Islam keri tartýshy din be?
Negizgi kópshilik, onyń ishinde ózimizdiń musylman qaýymynyń keıbiri de, ǵylym men dindi, dálirek aıtsaq, Islam dini men ǵylymdy bóle qaraıdy. Al, Islam dini men ǵylym eshýaqytta da áste bólinbek emes. Sol úshin de din men ǵylym haqyndaǵy sózimizdi, dálel-dáıekterimizge, qaınar-kózder men oıshyl ǵalymdardyń aıtqandaryna súıendirsek. Tórtkúl dúnıege aty máshhúr ǵalymdar din men ǵylymdy eshqashan bólip qaramaǵan. Ótken ǵasyrdyń ǵalymdarynyń biri, ulybrıtanııalyq Lýı Paster: «Iman, ıaǵnı Jaratýshynyń barlyǵyna degen senim, eshqashan adamzattyń alǵa basý protsesine tosqaýyl bolmaıdy. Óıtkeni progrestiń árbir satysy Allanyń jaratqan tańǵajaıyp nárselerin anyqtap kórsetip berdi», – degen. Negizi ǵylymdy dinnen bólip qaraýdyń birden-bir sebebi – Qudaıǵa degen senimniń álsizdigi nemese joqtyǵy. Bul jóninde tarıhshy Feber: «Árbir dáýirdiń óz ereksheligi bolady. Bizdiń dáýirdiń ereksheligi – Jaratýshyǵa degen senimsizdik. Meniń Jaratýshyǵa degen senimimdi tartyp alǵannan góri terimdi sydyryp alsa, soǵan razy bolar edim»,– depti.
Musylman shyǵys ǵalymdarynyń ǵylym tarıhyndaǵy orny
Islam tarıhyna kóz júgirtsek, ejelgi saharalyq arabtar din kelmeı turyp naǵyz nadandyqtyń shyrmaýynda bolatyn. Ne mádenıet salasynda, ne ǵylym salasynda ilip alarlyq dáneme joq. Olardyń el syılarlyq, sanasarlyq, ta-ǵylym alarlyq dárejege jet-kendigi osy dinniń arqasynda. Nege deseńiz, álgi álemdi dúr silkindirgen nebir ǵulamalar osy aldyńǵy nadan, keıingi oıshyl ǵulama arabtardan shyqpap pa edi?! Iaǵnı, Islam dininiń alyp kelgen uly mádenıetinen keıin. Sodan baryp XI-XII ǵasyrlarda bul kórkem mádenıet ózimen qosa ózge elderge, ásirese, Eýropa elderine qatty áserin tıgizedi. Óıtkeni ejelgi grek tilindegi ǵylymı jáne fılosofııalyq kitaptardy arab ǵalymdary arabshaǵa aýdaryp, ony aýdarýmen ǵana shektelmeı, mazmunyn ármen qaraı damytty da. Al osy aýdarmalardy keıin eýropalyqtar latyn jáne basqa da shet tilderine aýdaryp qajetine jaratty. Buny musylman emes, sol dini, dili, túri, tili bólek Eýropa ǵalymdaryrynyń ózderi de moıyndap, tilge tıek etken.[1] Sonaý keńestik dáýirdiń dúrkirep turǵan keziniń ózinde Muhtar Áýezov jurtshylyqqa jaqynnan tanymal «Abaı joly» romanynda Abaı men dosy ári ustazy bolǵan orys ǵalymy Mıhaılov arasynda órbigen mańyzy óte zor, bir suhbatty keltirgen. Onda Mıhaılov Islam dini týrasynda oı bólise kelip, Abaıdyń bul din týraly ústirt, qate oılaıtynyn ańǵaryp, óziniń din jaıyndaǵy óte qundy pikirlerin bildirgen. Romandaǵy teksti sol kúıinde keltirsek:
– Endeshe, men sizge aıtaıyn, Islam tarıhy – bilim, ol úlken bilim! Tek qandaı tarıhshy jazǵanyn taldaý kerek, – dep, Mıhaılov Abaıdy qaıran etken qyzyq jańalyqtar aıtyp ketti. Islam, arab óneri jalpy dúnıe júziniń ǵylymı damýyna kóp ǵasyrlar boıy asa zor jemister bergen. Eski antık óneri men Eýropanyń beride kelip shyqqan oıaný dáýiriniń arasynda jatqan birneshe júz jyldar meńireýligi bar. Sondaǵy kóp ǵasyrdyń qarańǵylyq zamanyna sáýle beretin tek arab (Islam) mádenıeti ekenin aıtyp ótti. Arydaǵy Sokrat, Platon, Arıstotel mırastaryn jetkizýshiler Shyǵystan shyqqan danyshpandar bolǵanyn eskertti».[2]
Musylman arab ǵalymdarynyń ǵylymdaǵy orny men jetistikteri jóninde kezinde Eýropa ǵalymdary da kóp aıtqan. Mysalǵa alsaq, I. G. Gerder: «Arabtar bolmasa, Gerder de, Albert Velıkıı de, Vılla Novalyq Arnold te, Rodjer BEko da, Lýllııa Raımýnd ta bolmas edi. Olardyń bári Ispanııada arabtardan oqydy nemese solardyń shyǵarmalaryn oqydy. Tipten Frıdrık II-niń ózi arab kitaptaryn aýdarýǵa qamqor bolyp, ǵylymdarynyń jandanýyna jaǵdaı jasady», – dep jazyp qaldyrsa, Robert Brıfaýlt «The Making of Hummanitý» atty kitabynda mynany keltiredi: «Eýropanyń jetistikke jetken árbir salasynda mindetti túrde Islam mádenıeti mańyzdy ról atqarǵan. Tıgizgen paıdasy men áseri shash-etekten». Árıne, ǵylym tek Islam áleminen ǵana tarady degen jańsaq pikirden aýlaqpyz. Óıtkeni, bilim-ǵylym bireýdiń menshiginde turǵan zat emes. Kim eńbektense, soǵan ashylady. Sondyqtan da, ǵylym keıde batysqa, keıde shyǵysqa aýysyp otyrǵan. Tek Islam álemi ǵana demeı, shyǵys pen batys dep beker atap otyrǵam joq. Nege deseńiz, shyǵysqa Islam álemimen birge Qytaı, Úndistan sekildi ǵylymǵa ózindik úlken úlesterin qosqan alyp elder men mádenıetter de kiredi.
Islamnyń qaınar kózi – Quran jáne súnnet
Quran – Islam mádenıeti-niń jáne qurylymdarynyń eń mańyzdy jáne basty qaınar bulaǵy. Áleýmettik toptardyń moıynsunýyn qajet etetin zań. Árbir kisiniń memleket pen halyq aldyndaǵy mindetterin kórsetip, týra joldy meńzeıtin qasıetti kitap. Bul kitap musylman jamaǵatynyń dinı, saıası, áleýmettik, ahlaqı jáne áskerı qurylymdarynyń qurylyp, ary qaraı órkendeýine sebepshi boldy. Óıtkeni musylmandar bilgisi kelgen nárselerdiń barlyǵyn Qurannan alatyn edi. Quranda artyq, kereksiz bolǵan eshbir nárse joq. Adamdardy týra jolǵa shaqyrýshy bul kitapta aqyl ıelerine aıtylǵan «Oqy» sózinen-aq, Alla Taǵalanyń bilimge bergen mańyzyn túsinýge bolady. Islamnyń bul ámirine moıynsunǵan jáne mańyzyn túsingen ártúrli násildegi musylmandar ádebıet, ahlaq, sotsıologııa, fılosofııa, óner, quqyq jáne metodologııa sııaqty ǵylym salalaryn zertteýge belsendi talpynystar kórsetti.
Haziretti Paıǵambar (s.ǵ.s.) adamdardyń Qurandaǵy túsine almaǵan aıattaryn hadısimen, is-áreketterimen, amaldarymen bildirip otyrǵan. Osylaısha onyń árbir is-áreketi jáne amaldarynan shyqqan súnneti Islam áleminiń eń mańyzdy jol kórsetýshi qaınar kózi bolyp esepteledi. Shyndyǵynda da Islam áleýmeti úshin memlekettiń basshysy, qolbasshysy, soty, muǵalimi jáne tárbıeshisi bolǵan Muhammed (s.ǵ.s.) eń aldymen paıǵambar edi. Onyń súnneti Qurannyń túsindirmesi, al ózi tiri «Quran» edi. Ol eki dúnıede de baqytty bolý jolyn kórsetýshi, jetekshi. Sahabalar tutas tárbıeni Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.) úırense, Alla elshisin Rabbymyz ózi tárbıelegen. Osy sebepten de onyń is-áreketteri óziniń qalaýy boıynsha emes, ýahı jolymen bolatyn edi. Sahabalar Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) eń usaq áreketterine deıin eleýsiz qaldyrmaıtyn. Onyń árbir áreketin ıláhı ámir retinde qabyldaıtyn. Árbir máselede súnnetin úlgi tutatyn, tipti qazirgi tańdaǵy jáne aqyr zamanǵa deıingi úmbet osylaı jalǵastyrmaq.
Quran kárimdegi: «Paıǵambar senderge neni berse, qabyl alyńdar, neni tyıym salǵan bolsa, tyıylyńdar» («Hashyr» súresi, 6-aıat), – degen aıat musylmandardyń Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ámirlerine, onyń kúndelikti is-áreketterine kóp kóńil bólýlerine sebepshi bolǵan.
Baqytjan Ótkelbaev
[1] Ǵarıfolla Esim, Falsafa tarıhy, 2 basylym, «Rarıtet», baspasy, Almaty-2004
[2] Muhtar Áýezov, Abaı joly, II tom, «Jazýshy» baspasy, Almaty 2002, 153-154