Isra men Mıǵraj oqıǵasyna qatysty 14 málimet

Erejep aıynyń da bitýine az qaldy. Erejep aıy – Quranda kórsetilgen qasıetti tórt aıdyń biri. Odan bólek, musylman qaýymy Mıǵraj oqıǵasynyń da osy aıda bolǵanynan habary mol. Osyǵan oraı, Isra jáne Mıǵraj oqıǵasyna qatysty bilýge tıisti on tórt málimetti usynamyz.

1. Isra (túngi saıahat) – Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) Haram meshitinen (Mekkeden) Aqsa meshitine (Ierýsalımge) túnniń bir ǵana bóligine teń keletin tym qysqa ýaqytta barýy. Ol kezde adamdar bul uzaqtyqty qyryq kúnde ıgeretin. Alaıda, Allanyń qudireti ýaqyt pen keńistikke birdeı júredi. Sebebi, olardy jaratqan Ózi.

2. Mıǵraj (kóterilý) – Isra saparynyń artynsha Paıǵambardyń (s.ǵ.s) jer áleminen aspan álemine kóterilýi. Bul oqıǵalar bir túnniń ishinde boldy.

3. Isra oqıǵasy qashan boldy? Ǵalymdar bul oqıǵanyń naqty qaı jyly bolǵanyna ortaq pikir aıtpaǵan. Alaıda, salmaqty kózqaras boıynsha hıjraǵa deıin, paıǵambarlyqtyń kelgeninen keıingi onynshy jyly bolǵan.

4. Hıkmeti ne? Isra men Mıǵraj oqıǵasy Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) basyna kelgen túrli aýyrtpalyqtardan keıingi Allanyń súıikti elshisine (s.ǵ.s) jasaǵan syılyǵy boldy. Bul oqıǵa Paıǵambardyń (s.ǵ.s) muńyn ketirip, qaıǵysyn seıiltti. Osylaısha búkil jer betindegi esikter aldynda qaq jabylsa da, aspannyń esikteri Ol (s.ǵ.s) úshin árdaıym ashyq bolatynyn kórsetti.

5. Paıǵambar (s.ǵ.s) qos tiregi bolǵan súıikti jary Hadısha anamyz (r.a) ben kókesi Abý Talıb dúnıe salǵannan keıin Alla Taǵala onyń kóńilin Mıǵraj oqıǵasymen jubatty. Bul onyń (s.ǵ.s) kóńilin qýanyshqa toltyrdy. Sebebi kimde-kim Allanyń qudireti men Onyń adamdarǵa degen meıirimin tanysa, oǵan esh nárse aýyrlyq jasaı almaıdy, esh nárse qıyn bolmaıdy.

6. Isra men Mıǵraj oqıǵasy musylmandardyń ımandarynyń qanshalyqty berik ekenin kórsetti. Sebebi Allanyń ulyqtyǵyn tanyǵan adam Allanyń bul iske qudireti jetetinin biledi. Sol úshin de múshrikter Abý Bákirge (r.a) kelip Muhammed (s.ǵ.s) óstip aıtyp jatyr degende, esh kúmándanbastan: «Eger Ol solaı dese, demek shyndyqty aıtqany», – degen.

7. Musylmandar Alla Taǵalanyń barlyq nársege qudireti jetetinine nyq senip, ımandary kúsheıdi. Sol úshin de Alla Taǵala: «Qulyn bir túni ózine belgilerimizdi kórsetý úshin Haram meshitinen aınalasyn berekeli etken Aqsa meshitine Isra jasatqan Alla, ár túrli kemshilikten pák»[1] dep bastalatyn «Isra» súresin túsirdi.

8. Kimde-kim Allaǵa yqylasty túrde qulshylyq jasasa, joǵary dárejelerge qol jetkizedi. Sebebi Alla Taǵala osy súrede Paıǵambardyń (s.ǵ.s) eń joǵarǵy maqamǵa kóterilgendegi halin «qul» dep baıandap: «Qulyn bir túni ózine belgilerimizdi kórsetý úshin Haram meshitinen aınalasyn berekeli etken Aqsa meshitine ısra jasatqan Alla, ár túrli kemshilikten pák»[2], – degen. Mine, qulshylyq – adam dárejesiniń asqaqtaýynyń negizgi syry.

9. Qansha aýyr bolsa da, aqıqattan bas tartpaý. Paıǵambar (s.ǵ.s) bul oqıǵany habarlaǵan kezinde ımany álsizderdiń ony joqqa shyǵaryp, ótirikshi dep jala jabatyndaryn naq bilgen edi. Alaıda, aqıqat jolynda eń qıyn synaqtan da bas tartpady.

10. Mıǵraj keshiniń taǵy bir ereksheligi, ol keshte namaz paryz boldy. Islam dininde namazdyń orny erekshe. Sebebi ol kúnine bes ret oqylǵanymen, saýap turǵysynan elý namazǵa teń keledi. Sol úshin de Paıǵambar (s.ǵ.s) namazdy saparda da, qaýipti kezde de, aýyrǵan jaǵdaıda da oqýdy buıyrǵan. Óıtkeni, adamnyń nápsisi basymdyq jasaı bastaǵan ár sátte namaz ony qaıta Rabbysyna qaýyshtyryp mıǵrajǵa kótergendeı bolady.

11. Adamdardyń aryn sógýdiń kúná ekeni. Alla elshisi (s.ǵ.s) aıtty: «Mıǵrajǵa kóterilgenimde, bir qaýymnyń qasynan óttim. Olardyń symnan tyrnaqtary bar edi, onymen betteri men kókirekterin tyrmalap jatty. Men: «Kim bular?» – degen suraǵyma Jábireıil: «Olar adamdardyń etterin jegender, ar-namysyn taptaǵandar», – dep jaýap berdi».[3]

12. Jánnat turǵyndarynyń habar berý. Alla elshisi (s.ǵ.s) aıtty: «Isra túni Ibrahımdi (ǵ.s) jolyqtyrdym. Ol: «Áı, Muhammed! Úmmetińe menen sálem aıt. Olarǵa jánnattyń topyraǵy hosh ıisti, sýynyń tátti ekenin aıt. Onyń jeri jazyq, al egini bolsa: sýbhanalla[4], alhamdý lılla[5], lá ıláhá ıllalla[6], Allahý akbar[7](degen sózder)», – dedi».[8]

13. Qaryz berýdiń sadaqa berýden artyqshylyǵy. Alla elshisi (s.ǵ.s) aıtty: «Isra men Mıǵraj túni jánnat esiginde «sadaqaǵa on saýap, al qaryzǵa on segiz saýap beriledi» degen jazýdy kórdim. Sóıtip Jábireıilden: «Qaryzdyń sadaqadan artyqshylyǵynyń sebebi ne?» – dep suradym. Sonda ol: «Sebebi sadaqa suraýshy ózinde bola tura suraıdy, al qaryz suraýshy bolsa, muqtaj bolǵany úshin suraıdy», – dep jaýap berdi»[9].

14. Tozaqtyqtardyń halinen sabaq alý. Alla elshisi (s.ǵ.s) aıtty: «Isra túni bir qaýymnyń qasynan óttim. Olar erinderin ottan jasalǵan qaıshylarmen keskilep jatty. Jábireıilden: «Bular kimder?» – dep suradym. Ol: «Seniń úmmetińniń ýaǵyzshylary. Olar Kitapty tiláýát etip (oqyp) adamdardy jaqsylyqqa shaqyrady, alaıda ózderin eskermeıdi. Olar aqyl júgirtpeı me?» – dedi».[10]

Isra men mıǵraj oqıǵasy – Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) basynan ótken tamasha muǵjızalardyń biri. Alla Taǵala bizderge osy muǵjızadan sabaq alyp, jaqsylyqqa asyǵyp, jamandyqtan tyıylǵan quldarynan bolýymyzdy násip etsin!