IMAM AǴZAM ÁBÝ HANIFANYŃ ON EKI ÓSIETI
Qazaq halqynyń el bolyp, dástúri men saltynyń qalyptasýynda, tárbıesi men mádenıetiniń qalyptaýynda Islam dininiń, onyń ishinde Ábý Hanıfa mázhabynyń orny erekshe. Táýelsizdigimizdi alyp, el bolyp shekaramyzdy syzyp, tilimiz ben dilimizge qaıta oralyp, halqymyzdyń dinı ustanymyn bir arnada toǵystyrý maqsatynda elimizde biregeı «Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy» quryldy. Onyń negizgi baǵyty men baǵdary – «Ábý Hanıfa» mázhabyn dáripteý jáne dástúrimizben ushtastyra otyryp nasıhattaý. Osy oraıda, Ábý Hanıfa mázhabyn tereń zertteý jáne halqymyzdyń dinge degen kózqarasyn durys baǵytta órbitý maqsatynda Ábý Hanıfanyń ózi jazyp qaldyrǵan on eki ósıetine toqtalýdy jón kórdik.
Birinshi ósıet: Iman degenimiz – tilmen aıtyp, júrekpen bekitý. Tek tilmen aıtý jetkiliksiz.
Ekinshi ósıet: Amaldar úsh túrli bolady. 1) Paryz amaldar. 2) Izgi amaldar. 3) Kúnáli amaldar.
Úshinshi ósıet: Alla taǵala esh nársege muqtaj emes. Alla taǵala arshyny da, odan basqa barlyq nárseni de jaratýshy, onyń eshbirine muqtaj emes.
Tórtinshi ósıet: Quran Kárim – Allanyń sózi. Quran Kárim jaratylmaǵan. Quran Kárim Alla taǵalanyń ýahıi jáne túsirgen kitaby dep ıman etemiz.
Besinshi ósıet: Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) – ózinen keıingi barsha adamzattyń eń abzaly.
Altynshy ósıet: Adamzattyń amaly men qımyly, sózi men kýáligi, ımany men taǵdyryn Alla jaratqanyna ıman etemiz.
Jetinshi ósıet: Joqtan bar etip jaratýshy tek Alla ǵana ekenine ıman etemiz. Adamdardyń isine qurastyrýshy nemese bar nárseden ekinshi nárse jasap shyǵardy deımiz. Ryzyq berýshi de tek Alla.
Segizinshi ósıet: Pendeniń bir áreketti jasaýǵa kúsh jetkizýi Allanyń ámiri ekenine ıman etemiz. Kez kelgen áreketimizde Allanyń kómegine muqtajbyz.
Toǵyzynshy ósıet: Másige másih tartý jergilikti turǵyn úshin bir táýlik (24 saǵat), saparda júrgender úshin de úsh kún (72 saǵat). Bul hadıs mýtáýátır dárejesindegi hadıs bolǵany úshin bul úkimdi joqqa shyǵarýǵa áste bolmaıdy. Jolaýshy adamnyń namazyn qysqartyp oqýy men orazasyn tárk etýi sııaqty amaldar Quran Kárimniń aıattarymen naqty (mindetti) ruqsattar qataryna kiredi.
Onynshy ósıet: Alla taǵalanyń qalamǵa «jaz» degen buıryqty bergenine senemiz.
On birinshi ósıet: Qabir azabynyń baryna jáne ol jerde Múńkár men Nákirdiń suraq-jaýap alatynyna ıman etemiz.
On ekinshi ósıeti: Ólimnen keıin qaıta tiriletinimizge jáne bul ómirdegi amalyna qaraı qarymy beriletinine, jaratylǵandar arasynda ótip ketken aqylarynyń da qaıtarylatynyna ıman keltiremiz.
Qorytyndylaıtyn bolsaq, bul ósıetter naqty dálelderimen, qyssalarymen tolyq aıtylǵan. Biz bul jerde qysqasha ǵana aýdaryp jetkizip otyrmyz. Bir qoǵamnyń dinı mádenıeti men dástúriniń qalyptasýynda bul ósıetterdiń mańyzy óte zor. El jaman bolmaıdy, eldiń ishindegi adamdar jaman bolady. Ábý Hanıfa mázhaby jáne onyń ornatqan júıesi Quran aıattary men Paıǵambarymyzdyń hadısterine negizdelgenin taǵy bir ret úırendik.
Isataı BERDALIEV,
Islam quqyq ǵylymdarynyń (PhD) doktory
Kazislam.kz
