EŃ ABZAL SADAQA – DIN JOLYNDA DÚNIE JUMSAÝ

28 jeltoqsan 2023 2381 0
Оqý rejımi

Islam dinin san ǵasyrdan beri rýhanı tiregi etken halqymyz qaıyrymdylyq isterdi erekshe yjdaǵattylyqpen, yqylaspen, baryn salyp, berile atqarǵan. Qamyqqanǵa qamqor, jabyrqaǵan janǵa demeý bolý – qanymyzǵa sińgen qasıettiń biri. Sondyqtan bolar halyq arasynda asar, jylý, shúlen taratý, sybaǵa, keýsen, nemeýrin, tamyzdyq, erýlik pen qonaq asyn berý syndy qaıyrymdylyq ister kúndelikti ómir tirshiligimizde kórinis taýyp, dástúrimizge aınalǵan.

Dinimizde Allanyń meıirimine bóleıtin, Oǵan jaqyndatatyn izgi amaldar kóp. Sonyń biri – din jolynda dúnıe jumsaý. Alla Taǵala óziniń adal dúnıesinen din jolynda mal sarp etken pendesiniń dúnıesine bereke násip etedi. Islamdy órkendetý, adamdardyń júregine izgilik dánin egý maqsatynda eńbek etken ári osy jolda mal jumsaǵan adamnyń ómiri de maǵynaly bolady. Mundaı maqsat jolynda ómir súrgen pende qos dúnıeniń baqytyna bólenedi.

Jaratýshy Iemiz qasıetti Quranda: «Sender ıgilik jolynda ne sarp etseńder de, Alla onyń ornyn toltyrady. Ol – rızyq berýshilerdiń eń qaıyrlysy» («Sábá» súresi, 39-aıat) dep musylmandy izgi ister jolynda mal jumsaýǵa qulshyndyrǵan. Ómirin, tirshiligin, qulshylyǵyn, mal-múlkin jaqsylyqqa arnaǵan adam eshqashan molshylyq pen berekeden kende bolmaıdy. Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń saýapty is-sharalaryna turaqty túrde demeýshilik tanytyp júretin kásipkerlerdiń: «Izgi isterge qarajat aýdarǵan saıyn kásibim órge basa beredi» degen sózi osyǵan dálel bolsa kerek...

Din jolynda qarajat jumsaý – Allaǵa kórkem qaryz berý degen sóz. Buǵan qatysty qasıetti kitabymyzda mynadaı mysal bar: «(Dúnıesin Alla jolynda jumsaý arqyly nemese muqtajdarǵa zeket-sadaqa berý arqyly) Allaǵa jaqsy qaryz beretin kim bar, Alla onyń bergen qaryzyn eselegen ústine eseleı tússin (kóbeıtip qaıtarsyn)» («Baqara» súresi, 245-aıat). Rabbymyz Quranda bizge osyndaı súıinshi habar jetkizgen. «Allaǵa jaqsy qaryz beretin kim bar...» degen aıat týraly pikir bildirgen musylmandardyń alǵashqy ámiri Ábý Bákir (oǵan Alla razy bolsyn): «Alla Taǵala bizdiń sarań ekenimizdi bilip, jaqsy isterge ıtermeleý úshin Ózine kórkem qaryz surap tur», – degen eken.

Rasynda Ábý Bákir (oǵan Alla razy bolsyn) naǵyz ısar (ózine qajet bola tura ózgelerge kómektesý) jasaı bilgen jannyń biri edi. Ol Alla jolynda mal sarp etý isinde únemi ózgelerden ozyq bolatyn. Jaqsylyqta aldyna jan saldyrmaıtyn Ábý Bákirden (oǵan Alla razy bolsyn) ozǵysy kelgen Omar (oǵan Alla razy bolsyn): «Birde Paıǵambarymyz Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) Islamdy jan-jaqqa nasıhattaý úshin járdem berýimizdi buıyrdy. Ol kezde baılyǵym kóp edi. Ishimnen: «Búgin Ábý Bákirden ozatyn bolarmyn», – dedim. Mal-múlkimniń jartysyn Alla elshisine ákelip tabys ettim. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Ýa, Omar! Otbasyńa ne qaldyrdyń?» – dep surady. «Dúnıe-múlkimniń jartysyn qaldyrdym» dedim. Birazdan keıin Ábý Bákir keldi. Ol mal-múlkin túgel alyp kelgen eken. Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) oǵan: «Ýa, Ábý Bákir! Otbasyńa ne qaldyrdyń?» – degende, «Olarǵa Alla men Onyń elshisiniń súıispenshiligin qaldyrdym», – dedi. Muny estip: «Budan keıin jaqsylyq jasaý jolyndaǵy jarysta Ábý Bákirden eshqashan oza almaspyn», – dep oı túıdim», – degen eken.

Sadaqa berýdiń eń kórkem ádebiniń biri – qoldaǵy bar baılyqtyń eń jaqsysyn úlestirý. Bul týraly Alla Taǵala Quranda: «Ýa, ıman keltirgender! Tapqan tabys pen óndirgen ónimderińniń jáne sender úshin jerden shyǵarǵan ónimderimizdiń jaqsy ári adalynan sadaqa berińder. Sadaqany ózderińe (berilse unatpaıtyndaı) qadirsiz, nashar dúnıeden berýge tyryspańdar» («Baqara» súresi, 267-aıat) dep eskertken. Shyn máninde biz bireýden syılyq nemese kómek alǵymyz kelse, eń jaqsysyn alsaq eken deımiz. Eń jaqsysyn alǵandy qalasaq, bergen kezde de eń jaqsysyn atap, alǵan adam rıza bolatyndaı ár nárseni kórkem túrde oryndaǵan abzal.

Bilim jolynda júrgen baýyrlarymyzǵa kómektesý de – eń jaqsy sadaqanyń biri. Ibn Mýbarak (Alla ony raqymyna alsyn) bylaı degen eken: «Men paıǵambarlyq mártebeden keıingi bilimdi jaıý men bilim izdenýshilerge kómek berý, olardyń kúnkóris qamyn ýaıymdamaı, esh alańsyz bilimge den qoıýyna járdem berýden abzal mártebeni bilmeımin». Rasynda bilim jolyndaǵy shákirt óz muqtajdyǵyn bildirgisi kelmeıdi. Shyn máninde din jolyndaǵy shákirtterge kómektesý – bilimniń taralýyna, Islamnyń nasıhattalýyna, Quran qundylyqtarynyń dáriptelýine járdemdesý degen sóz. «Bilim alýshy bol, ne bilim berýshi bol, eń bolmaǵanda olarǵa járdemdesýshi bol» degen tálimdi sózdiń máni osynda jatsa kerek.

Eger biz qazir medrese shákirtine qoldan kelgenshe óz kómegimizdi aıamaı jerdem beretin bolsaq, erteńgi kúni onyń sebep bolýymen namazǵa jyǵylatyn, Qurandy túpnusqada oqı alatyn, ata-anasyn qadirlep, eline qaltqysyz qyzmet etetin jastardyń qatary artady. Allanyń qalaýymen osyndaı saýaby mol ıgi isterde bizdiń de úlesimiz bolatyny haq. Máselen, bir adam Allanyń bergen baılyǵyn Onyń razylyǵy jolynda jumsap, meshit saldy delik. Endi oılanyp kóreıikshi, bir kúnde qanshama adam meshitke kelip namaz oqıdy, duǵa etedi, adamdarǵa jaqsylyq jasaıdy. Budan bólek meshitte qanshama qaıyrymdylyq is-sharalary júzege asady. Allanyń meıirimi keń. Bylaısha aıtqanda, erekshe yqylaspen, bar ynta-jigerimen meshit turǵyzǵan adam osynshama saýapty isterge sebepshi boldy. Ózi de osynshama saýaptan úles alsa, naǵyz baqyt osy emes pe?!

Islam – jaqsylyq dini. Asyl dinimiz aınaladaǵy adamdarǵa únemi jaqsylyq jasaýǵa úndeıdi. Alla Taǵala qasıetti Quranda: «Allaǵa qulshylyq etińder. Oǵan eshnárseni ortaq etip qospańdar. Áke-sheshege, jaqyndarǵa, jetimderge, miskinderge, jaqyn kórshige, bógde kórshige, jan joldasqa, jolda qalǵandarǵa jáne qolastyndaǵylarǵa jaqsylyq jasańdar» («Nısa» súresi, 36-aıat) dep ámir etken. Ata-anaǵa, aǵaıyn-týysqa, kórshige, dos-jaranǵa jasaıtyn jaqsylyqty mindetsinbeı, eń joǵary deńgeıde, kórkem túrde oryndaý – ısi musylmannyń asyl mindeti.

Islam – jetim-jesirge qamqor bolýǵa shaqyratyn din. Halqymyzda «Jetimdi qýantsań, jerde jetpis, kókte jetpis perishte qýanady» degen naqyl bar. Alla Taǵala Quranda: «Dúnıe jáne aqyret jaıynda (oılanarsyńdar dep aıattaryn ashyq baıandaýda). Olar senen jetimder jaıly (ıaǵnı olarǵa jáne mal-múlkine qatysty qandaı ustanymda bolý kerektigin) suraıdy. Suraǵandarǵa bylaı de: «Olarǵa jaqsylyq jasaý (durys tárbıe berip, mal-múlkin kóbeıtý olardy múlde qaraýsyz qaldyraýdan) – áldeqaıda qaıyrly is. Eger qaraılasý maqsatynda olardy baýyrlaryńa basyp, etene aralasatyn bolsańdar, álbette olar – senderdiń (dindes) baýyrlaryń. Alla kimniń buzýshy, kimniń ońaltýshy ekenin jaqsy biledi». Alla qalasa, senderge aýyr júk artyp, jaǵdaıdy qıyndatyp, áýre-sarsańǵa salyp ta qoıar edi. Shúbásiz, Alla – ulyq, bárinen ústem hám ár isi men árbir úkimi hıkmetke toly bolǵan asqan danalyq ıesi» («Baqara» súresi, 220-aıat) degen. Al ardaqty Paıǵambarymyz Muhammedtiń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) hadısinde: «Musylman otbasylarynyń eń jaqsysy – jetimge jaqsylyq jasaýshysy, eń jamany – jetimge jamandyq jasaýshysy», – delingen.

Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) elshi bolyp jiberilýiniń basty maqsatynyń biri – jer betine meıirimdilik ornatý. Bul týraly qasıetti Quranda «(Ýa, Muhammed!) Biz seni kúlli álemge (kúlli jaratylysqa) teńdesi joq raqym retinde ǵana jiberdik» («Ánbııa» súresi, 107-aıat) dep baıandalǵan. Musylman adam eshkimge zııan tıgizbeýi kerek. Kerisinshe janashyrlyǵymen, adaldyǵymen, qarapaıymdylyǵymen, meıirimdiligimen qoǵamnyń damýyna, adamdar arasyndaǵy baýyrmaldyq qasıetterdiń artýyna óz betinshe úles qosýy tıis. Aınalasyndaǵy adamdarǵa izgi isterimen, kórkem minezimen úlgi bola bilgen musylman qoǵamnyń rýhanı turǵydan damýyna az da bolsa úles qosqan bolyp sanalady. Alla Taǵala barshamyzdy meıirimdi musylmandar qatarynan etkeı. Ámın!

 

Naýryzbaı qajy TAǴANULY,

QMDB Tóraǵasy, Bas múftı

«Iman» jýrnaly, №12, 2023 jyl

Pіkіrler Kіrý