ǴULAMALARDYŃ MÁÝLITKE QATYSTY AITQANDARY

Imam Sýıýtyı, tápsir sala-synda bedeldi «Ál-Jámıý lı ahkamıl-Qýran» atty eńbektiń avtory: «Meniń pikirimshe, adamdardyń máýlittiń qurmetine jına-lyp Quran oqýy, Muhammedtiń (s.a.ý.) paıǵambarlyǵy, dúnıege kelýi týrasynda áńgime etýi, ysyrapkershilikten saqtanyp as usynýy Nábıge (s.a.ý.) degen  qurmet retinde jasalǵan ıgi ári saýapty is jáne qýanysh», – degen.
«Sahıh Ál-Buharı» atty hadıster jınaǵyna túsinikteme jazǵan ımam Ibn Hajár Ál-Askalánı máýlit jaıynda suralǵanda, bylaı dep jaýap berdi: «Ras, máýlit jańa is. Bul is bastapqy úsh ǵasyrda ómir súrgen musylmandardan mura retinde jetpedi. Degenmen, dinge qaıshy isterden saqtansa, máýlit jaqsy is bolady. Men muny hadıste aıtylǵan myna jaǵdaı-men baılanystyramyn. Rasýlýlla (s.a.ý.) Mádınaǵa hıjrat etken kezde sondaǵy ıýdeılerdiń Ashýra kúni (mýharram aıynyń onynshy kúni) oraza ustap júrgenin baıqady. Nábı (s.a.ý.) orazanyń sebebi jaıynda suraǵanda, olar: «Osy kúni Alla Perǵaýyndy teńizge batyryp, Musa paıǵambardy (ǵ.s.) qutqarǵan bolatyn. Biz Táńirge shúkirshilik retinde osy kúni aýyz bekitemiz», — dep jaýap berdi. Sonda Rasýlýlla (s.a.ý.): «Negizi oraza ustaýǵa senderden góri biz laıyqpyz», – dep úmmetine sol kúni oraza ustaýdy buıyrdy… Al rahmet paıǵambary Nábıdiń (s.a.ý.) dúnıege kelýinen artyq syı bar ma?! Endeshe, paıǵambarymyzdyń  (s.a.ý.) týǵan kúnin toılaýǵa osy aıtylǵan jaıttar negiz bola alady. Sondyqtan, máýlitte bar yntany Alla Taǵalaǵa shúkirshilik etýge baǵyttaý kerek. Al shúkirshilik degenimiz – Quran oqý, muqtajdardy tamaqtandyrý, sadaqa berý, paıǵambarymyzǵa (s.a.ý.) salaýat aıtý, izgi amal isteýde kórinis tabýy tıis».

Imam Ibn Ál-Hadj Ál-Málıkı bul jaıynda: «Biz Haq Taǵalanyń ulyq syıy úshin shúkirshilik pen kóp qulshylyq etip, izgi amal isteýimiz kerek… Máýlit túni jaıdary bolý, kóp salaýat aıtý Nábıge (s.a.ý.) degen qurmet bolyp tabylady», – degen.

Hafız Abdýr-Rohım Ál-Irakı bolsa: «Bir meıramdy atap ótý, muqtajdardy tamaqtandyrý qashan da mustahab (jaqsy) amalyna jatady. Kóptegen mustahab amaldar oryndalýy mindetti amal retinde qabyldanyp jatqanda, bul aıda osy aı-tylǵanǵa qosa Nábıdiń (s.a.ý.) dúnıege kelýine qýanyp, máz-meıram bolý aıypty iske jata ma?», – dep máýlitti merekeleýdiń esh sógettigi joqtyǵyn aıtady.

Sheıh Muhammed Aláýı Ál-Malıkı: «Biz máýlitti atap ótý jáne Nábıdiń (s.a.ý.) tarıhyn tyńdaý, oǵan salaýat aıtý úshin jınalý, muqtajdardy tamaqtandyrý jáne sonyń qurmetine qýaný durys dep oılaımyz», – deıdi.
«Sahıh Mýslım» túsinikte-mesiniń avtory ımam Naýaýıdiń ustazy sheıh Ábý Shama bul meıramǵa anyqtama berip: «Bizdiń dáýirimizdegi jaqsy amaldyń biri – máýlitti sadaqa berýmen, ýaǵyz aıtýmen jáne ózara jaıdary bolýmen ótkizý. Osynyń bári Nábıge (s.a.ý.) degen súıispenshilik pen qurmettiń ári Alla taǵalaǵa bolǵan shúkirshiliktiń belgisi».

Bizdiń dáýirimizdiń áıgili ǵalymy, sheıh Iýsýf Ál-Qardaýı paıǵambarymyzdyń (s.a.ý.) týǵan kúnine qatysty: «Alla taǵala óziniń rahmeti etip jibergen Nábıdiń (s.a.ý.) tarıhy men oǵan tán qasıetterdi eske alý múmkindigin paıdalaný bıdǵatqa jata ma?», – dep onyń dinimizge esh qaıshylyǵy joq ekendigin aıtady.

Bizdiń dáýirimizdiń taǵy bir ataqty ǵalymy, sheıh Muhammed Saıd Ramazan Ál-Býtyı: «Máýlit qazirgi kúni ótkiziletin dinı konferentsııa tárizdi is. Ilgeride konferentsııalar ótkizilmese de, konferentsııa bıdǵatqa jatpaıdy. Bar másele máýlit barysynda dinge qaıshy iske jol berilmeýinde», – dep túsinikteme bergen.

Sheıh Nuh Ál-Qada, Iordanııa múftıi: «Nábıdiń (s.a.ý.) dúnıege kelýi Haq Taǵalanyń ulyq syıy ekeninde kúmán joq. Sol úshin bizge bul kúni qýaný mindetti», – degen.

Sheıh Omar ıbn Hafız esimdi ǵulama: «Máýlittiń qurmetine jınalý – sharıǵat buıyrǵan bir ıgi isti isteý, Quran oqý, Alla taǵalany zikir etý, Nábıge (s.a.ý.) salaýat aıtý, muqtajdy tamaqtandyrý, Haq Taǵalany ulyqtaý, Oǵan duǵa etý, ilim alý syndy jaqsy amaldar úshin jınalǵanmen teń amal», – dep óz oıyn bildirgen.

Budan máýlitti toılaýdyń dinimizge esh qaıshy emes ekendigin kórýge bolady. Sondyqtan paıǵambarymyzdyń (s.a.ý.) týǵan kúnin atap ótip, oǵan (s.a.ý.) salaýat aıtý saýapty isterdiń birinen ekeni daýsyz.