Erdiń tabysty bolýy áıelge baılanysty

10 qańtar 2020 8648 0
Оqý rejımi

Er adamnyń tabysty bolýy áıeline tikeleı baılanysty. Siz munymen kelispeıtin shyǵarsyz... Desek te, bul sózdiń rastyǵyna ýaqyt pen tarıh kýá.

Bul maqalamda Frantsııanyń eń áıgili saıası jáne qoǵam qaıratkeri Sharl de Goll men erin jetistikke jetkizý qolynan keletinine óte senimdi bolǵan onyń jubaıy Ivonne Vandrý týraly myna oqıǵany atap ótýdi jón kórdim.

Sharl de Goll Frantsııanyń eń uly Prezıdentteriniń biri bolǵan. Frantsııany Ekinshi Dúnıejúzilik soǵys kezinde basqardy. Frantsýz ultynyń rýhanı qazynasy  aqsúıekter qaýymy bolǵandyqtan, Sharl de Golldiń balalyq  shaǵy  otanshyldyq pen salt-dástúrge, dil men dinge adaldyq tárbıesinen  turǵan. Jubaıy Ivonne Vandrýmen 1921 jyly tanysyp, otbasyn qurady. Ómirinde  bir-aq  ret úılengen ol óz áıelin súıip ótipti. Jubaıy Ivonne Vandrý  da zaıybyna adaldyǵyn ómir boıy saqtap, senimdi serik bola bilgen. Joldasyn issaparǵa shyǵaryp salarda  bir shabadanǵa kıimderin, bir shabadanǵa kitaptaryn salyp beredi eken. Otbasynda da, saıasatta da «bul seniń qolyńnan keledi, men saǵan senemin!» dep únemi úlken qoldaý bildirip otyrǵan. Súıikti áıeliniń suryq­syzdaý ekenin aıtqan adamdarǵa general: «Saıasatkerdiń áıeliniń sulý bolýy shart emes. Ol erine kómekshi bola bilse, oǵan  sol-aq, jarap jatyr», - degen  ýáj aıtqan eken.

Saıasattyń qaınaǵan ortasynda júrip, tynyshtyqty qalaǵan qaıratker bir kúni jubaıyna eshbir kúzetshini qasyna ertpeı Parıjdiń bir meıramhanasyna baryp tamaqtanyp, serýendep qaıtýdy usynady. Jubaıy ekeýi meıramhananyń ishine kiredi. Meıramhana qojaıyny olardy jyly shyraımen qarsy alyp, bildeı prezıdenttiń ózi tamaqtaný úshin osyndaı qarapaıym meıramhanaǵa kelgenine tańdanady. Olar tamaqtanyp otyrǵanda meıramhana qojaıyny kelip,  Ivonne Vandrýge ońasha shyǵyp sóılesýi kerek ekenin jetkizedi. Prezıdent bul sózge tańqalsa da, olardyń ońashada sóılesýine ruqsat beredi. Prezıdenttiń jubaıy meıramhana qojaıynymen sóılesip kelip, dastarhanǵa qaıta jaıǵasady. Sharl de Goll jubaıynan ol adam senimen ne týraly sóıleskisi keldi dep suraǵanda, jubaıy: «men bul kisimen buryn tanys bolǵanym esime tústi. Osydan kóp jyl buryn bul adam maǵan úılenbek bolǵan. Meni tanyp, jaǵdaıymdy suramaq bolǵan nıetpen ońasha sóıleskisi kelipti», – dep jaýap beredi. Bul sózder kúıeýine unamaı qalyp, ishteı qyzǵanysh sezimimen: «Eger sen sol kezde osy adamǵa turmysqa shyqqanda, qazir osy qarapaıym meıramhananyń  qojaıyny bolar ediń!» – degen sózdermen qaǵytyp qalady. Sol sátte jubaıy oǵan: «Joq, olaı emes! Eger men sol kezde osy adamǵa turmysqa shyqqanda, ol adam meıramhana qojaıyny emes, Frantsııa eliniń qazirgi prezıdenti bolar edi», - dep jaýap bergen eken. Ol bul sózimen «men sen Prezıdent bolǵanyńsha seni únemi qoldaı berer edim. Seni eldiń basshysy etken men jáne meniń saǵan degen syılastyǵym men qoldaýym» degendi aıtqysy kelgen bolatyn. Qarańyzshy, áıel adam úshin qandaı batyl sózder.

Bul oqıǵa árbir er adamnyń jetistiginiń artynda onyń jary turady degendi dáleldep bergendeı. Siz de kúıeýińizdi jetistikke jetkizýge, tabysty etýge qabilettisiz. Tek, kúıeýińizdiń jumysynyń árbir detaline mán berip, ony ózińizden alystatyp almaı,  oǵan osy salada qoldaý kórsetseńiz jetip jatyr. 

«Jasyma! Álbette seni Alla ózi qorǵaıdy! Sebebi sen jaqyndaryńa qarasasyń, qınalǵanǵa qol ushyn berip, muqtaj jandardan baryńdy aıamaısyń. Qonaqtaryń da saǵan dán rıza. Sen árdaıym shynshylsyń ári jaqsylyq jolyna bar ynta-shyntańmen kirisetin jansyń!..»...

Bul sózder Hıra úńgirinde alǵash ret Jábireıil perishteni kórip abdyrap, tosyn kezdesýden úreılenip  Mekkege kelgen Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) estigen alǵashqy sózderi jáne buny aıtqan Alla elshisiniń (s.ǵ.s.) súıikti jary hazireti Hadısha (r.a) anamyz edi. Ómirindegi tańsyq bir oqıǵaǵa tap bolǵanda esh alasarmaǵan, kóńili jabyrqaýly serigine demeý bolyp sońǵy sátke deıin janynan tabyla bilgen, únemi qoldaý kórsetip,  onyń (s.ǵ.s.) áý bastaǵy adamgershilikterin esine sap jubatýǵa tyrysqan, Ýaraqa ıbn Náýfál syndy bilimdi kisiniń aıtqandaryna qosylyp jubaıyna qoldaý bildirgen hazireti Hadısha (r.a) anamyz osy isimen barsha musylman qaýymyna, áıel adamdarǵa keremet úlgi kórsetip ketti.

Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) áıeli retinde úlken qoldaý kórsetip, jigerlendirdi. Dindi alǵash bolyp qabyldaǵan da osy  Hadısha anamyz edi.  Sol úshin Alla Taǵala  hazireti Hadıshany osy dúnıede de, aqyrette de qurmetke laıyqty tórt áıeldiń biri jáne jánnattyń hanshaıymy etti.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) úshin de, dinimiz úshin de Hadısha anamyzdyń orny bir tóbe. Osy sebepti paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «El menen teris aınalǵan kezde, Hadısha maǵan sendi. Aıtqandarymdy eshkim qabyldamaǵanda, meni alǵashqy bolyp rastaǵan sol edi», – dep, ony ómir boıy umytpaı, jaqsylyqtaryn árdaıym eske alyp otyrǵan. Hadısha anamyz musylman bolǵan soń, keıin qyzdary Rýqııa, Zeınep, Úmmú Kúlsim jáne Fatıma da Islam dinin qabyldaǵan. Din jolyndaǵy osyndaı tabandy erlikteri men qajyrly eńbekterin baǵalap paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) birde: «Osy dúnıede de, aqyrette de qurmetke ıe bolatyn tórt áıel bar: Imrannyń qyzy – Márııam, perǵaýynnyń jary – Ásııa, Hýaılıdtiń qyzy – Hadısha, Muhammedtiń qyzy – Fatıma», – degen edi. (Ibn Ishaq Mýhammed, Sıra, red: M.Hamıdýllah, Konııa, 1981. B. 228.).

Áıelder qaýymynyń dárejesin eshbir din dál Islamdaǵydaı bıiktete alǵan emes. Shańyraǵy bıik otbasynyń irgetasyn  qashan da ımandy, ıbaly, salıhaly, boısunýshy áıel adam ǵana qalaı alady. Qalap qana qoımaı, eriniń de jetistikke jetýine, tabysty bolýyna sebepshi bolady. Dana qazaq aıtqan «Erkekti er qylatyn da, jer qylatyn da áıel» degen osy bolsa kerek. Kúıeýińizge senińiz, baǵalańyz, qoldaý kórsetińiz! Ol – sizdiń jánnatyńyz.

Laýra Qanatqyzy 

Pіkіrler Kіrý