ISLAM ǴYLYMYNYŃ ÚSh TIREGI

22 mamyr 2024 1572 0
Оqý rejımi

Islam dini aqyrǵy din, barlyq dinderdiń kerek asyldaryn boıyna jınaǵan din, adam balasynyń damý jolyndaǵy rýhanı, ǵylymı, mádenı jetilgen kezine arnalǵan din. Paıǵambarymyz Muhammed (s.a.ý) Alla óziniń bir hadısinde: «kimde-kim ǵylymdy súıse jáne ǵalymdy súıse, jánnatta ol meniń kórshim bolady», – degen. Islam ǵylymynyń úsh tiregi bar. Olar:

-  QURAN AIaTTARYN ÚIRENÝ,

  • PAIǴAMBARDYŃ HADISTERIN BILÝ,
  • QIIaS JOLY, IaǴNI ÓLShEÝ, SALYSTYRÝ.

Ol úsheýi birine-biri qaıshy kelmeı, sáıkes bolsa ǵana – shyndyq. Islam dininde eshqandaı kemshilik joq. Bar másele bizdiń ony durys túsinbeýimizde. Islam áleminiń óz kemeline kelmeı, kóshten kenje qalyp, toqyraýy dinge baılanysty emes, onyń sebebi – azǵan aqyl, zeıinsiz júrek, túısiksiz túsiniktiń saldarynan din men túıindi máseleleri kóp qazirgi ómirimizdiń ózara úılesimin tereń túsine almaýda. Islam dinindegi qazirgi indet sektalar máselesiniń tarıhyna jalpy mádenı anropologııalyq sıpatyna júginý arqyly, keleshek urpaqty ol indetten qutqarýdyń jolyn izdedik.

Sebebi, naqty ǵylymı tujyrymdalǵan faktilerdi bilgen jastar ımandylyq jolyn tabýda adaspaıdy degen oıdamyz. Qazirgi tańda, jahandyq protsesterdiń etek alǵan tusynda, adam taǵy umyt qalyp barady. Osyǵan oraııslam fılosofııasyna onyń ámbebaptyq qundylyqtyq júıesine degen suranys pen umtylys beleń alyp otyr. Islamnyń tańqalarlyq ómirsheńdigi men myń jyldyqtaǵy rýhanı álemge yqpalynyń óse túsýiniń sebebi ıslam polıtsentrızm men demokratııalylyqqa negizdelgen qazirgi dáýirdiń negizgi prıntsıpterine saı keledi. Islam, Shyǵys pen Batystyń din men ǵylymnyń tıimdi dıologyna, áriptestigine, birlese jumys isteýine, ashyq basqa dinı senimder men mádenıet fenomenderimen rýhanı qarym-qatynas ári mádenı-tarıhı ózara yqpaldastyq jasaýǵa beıim. Islamǵa tózimsizdik pen fanatızm pıǵyldary jat.

Sol úshin de ol jer sharynyń túkpir-túkpirindegi halyqtarǵa jetip, ýaqyttyń qıynshylyǵyna qaramastan, áli kúnge deıin óziniń teologııalyq tujyrymdamalarynyń biregeıligi men ózindik bolmysyn saqtap, óz tuǵyrlaryn ózgertken joq. Taza ıslamdy betperde etip, túbinde jeke múddeni kókseıtinder jeteginde ketýden elimizdi aman-saqtaýda dinı saýattylyqty damytýdyń mańyzy zor.

Islam shyn máninde adamnyń múddesin qorǵaıdy. Sondyqtan adamzat múddesin kózdeıtin mádenıetti qabyldamaýy múmkin emes. Biz osyndaı syndarly kózqaras ustaný arqyly mádenıetimizdiń durys baǵytta damýyna yqpal ete alamyz. Endeshe, óz ǵasyrymyzdyń tynys-tirshiliginen de, onyń ozyq mádenıetinen de oqshaýlanbaı, munyń bári zańdy qubylys ekenin túısinip, qoǵam múddesine saı tustaryn qabyldap, durys is-áreket jasaǵanymyz abzal.

 

«Qazaq mádenıeti jáne ıslam qundylyqtary» kitabynan

Pіkіrler Kіrý