty ekenin, olardyń aýyzdaryna tas tárizdi ot kesekteri salynyp, bul kesekter olardyń arttarynan shyǵatyndyǵyn kórgen.
– Ósim jeýshilerdi, olardyń úlken qaryndary bar ekenin, qaryndarynyń úlkendiginen oryndarynan qozǵala almaıtyndyǵyn, tozaqqa aıdalyp kele jatqan Perǵaýynnyń nókerleriniń olardy taptap ótetindigin kórgen.
– Zınaqorlardy, olardyń aldarynda semiz, jas et, al onyń janynda aryq, sasyǵan et turǵanyn, sonda olardyń semiz, jas etten bas tartyp, aryq, sasyǵan etti jeıtinderin kórgen.
– Basqa erkekterden tapqan balalaryn kúıeýlerine tańatyn áıelderdi, olardyń emshekterinen asylyp qoıylǵandyǵyn kórgen.
– Paıǵambar (s.ǵ.s.) jolda mekkelikterdiń qaıtyp kele jatqan kerýenin kórgen jáne olardyń qashyp ketken túıeleriniń qaıda júrgendigin aıtqan. Kerýenshiler uıyqtap jatqanda beti jabyq ydystaǵy sýlaryn iship, ydysty beti jabylǵan kúıinde qaldyrǵan. Bul Allah elshisiniń (s.ǵ.s.) ısra túniniń erteńine aıtkandarynyń rastyǵyna dálel boldy.
Ertesine tańerteń Allah elshisi (s.ǵ.s.) taıpalastaryna Allah taǵala ózine kórsetken uly muǵjızalar týraly aıtqan edi, biraq olar Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.) burynǵydan da ótirikshi sanady, ony odan beter renjitti jáne oǵan degen kysastyqtary odan saıyn arta tústi. Olar Allah elshisinen (s.ǵ.s.) Ierýsalımdegi Aqsa meshitin sıpattap berýin talap etti. Sol kezde Allah taǵala Aqsa meshitin Paıǵambarynyń) (s.ǵ.s.) kóz aldyna keltirip, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) meshitti kórip turyp, onyń sıpattaryn aıta bastady. Mekkelikter onyn aıtqandarynyń eshqaısysyn teriske shyǵara almaı qaldy. Sonymen birge Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) olarǵa jolda sapardan qaıtyp kele jatqan mekkelik saýda kerýenin kórgenin, onyń qashan jetetinin, kerýennen buryn qashyp ketken bir túıeleri keletindigine deıin aıtyp berdi jáne aıtqandary túgelimen ras shyqty. Biraq bul olardyń bezinýlerin odan ári arttyryp, ádiletsizder kápirlikten ózge eshteńeni qalamady.
«Allah elshisi (s.ǵ.s.) adamdarǵa osy oqıǵany áńgimelep, olar senbegende, Ábý Bákir buǵan kúmánsiz sengendigi úshin «Syddyq» (shynshyl) degen laqapqa ıe bolǵan» degen pikir bar.
Bul túngi sapardyń mánisin túsindiretin qysqa da nusqa, eń uly sóz – Allah taǵalanyń: «Oǵan keremetterimizdiń keıbirin kórsetýimiz úshin» (Isra, 1-aıat) degen aıaty. Bul – Allah taǵalanyń paıǵambarlaryna qatysty úrdisi. Ol jalǵyz Muhammed paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) ǵana emes, ózge de barlyq paıǵambarlarǵa osyndaı keremetterin kórsetken. Buǵan Qurandaǵy myna aıattar aıqyn dálel bolady. Allah taǵala: «Sóıtip, Ibrahımge aıqyn senýshilerden bolýy úshin aspandar men jerdiń keremetterin kórsettik», dese, Musa paıǵambarǵa: «Saǵan eń úlken keremetterimizdiń keıbirin kórsetýimiz úshin» dep túsindirgen.
Paıǵambarlardyń bilimderi Allahtyń keremetterin kózben kórýge negizdelgen soń, olar sheksiz, ólshemsiz senimge ıe bolatyn. Óıtkeni áldene jaıly habar ony kózben kórgendeı bola almaıdy. Sondyqtan da Allahtyń keremetterin kózben kórgen paıǵambarlar Rabbylarynyń jolynda ózgeler kótere almaıtyn júkti kóteretin, olardyń aldynda osy ómirdegi kúshterdiń barlyǵy masanyń kanatyndaı álsiz kórinip, bastaryna san qıly qıyn synaqtar men aýyr azaptar tússe de, muny asa bir elemesten, moıymaı kóterip ótken.
Negizinde, bul sapardyń bólikterinde jasyrynǵan danalyqtar men qupııa syrlar sharıǵattyń danalyqtaryna arnalǵan kitaptarda zerttelýi kerek…
