EKI TÚIIR QYZYLShA (áńgime)
Birde anam dúkennen qyzylsha ákelýge jumsady. Satýshy úlkendeý eki qyzylshany ólshep 891 teńge shyqqanyn aıtty. Al bir keli qyzylshanyń baǵasy 1500 teńge eken. Anam aıtqasyn alý kerek. Buryn-sońdy qyzylsha alyp kórmegen men topyraq-topyraq, bireýiniń ózi judyryǵymdaı bolatyn qos qyzylshany qolyma ustap, tańǵalǵan kúıi úıge keldim.
Baqandaı 891 teńgege eki-aq túıir qyzylsha alǵanyma ishim ýdaı ashydy. Sebebi, Ahmet Baıtursynulynyń «Ádebıet tanytqysh» enbegi men birneshe óleńderi jınaqtalǵan kitapty birer apta buryn ǵana 890 teńgege satyp alyp edim. Bir kitaptyń qunyna teń bul ne degen kókónis? Muny alǵansha bir kitap alsam ǵoı. Sonda bul qalaı bolǵany? Ahmet atamyzdyń halyqqa paıdasy tısin dep, jyldar boıy zerttep, bilimin sarqa jazǵan eńbegi men ózimizdiń karapaıym baqshada ósken eki túıir qyzylshanyń baǵasy birdeı bolǵany ma? Búkil ǵumyryńa rýhanı azyq bolatyn eńbek pen bir-aq sáttik tán azyǵynyń kuny nege birdeı? Bul ádiletsizdik emes pe? Álde bul qazirgi qoǵam sanasynyń deńgeıi me? Qyzylshanyń kur ózi qaryn toıǵyzbaıtyny belgili ǵoı. Onymen qoımaı 1 teńgege artyq ózi...
Qaltadaǵy kókónis sany men chektegi sannyń úılespeıtinin kórgen anam meniń aldanǵanymdy aıtyp bulqan-talqan boldy. Anamnyń shapshań júrisine zorǵa ilesip, baǵanaǵy dúkenge kaıta keldik. Qyzylshanyń tusyna japsyrylǵan qaǵazda bir nól artyq salynyp ketipti. Satýshy jumysqa jańadan kelgen kisi eken. Men eki túıir qyzylshany on ese baǵasyna alyppyn. Jaǵdaıdyń anyq-qanyǵyn bilgen soń, satýshy keshirim surap, eki túıir qyzylshany óz baǵasyna berdi. Qaıtarymyn alyp, ıaǵnı 802 teńgeni qaltaǵa salyp, úıge qaıttyq. Anam 802 teńgeni buldap barǵan joq, árıne. Maǵan sabaq bolsyn degeni edi. Qarapaıym nárseniń baǵasyn bilmegenime keıigen anam meniń ańqaý ekenimdi, ómirde meni aldaý óte ońaı ekenin, sol úshin júregi aýyratynyn jol boıy aıtýmen boldy...
Aıtaıyn degenim, qazir kóp adamnyń dúnıe isinde janashyry kóp bolǵanymen, aqyret isi men rýhanı áleminiń janashyrlary joq. Siz búgin baǵadan habaryńyz bolmaǵandyqtan, utyldyńyz. Al erteń óz janynyzdyń baǵasyn bilmegendikten, nápsińizden utylmasyńyzǵa kim kepil? Búgin bilýge talpynbaǵanyńyz úshin erteń opyq jep qalmasyńyzǵa kim kepil?
Búgin eshteńeden habary joq bolsa da, sizge zat satqan satýshynyń qateliginen jelinip qaldyńyz. Al erteń ózi adasyp júrse de, jol kórsetken jannyń qateliginen qasqyrǵa jem bolmasyńyzǵa kim kepil?!
Janar Ǵarıfollaqyzy
