«Ǵalymnyń eti – ýlanǵan»
Asyl dinimizde ǵaıbat aıtýdyń úlken kúná ekendigi barshaǵa aıan. Qasıetti Quran aıattary men Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısterine qarar bolsaq ta, tilden keler kesapattyń kóptigi eskertilip, «eki jaǵynyń ortasyndaǵyǵa ıe bolǵan jannyń» syıy jánnat ekeni aıtylady. Al, jel sózge erik berip, bireýdi orynsyz ǵaıbattaǵandardy týǵan baýyrynyń etin jegenmen teńestirip, ondaıdan aýlaq bolýǵa shaqyrady.
Degenmen, osy bir kúnáli árekettiń keıingi kezderi tipten órisi keńip, ǵaıbattyń kúıesi ǵulama-ǵalymdarymyzǵa da aıamaı jaǵylyp jatqany alańdatady. «Anaý adasqan, mynaý bıdǵatshy» dep, aınalasyndaǵylardyń bárine qınalmastan at qoıyp, aıdar taǵa salatyn keıbir baýyrlarymyzdyń búkil ǵumyryn din salasyna arnaǵan ataqty ǵalymdardyń bir eńbegin bilmeı jatyp, til tıgizetini tipten ókinshti! Bul olardyń eń aldymen bilimsizdikterin ańǵartady. Áıtpese, dinnen sál habary bar adamnyń «Shyndyǵynda, ǵulamalar – paıǵambarlardyń mırasqorlary» ekenin bilmeýi de, estimeýi de múmkin emes. Al, qasıetti Quran aıattarynda: «Sonda Alla aralaryńdaǵy shynaıy ıman keltirgenderdiń jáne ózderine ilim berilgen bilimpazdardyń dárejesin arttyra túsedi»[1], – degen. Atalmysh aıatta Jaratýshymyz bilim ıeleriniń mártebeleriniń joǵary ekendigin basa aıtady. Óıtkeni, bilim – Jaratýshymyzdyń bir sıpaty.
Jalpy ǵalymdarǵa til tıgizý, olardyń abyroıyn tógý adamnyń óziniń dinine tas atýmen birdeı eken. Kóptegen ǵalymdar, atap aıtar bolsaq, Ábý Hanıfa, Shafıǵı syndy ǵalymdar «ǵulamalardy Allanyń dostary» dep baǵalaǵan eken. Aqıda ǵylymynda oza shapqan Imam Tahaýı óz kitabynda izgilikpen tanylǵan ǵalymdar jaıly jaman oıda bolý olardyń týra jolda emestigin kórsetedi degen eken. Keıde pende bolǵandyqtan ǵalym da qatelikke boı aldyrýy tabıǵı. Biraq ǵalymnyń qatesin ǵalymnan basqa adamnyń aıtýy orynsyz bolmaq.
Keıde adamdar tarapynan belgili bir ǵalym jaıly bilimine amal jasamaıdy degen qaýesetterdi de estip jatamyz. Amal jasaý, jasamaý – pende men Rabbysy arasyndaǵy jeke baılanys. Aqyrette árkim óz amaly úshin jaýap beretindigin umytpaıyq. Óıtkeni pendesine bilim berý, ony darytý – Allanyń pendesine degen nyǵmeti bolmaq. Tanymal ǵalym Hammad ıbn Zaıd bilim májilisterinde Paıǵambardan (s.ǵ.s.) qalǵan bilimdi keńinen taratýǵa at salysatyn bolǵan. Bir kúni májiliste otyrǵan bir adamnyń kúlip otyrǵanyn baıqap qalyp: «Paıǵambarymyzdyń qasterli sózderi aıtylǵanda kúlkige boı aldyrý men úshin Paıǵambar quzyrynda kúlýmen birdeı», – dep, ǵylymı májilisti toqtatyp tastaǵan eken.
Jalpy aıtar bolsaq, adam balasy dinniń buıyrǵan amalyn oryndamaýmen kúpirlikke túspeıdi. Bilimsizdik pen jalqaýlyq sebepti paryz bolǵan amaldy oryndamaýy múmkin. Bul kúná bolady. Biraq bázbireýler aıtqandaı, kápir bolyp qalmaıdy. Biraq sol amaldy joqqa shyǵaryp jiberse, kúpirlik qaýpine túsip qalýy múmkin. Osy sebepti de dinniń úkimderin, ıaǵnı qaısy amal paryz, qaısy amaldan tyıylýymyz kerektigin tizip beretin ǵulamalar. Sondyqtan árbir musylman bilim ıelerine árdaıym qurmet kórsetýi mindet. Hanafı mázhabynyń baǵaly kitaptarynda myna mátindegi qaǵıdalardy kóptep kezdestirýge bolady: «Kimde kim ǵalymdy sebepsiz jek kóretin bolsa, ol adamnyń kúpirlikke túsip qalý qaýpi bar», «Kimde kim ǵalymdy sebepsiz balaǵattasa, ol adamnyń kúpirlikke túsip qalý qaýpi bar». Joǵarydaǵy «sebepsiz» sóziniń maǵynasy árbir adamnyń jeke pikiri bolýy múmkin. Bir ǵalymnyń túr-kelbeti, adamı qasıeti unamaýy múmkin. Biraq ǵalymnyń aıtqan sózin, belgili máselege qatysty bergen pátýasyn jek kórip, jamaǵat arasynda aýyzbirshiliktiń buzylýyna jol berilmeýi tıis. Óıtkeni pendege bilimdi darytqan Jaratýshymyz. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir hadısinde: «Men bilimdi bólip, jilikteýshimin. Berýshi Alla», – degen eken.
Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinine keler bolsaq, qazirgi ýaqytta qoǵamda, ásirese jamaǵat arasynda jasyryn iritkige sebep bolýshy áreket – kemsitý, olarǵa ártúrli jalanyń jabylýy tamyr jaıýda. Durys, árbir adamnyń oılaý erkindigi bar shyǵar. Biraq bul erkindik qoǵam buzylýyna alyp barmaýy kerek. Tanymal ǵalym Ahmed ıbn Hanbal: «Ǵalymnyń eti ýlanǵan. Kim ony ıiskese aýrýǵa shaldyǵady, al kimde-kim jep qoısa ólip qalady» – degen. Sondyqtan árbir musylman bilim ıelerine til tıgizip, olardyń mártebesin túsiremin degennen góri óz boıyndaǵy qatelikterin jóndeýge tyrysyp, ǵulamalardyń batasyn alyp qalýy nur ústine nur bolmaq!
Erbolat Júsipov
Nur-Sultan qalasynyń jáne
«Áziret Sultan» meshitiniń Bas ımamy
[1] «Mýjadala» súresi,