ǴAIYPQA IMAN ETÝDIŃ MAŃYZDYLYǴY
Islam dini boıynsha eń qýatty ıman – ǵaıypqa sený. Iaǵnı, kórmegen nársesine sený degen sóz. Bul da Allaǵa jáne Onyń Elshisi Hazireti Muhammedke (Ol kisige Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn!), onyń ákelgen habarlaryna shyn júrekten kúmándanbastan senýmen júzege asady.
Ásilinde, ıman etýdiń eń mańyzdy sharty kózge kórinbegen nárselerge, ıaǵnı ǵaıyp álemine senýden turady. Adam balasy ǵaıypqa ıman keltirý arqyly shynaıy mýmın sıpatyn alatyndyǵyn myna aıat rastaıdy:
«Sondaı olar kómeske (ǵaıypqa) ıman keltiredi»(2.Baqara-3). Adam kózge kórinetin barlyq nársege senetindigi sózsiz. Biraq, kózge kórinbeıtin nársege sený árkimniń qolynan kele bermesi anyq.
Alla bizderge ǵaıypqa senýdi buıyrady, ıaǵnı aldymen Alla ózine senýdi, perishtelerine senýdi, aqyret kúnine senýdi, aqyrette bolatyn esep-qısapqa senýdi ámir etedi. Bular, álbette ǵaıyp álemine jatady. Allany eshkim kózimen kórgen joq, perishteni adam kóre almaıdy jáne ólgennen keıingi ómirge eshkim baryp-kelmedi.
Munyń bári bizder úshin qııalı nárse sekildi kórinedi. Kúpirlik degenimiz osy qııalı nárse sekildi kóringen jaıttarǵa senbegennen shyǵady. Sondaı-aq, Hazireti Adamnyń (a.s.) topyraqtan jaratylǵandyǵyn, onyń perishtelermen tildeskenin eshkim kórgen joq, tek Quran Kárimde aıtylǵandyqtan osylaı dep bilemiz. Sondyqtan ıslam dininiń ózge dinderden birden-bir ereksheligi ǵaıypqa sený bolyp esepteledi. Al kórinetin nársege senýdiń ıslamda eshqandaı máni de, mańyzy da joq.
Bul dúnıege Allahqa, onyń elshilerine, aqyrettegi ómirge senbeıtin qanshama adam kelip ketti. Mine osyndaı túsinik pen senimde bolǵan adamdardyń aqyrette Allanyń bar jáne bir ekendigine, aqyret ómiriniń haq ekendigine kózi jetip, Alla Taǵaladan keshirim surap, jalbarynatyn sáti aıatta bylaısha beınelenedi:
«Kúnáharlardyń, Rabbylarynyń janynda bastaryn ıip: «Rabbymyz! Kórdik, estidik, endi bizdi (dúnıege) qaıtar, salıh amal isteıik». Ras nandyq degenderin bir kórseń!» (32.Sájde-12).
Ǵaıypqa senýdiń negizin – «ámántý bılláhıda» aıtylǵan ıman sharttaryna shyn júrekten, eshbir kúmánsiz senim quraıdy. Degenmen, adamnyń kórý múmkindiginen tys álemderdiń bári ǵaıypqa jatqanymen, olardyń bul máselege qatysy joq ekendigin aıta ketkenimiz oryndy bolar. Mysaly, Elektr togy, aýa, aqyldy kóre almaǵanymyzben bar ekendigine senemiz. Biraq mundaı dúnıege sený ımanǵa jatpaıdy.
Musylman kisi ǵaıypqa sengen kezde onyń qandaı, qalaı bolatyndyǵyn kóp suraı bermeýi tıis. Óıtkeni, dál ǵaıyp álemine baılanysty málimet Quran men hadıste shekteýli túrde aıtylǵan. Odan arysy musylmannyń ımanyna qatysty jaıt. Mysaly, aqyrette amaldarymyzdy ólsheıtin tarazynyń bolatyndyǵy aıatta baıan etiledi. Biraq, ol tarazynyń shyn máninde qandaı bolatyndyǵy beımálim. Elektrondy tarazy ma, kılomen ólsheıtin tarazy ma, grammen ólsheıtin tarazy ma, ol bizdi qyzyqtyrmaýy tıis. Bizdiń mindetimiz sol tarazynyń bolatyndyǵyna sený ǵana. Onyń qandaı bolatyndyǵy bir Allaǵa aıan.
Alla Taǵala taqýa quldaryn madaqtap, olardyń erekshelikterin aıtqan kezde olardyń ǵaıypqa sengendigin bildiredi jáne Paıǵambarymyzǵa bylaı deıdi:
«Shyn máninde sen, úgitke erip, Rahmandy kórmeı-aq qoryqqan kisilerge eskerte alasyń. Allanyń jarylqaıtynyn eń jaqsy saýap (beriletinin) aıtyp, qýanyshty habar ber. (36.Iasın-11).