Eń jaqsy táýbe – jastardyń táýbesi
Alty jaqsy nárse (qasıet) bar, alaıda, sol alty nárse alty túrli adamnyń boıynan tabylsa, tipten jaqsy: Ádildik – jaqsy qasıet, basshylardyń boıynda bolsa, tipten jaqsy. Jomarttyq – jaqsy qasıet, baılardyń boıynda bolsa, tipten jaqsy. Taqýalyq – jaqsy qasıet, ǵalymdardyń boıynda bolsa, tipten jaqsy. Sabyrlylyq – jaqsy qasıet, ol kedeılerdiń boıynan tabylsa, tipti jaqsy. Táýbe – jaqsy qasıet, jastardyń boıynan tabylsa, tipti jaqsy. Uıat – jaqsy qasıet, áıelderdiń boıynan tabylsa, tipti jaqsy.
(Haziret Áli (r.a.) jetkizgen, Áli ál-Mýttaqı, Kánzýl-Ýmmal, 15-1349, 1353, 16-175. Mýnáýı, Fáızýl-Qadır, 4-378. Sýıýýtyı, Jámıǵý-Ssaǵır, 8292-hadıs)
Hadıske túsindirme: Bul hadıste birqatar asyl qasıetter tilge tıek etilýde. Al endi, osynaý asyl qasıetter belgili bir adamdardyń boıynan tabylyp jatsa, nur ústine nur bolmaq. Sonyń biri – jastar boıyndaǵy táýbeshildik qasıeti.
Táýbe sóziniń tildik maǵynasy qaıtý, oralý degendi bildiredi. Al, dindegi maǵynasy kúnáǵa batyp, týra joldan taıý arqyly Alladan alshaqtap ketkennen keıin pendeniń istegen kúnási úshin ókinish bildirip, Rabbysyna qaıta oralýy, júregine daq túsirip, jan-dúnıesin shaıqaltqan kúnásin jýyp-shaıýýy degendi bildiredi. Al, táýbe etýdiń mańyzdylyǵyna kelsek, Quran Kárimde táýbe etýdiń óte mańyzdy ekenin bildiretin ári táýbeshil jandardyń artyqshylyǵyn baıandaıtyn kóptegen aıattar bar, sonyń biri – «Shúbásiz, Alla táýbeshil jandardy jáne (tándik hám rýhanı kirlerden) tazalanýshylardy jaqsy kóredi» degen aıat[1]. Sondaı-aq, paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir hadısinde: «Quly táýbege kelgendegi Alla Taǵalanyń qýanyshy qaısy bireýińniń shól dalada joǵaltyp alǵan túıesin oılamaǵan jerde keziktirgen sáttegi qýanyshynan áldeqaıda artyq»,[2] – dep, Alla Taǵalanyń pendesi táýbege kelgende qatty qýanatyndyǵyn jetkizgen. Endi bir hadısinde pende qansha jerden kúnáǵa batsa da, shybyn jany alqymyna kelip tirelmeıinshe, Allanyń meıirimine úmit artyp, shyn nıetimen táýbe etken jaǵdaıda táýbesi qabyl bolatyndyǵyn shegelep aıtqan. Iá, munyń bári bizge táýbeniń adam balasy úshin qanshalyqty mańyzdy ekenin kórsetedi. Óıtkeni, Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Barlyq adam kúná-qatelik jasaıdy. Al, pendelikke boı aldyryp, kúná-qatelik jasaǵandardyń izgi-jaqsylary – ýaqyt ozdyrmaı táýbe etkender», – degen[3].
Osy oraıda, ásirese, aldy-artyn ańdamaıtyn albyrt jastardyń shalys basyp, kúnáǵa batýy bek múmkin. Tipti, jastardyń egde adamdarǵa qaraǵanda kúná-qatelikke jıi urynýy tańǵalarlyq jaıt emes. Óıtkeni, qyzýy men qyzyǵy mol albyrt shaqta aryny kúshti nápsini qumarlyq ataýlynyń bárinen birdeı tyıa bilý kimge bolsa da ońaıǵa soqpasy beseneden belgili. Mine, sondyqtan da, joǵarydaǵy hadıste egde tartyp, qumary men kúsh-qýaty kemigen adamnyń táýbesine qaraǵanda, albyrt jastyń táýbesiniń Alla dárgeıinde alar orny alabóten ekendigi aıtylýda. Endeshe, Allaǵa shyn kóńilden ıman etken árbir jas asaý nápsige jeńilip, kúnáǵa batqan boıda birden esin jıyp, istegen kúnási úshin ah uryp, Alladan keshirim tileýi kerek. Keshirim tilep qana qoımaı, nápil namaz oqý, nápil oraza ustaý, qaıyr-sadaqa berý jáne ózin Allanyń meıirimine bóleıtin basqa da ıgi ister isteý arqyly kúnásin jýyp-shaıǵany, sóıtip, júregine túsken daqtan der kezinde arylǵany durys.
Muny istegen jastyń rýhanı jan-dúnıesi udaıy tiri bolyp qala bermek. Al, istegen kúnási úshin tıtteı de qynjylmaıtyn paryqsyz, ǵapyl pendeniń táni tiri bolsa da, rýhy tiri, kókiregi oıaý deýge kelmeıdi. Osyǵan baılanysty «Fýrqan» súresinde bylaı delingen: «Kimde-kim (istegen kúnási úshin) ah uryp, táýbege kelse, ári ıman etip, (ózin hám qoǵamdy túzetýge baǵyttalǵan) ıgi ister istese, onyń jóni bólek. Alla ondaı jandardyń jamandyqtaryn jaqsylyqqa (kúnálaryn saýapqa) aınaldyrady. Alla óte keshirimdi, (ásirese, táýbe etip, Ózine jan-tánimen bet burǵan quldaryna) erekshe meıirimdi»[4]. Iá, bul aıatta kúná jasaǵannan keıin ýaqyt ozdyrmaı táýbege kelip, ıgilikti ister istegenderdiń táýbesi qabyl bolatyndyǵy, tipti, kúnálary saýapqa aınalatyndyǵy baıandalýda.
Osy oraıda hazireti Omar (r.a.) halıfa bolǵan kezeńde oryn alǵan myna bir oqıǵany aıta ketsek artyq bolmas. Bir kúni haziret Omar (r.a.) Mádına kósheleriniń birinde kele jatyp, qoınyna shısha tyǵyp alǵan bir jas jigitti keziktiredi. Sodan álgi jigitten: «Qoınyńdaǵy ne?» – dep suraıdy. Sonda qapelimde hazireti Omarmen ushyrasam dep oılamaǵan álgi jigit qatty qysylǵannan: «Ýa, Allam, meni haziret Omardyń aldynda masqara ete górme! Kúnámdi jasyra gór, sóz berem, endigári sharap ishpeımin», – dep, ishinen táýbe etip, jalbarynady. Aqyry tilge kelip: «Ýa, múminderdiń ámirshisi, qoınymdaǵy sirke sýy», – dep qalaı aıtqanyn ózi de ańdamaı qalady. Hazireti Omar oǵan: «Qane, kórsetshi», – dep, qoınyndaǵy shıshany alyp qaraǵanda, ishindegisi shynymen sirke sýy bolyp shyǵady[5]. Iá, meıirimi sheksiz Alla quly shyn nıetimen táýbe etkendikten haram sharapty adal sirke sýyna qalaı aınaldyrsa, kúnáǵa belshesinen batqan kúnáhar quldary kúnálary úshin shynymen ókinip, táýbege kelse, Alla olardyń kúná sharabyn qulshylyq sirkesine aınaldyrary sózsiz.
Iá, Islam tarıhynda úlken kúnáni bylaı qoıǵanda, haramǵa kózi túsip ketkeni úshin ah uryp, sájdege bas qoıǵan, kúnásin jýyp-shaıý úshin muqtaj jandarǵa qaıyr-sadaqa berýge asyqqan, Alladan kúndiz-túni keshirim tilep, júrekke túsken qara daqty kóz jasymen jýyp-shaıǵan qanshama táýbeshil jandar, sonyń ishinde qanshama táýbeshil jastar boldy deseńshi. Júrekti shaıtannyń ýly oqtarynan qorǵaý ári shalys basyp, kúnáǵa batqan boıda birden ah uryp, táýbe etý olardyń ómirdegi eń basty ustanymy edi desek artyq aıtqan bolmaımyz.
Adam balasy jaratylysynan qatelesýge, kúná jasaýǵa beıim keledi. Qazaqta osynaý aqıqatty meńzeıtin paıǵambar hadısimen maǵynalas «súrinbeıtin tuıaq, jańylmaıtyn jaq bolmaıdy» degen ataly sóz bar. Bizdiń senimimizde kúnádan páktik tek perishteler men paıǵambarlarǵa ǵana tán qasıet. Endeshe, másele, perishtedeı kúná ataýlydan pák bolý emes, másele, nápsige erip nemese qatelesip kúná jasap qoıǵan jaǵdaıda birden táýbe etip, Alladan keshirim tileýde jatyr. Al, táýbe sóz júzinde ǵana bolmaýy kerek. Alla aldynda táýbeniń qabyl bolýynyń basty sharty – ókinish. Óıtkeni, ókinish – jasalǵan kúnániń parqyna jetkendikti bildiredi. Mine, sondyqtan da, paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir hadısinde: «Ókinishtiń ózi – táýbe», – degen[6]. Shynaıy táýbeniń budan basqa da mańyzdy sharttary bar, sonyń biri – jasap qoıǵan kúnáni ekinshi márte qaıtalamaýǵa bel býý bolsa, endi biri – kúnániń artynan ýaqyt ozdyrmaı birden táýbege kelý. Sondaı-aq, eger jasalǵan kúná kisi aqysyna qatysty bolsa, aqysy ketken adamnan keshirim surap, kóńilin alý da táýbeniń mańyzdy sharttarynyń birine jatady.
Alla Taǵala Quranda Ózine serik qosýdan ózge kúná ataýlynyń bárin keshiretindigin aıtyp, ýáde bergen. Alla bergen ýádesinen áste taımaıdy. Olaı bolsa, Allaǵa serik qosýdan ózge qandaı úlken kúnáǵa batsaq ta, kúnálarymyz qansha jerden kóp bolsa da, Allanyń «ál-Ǵafýr»,[7] «ál-Ǵaffar»,[8] «át-Táýýáb»[9] degen esimderine, bizge bergen haq ýaǵdasy men sheksiz meıirimine úmit arta otyryp, bilip, bilmeı, jasyryn, jarııa jasaǵan árbir kúnániń artynan udaıy táýbege kelip otyrýymyz kerek. Sonda kóktegi perishtelerdiń duǵasyna enip, Haq taǵalanyń súıikti quldarynyń qataryna qosylamyz.
Ákimhanov Asqar Bolatbekuly
ıslamtanýshy, aýdarmashy
[1]Baqara súresi, 222 aıat.
[2]Buharı, daǵaýat 4. Mýslım, táýbá 1.
[3] Imam Amed, 3-198. Tırmızı, 2499. Ibn Májá, 4251.
[4] Fýrqan súresi, 70 aıat.
[5] Imam ál-Ǵazalı, Mýkásháfátýl-qýlýb 46-b.
[6] Imam Amed, 1-422, 4012-hadıs. Ibn Májá, 2-1420, 4252-hadıs.
[7] Quldarynyń kúnálary qanshalyqty úlken bolsa da keshirim etýshi.
[8] Quldarynyń kúnálary qansha jerden kóp bolsa da keshirim etýshi.
[9] Quldarynyń shynaıy týábelerin árdaıym qabyl etýshi.