IMANDY NAQTYLAITYN SÓZDER

09 sáýіr 2024 1926 0
Оqý rejımi

   Kálıma taııba («jaqsy sóz»): »لَا إِلَهَ إِلَّا اللهُ مُحَمَّدٌ رَسُولُ اللهِ«  «Lá ıláhá ıllallah Mýhammadýr-rasýlýllah». Maǵynasy: «Alladan basqa qudaı joq, Muhammed – Onyń elshisi».   Kálıma sháháda («kýálik sózi»):

»أَشْهَدُ أَنْ لَا إِلَهَ إِلَّا اللهُ أَشْهَدُ أَنَّ مُحَمَّدًا رَسُولُ اللهِ«

  «Áshhádý ál-lá ıláhá ıllallah, ýa áshhádý ánná Mýhammadar-rasýlallah». Maǵynasy: «Alladan basqa qudaı joq ekendigine jáne Muhammedtiń Onyń elshisi ekendigine kýálik beremin».   Kálıma taýhıd («Allany birleý sózi»):

»أَشْهَدُ أَنْ لَا إِلَهَ إِلَّا اللهُ وَحْدَهُ لا شَرِيكَ لَهُ، لَهُ المُلْكُ وَلَهُ الحَمْدُ يُحْيي وَيُمِيتُ وَهُوَ الحَيُّ لا يَمُوتُ، بِيَدِهِ الخَيْرُ وَهُوَ عَلَى كُلِّ شَيْءٍ قَدِيرٌ« 

 Oqylýy: «Áshhádý ál-láá ılááhá ıllallaahý ýahdahý láá shárııká láh, láhýl-mýlký ýa láhýl-hamdý ıýhıı ýa ıýmııt, ýa hýal-haııý láá ıámýýt, bıııádıhıl-haırý ýa hýa áláá kýllı sháıın qadıır». 

 Maǵynasy: «Jalǵyz, serigi joq Alladan basqa qudaı joq ekendigine kýálik beremin, barlyq bılik Oǵan tán, barlyq madaq Oǵan tán, tiriltedi-óltiredi, al Ol – eshqashan ólmeıtin Tiri, izgilik Onyń qolynda ári Onyń kúshi barlyq nársege jetedi».   Kálıma raddıl-kýfr («kúpirdi qaıtarý sózi»):

»اللَّهُمَّ أَعُوذُ بِكَ أَنْ أُشْرِكَ بِكَ وَأَنَا أَعْلَمُ، وَأَسْتَغْفِرُكَ لِمَا لا أَعْلَمُ، إِنَّكَ أَنْتَ عَلَّامُ الغُيُوبِ« 

Oqylýy: «Allaahýmmá ınnıı áýýzý bıká mın án ýshrıká bıká ýa ánáá álám, ýa ástáǵfırýká lımáá láá álám, ınnáká ántá álláámýl-ǵýıýýb».  

Maǵynasy: «Ýa, Alla! Men Ózińniń atyńmen Saǵan bilip turyp serik qosýdan saqtanamyn jáne Ózińnen bilmeı istegenime keshirim tileımin. Rasynda Sen – ǵaıyptardy jete bilýshisiń».    Kálıma ıstıǵfar («jarylqaý tileý sózi»):

 »أَسْتَغْفِرُ اللهَ، أَسْتَغْفِرُ اللهَ، أَسْتَغْفِرُ اللهَ تَعَالَى مِنْ كُلِّ ذَنْبٍ أَذْنَبْتُهُ عَمْدًا أَوْ خَطَأًً، سِرًّا أَوْ عَلانِيَّةً، وَأَتُوبُ إِلَيْهِ مِنَ الذَّنْبِ الَّذِي لا أَعْلَمُ، إِنَّكَ أَنْتَ عَلَّامُ الغُيُوبِ

«  Oqylýy: «Astáǵfırýllaah, astáǵfırýllaah, astáǵfırýllaaha tááálá mın kýllı zánbın áznábtýhý amdán áý hataán, sırran áý áláánııátán, ýa átýýbý ıláıhı mınáz-zánbıllázıı láá álám, ınnáká ántá álláámýl-ǵýıýýb».  

 Maǵynasy: «Alladan keshirim tileımin, Alladan keshirim tileımin, Alla Taǵaladan bile turyp ne qatelesip, jasyryn ne jarııa istegen árbir kúnáma keshirim tileımin. Ári Oǵan ózim bilmegen basqa kúnáma táýbe jasaımyn. Rasynda Sen (Alla) – ǵaıyptardy jete bilýshisiń».    Kálıma támjıd («ulyqtaý sózi»): »

سُبْحَانَ اللهِ، وَالحَمْدُ للهِ، وَلَا إِلَهَ إِلَّا اللهُ، وَاللهُ أَكْبَرُ، وَلا حَوْلَ وَلا قُوَّةَ إِلا بِاللهِ العَلِيِّ العَظِيمِ، مَا شَاءَ اللهُ كَانَ وَمَا لَمْ يَشَأْ لَمْ يَكُنْ« 

 Oqylýy: «Sýbháánallaah, ýalhámdýlıllááh, ýa láá ılááhá ıllallaahý ýallaahý ákbar, ýa láá háýlá ýa láá qýýátá ılláá bıllááhıl-álıııl-azyım, máá shááá’allaahý káán, ýa máá lám ıáshá lám ıákýn». Maǵynasy: «Alla pák! Barlyq madaq Allaǵa tán. Alladan basqa qudaı joq, Alla ulyq! Asa bıik hám Uly Alladan basqa kúsh te, qýat ta joq. Allanyń qalaǵany boldy, al qalamaǵany bolǵan joq».   Iman mýdjmal («túıindi ıman sózi»):

»آمَنْتُ بِاللهِ كَمَا هُوَ بِأَسْمَائِهِ وَصِفَاتِهِ وَقَبِلْتُ جَمِيعَ أَحْكَامِهِ

« Oqylýy: «Áámántý bıllááhı, kámáá hýa bı’ásmáá’ıhı ýa syıfáátıhı ýa qabıltý jámııá áhkáámıhı». Maǵynasy: «Allaǵa, Onyń esimderi men sıpattaryna ıman keltirdim ári Onyń barlyq ámirlerin qabyl aldym».   Iman mýfassal («jaı-japsarly ıman sózi»):

 »آمَنْتُ بِاللهِ وَمَلائِكَتِهِ وَكُتُبِهِ وَرُسُلِهِ وَاليَوْمِ الآخِرِ وَبِالقَدَرِ خَيْرِهِ وَشَرِّهِ مِنَ اللهِ تَعَالَى وَالبَعْثِ بَعْدَ المَوْتِ«

 «Áámántý bıllááhı, ýa málááıkátıhı, ýa kýtýbıhı, ýa rýsýlıhı, ýal-ıáýmıl-aahırı, ýa bıl-qadarı: haırıhı ýa sharrıhı mınallaahı táálá». Maǵynasy: «Allaǵa, Onyń perishtelerine, kitaptaryna, paıǵambarlaryna, Qııamet kúnine, jaqsylyǵy da, jamandyǵy da bir Alla Taǵaladan bolatyn taǵdyrǵa jáne ólgennen keıin qaıta tirilýge kámil senemin». Demek, ımannyń sharttary mynalar:

 1. Allanyń barlyǵyna ári bir ekendigine sený.

2. Perishtelerdiń bar ekendigine sený.

3. Alla túsirgen kitaptarǵa sený. (Táýrat, Zábýr, Injil, Quran).

 4. Paıǵambarlarǵa sený.

5. Qııamet kúniniń bolatyndyǵyna sený.

6. Jaqsyly-jamandy taǵdyrdyń bir Alladan ekendigine sený.

7. Ólgennen keıin tirilýge sený.

 

 

 

 

Pіkіrler Kіrý