DÚNIEGE SÚIISPENShILIKTIŃ ZIIaNY
Adam ómiri túrli synaqtardan, qýanysh pen qaıǵydan turady. Árkimniń qaıǵysy da ýaıymy da ártúrli. Qıyndyqtardy taǵdyrdyń jazǵany, buıyrǵany dep túsinetinder, bolmasa ózin-ózi qateligimniń kesirinen dep kinálaıtyn tipten aınalasyndaǵylardy kináli dep sanaıtyndar da bar. Aıta bersek oǵan mysal kóp.
Islam – adamnyń ómirdegi árbir amal-áreketine tikeleı nemese janama túrde yqpal etetin belsendi din. Allanyń bildirgen buıryqtary men tyıymdary adam ómirine óń beredi. Alaıda adam Allany umytyp, Onyń ámir men tyıymdaryn eleýsiz qaldyratyn bolsa, nátıjesinde dúnıeniń kúıbeń tirshiligimen júrgende dinniń yqpalynan múlde jyraq jaǵdaıda qalady. Osynyń saldarynan bul adam, dúnıege basy bútin berilip tynady. Qurannan munyń kóptegen mysaldaryn kórýimizge bolady. Eli men jerin óziniń menshikti dúnıesi retinde sanap, tek qana qara bas qamynyń paıdasyna qatysty sheshimder shyǵarǵan Perǵaýyn jáne dúnıe-múlikke qumarlyǵymen tanylǵan Qarun dúnıeqor adamdardyń aıqyn mysaldary bolyp tabylady. Olardyń ortaq uqsastyqtary – shaıtanǵa erý, sonymen birge dúnıege kelý maqsaty men olardy jaratqan Rabbylaryn umytý. Osylaısha Jaratýshyny jatsynyp, ómirden ımansyz ozdy. Olardyń shaıtanǵa ergendikteri Quranda bylaı baıandalǵan:
«Olardy ázázil shaıtan bılep áketti de Allany eske alýdy umyttyrdy. Olar shaıtannyń odaqtastary. Bilip qoıyńdar, shaıtannyń jaqtastary únemi jeńilis tabady». (Mýjadılá, 58/19)
Adam ómir súrýine kerek birshama zattar bar. Negizi onyń bári barlyǵyna ortaq. Degenmen ár adam óz qalaýymen ózindik qajetsinetin zattaryn qurastyrady. Ol durys árıne qaısysyn kerek dep sanaıdy bolmasa artyq dep sanaıdy-ol óz sheshimi. Biraq jalpylama aıtar bolsaq ómirdegi maqsatqa jetý jolynda biz qajetsinetin basty ekitúrli tıptegi zattar bar. Birinshisi-adamı qundylyq(rýhanı minez-qulyq), ekinshisi-qosymsha zattar(materıaldyq). Adamnyń óz aldyna belgili bir naqty maqsat tańdap, qoıa alýynyń ózi aıtarlyqtaı mańyzdy ári qıyn nárse. Jáne soǵan jetýdegi tańdaǵan joly da bólekshe mańyzdy. Sol jolda adam ózin túrli baǵytta synap kóredi, kemshiligi men artyqshylyǵyn da sezine alady. Neshetúrli aıla, tásil qoldanady. Jolyndaǵy kedergi bolǵandardyń bárin jaıpap, aınalasyna bir úńilip te qoımaıdy. Ózin ózgemen qate baǵytta salystyrady. Bir sózben aıtqanda degenine jetý úshin eshteńeden taıanbaıdy. Onysy bir esepten durys ta shyǵar eńbek etýi, tabandy bolýy. Biraq ol eń mańyzdy zatty umytady-qorshaǵan ortasyn, óziniń sol ortaǵa tıgizip jatqan áserin. Mine osy bir kishkentaı qatelikten úlken shyrmalǵan máseleler bastaýyn alady.
Dúnıeqońyzǵa aınalǵan adamdardyń ortaq ereksheligi Quranda baıandalǵan. Ol – dúnıeden mal, ataq pen bılik ispetti paıdalardy kózdeý. Rabbymyz Quranda osy aqıqatty bylaı baıandady;
«Biz qaı elge (Allanyń azabynan saqtandyratyn) eskertýshi (paıǵambar) jibersek olardyń dáýlettileri: «Biz seniń paıǵambarlyǵyńdy moıyndamaımyz», – dedi». (Sábá, 34/34.) Olar bul dúnıedegi barlyq nárse Allaǵa tán ekendigin umytty, barsha nárse ózderiniń ıeliginde ekendigin oılap, ózderin táńir sanady. Osylaısha dúnıeniń qulaq kesti qulyna aınaldy. Olar dúnıeni aqyretten artyq sanady.
«Kim shekten shyqsa, dúnıe tirshiligin (aqyretten) artyq kórse, onyń barar orny tozaq bolady». (Nazıǵat, 79/37-39.)
Ne úshin mundaı kúrdeli másele shyqty? Ol adam ózin rýhanı damytýǵa tyrysqan joq,ol materıaldyq zattardy ıemdený úshin bolmasa soǵan jetý úshin qorshaǵan ortasyna zııanyn tıgizdi. Bul másele tek qazirgi 21 ǵasyrdy ǵana sıpattaıdy dep aıtpas edim. Bul burynnan qalyptasyp kele jatqan tek qazaqtyń qanyndaǵy emes búkil adamzattyń boıyndaǵy qasıet. Bárine birdeı topyraq shashqan jón emes, rýhanı túrde sanaly adamdar da bolǵan áli de bar,biraq óte az. Az bolǵandyǵy sonsha tipti baıqaýdyń ózi qıyn. Olardyń qolynan ne keledi-eshteńe. Kóptiń sózi báribir mańyzdy. Abaı atamyzdyń «Masǵut» poEmasyndaǵy osy bir úzindi buǵan dálel:
"Kórdiń be, kóp tentektiń qylǵan isin-
Eriksiz esti ekeýin eser etti...". Qaterli jańbyrdan dám tatyp qoıǵan barsha jurt deni saý han men ýázirin de jyndy bolýǵa ıtermeledi, keri áser etti.
Kúmánsiz, adam balasynyń bolmysynda dúnıe men onyń nyǵmetterine degen qyzyǵýshylyq bar. Jaratýshy Alla pendeleriniń bolmysyndaǵy osy aqıqatty bylaı baıandaıdy:
«Áıelder, ásirese erkek kindik balalar, qap-qap altyn men kúmis, asyl tuqymdy sáıgúlikter, tórt túlik mal men eginjaı syndy nápsiniń qumaryn arttyratyn dúnıeler adamdardyń kóz jaýyn alatyndaı tartymdy etildi. Ásili, bular dúnıe tirshiliginiń (ótkinshi) qyzyǵy men sáni ǵana. Shúbásiz, (adam jany jaı tabatyn) eń tamasha jaı Allanyń quzyrynda».( Álı-Imran, 3/14.)
Áziret Paıǵambar sahabalaryn Dúnıequmarlyqtan saqtandyrdy. Dúnıequmarlyq – Allany umytyp, dúnıege bet burý, ólimdi umytyp dúnıege baılaný, dúnıege batyp, aqyretti oılanbaý. Adamnyń Alla aldyndaǵy jaýapkershilikterin umytyp, aqyretke daıyndyq jasamaý da Dúnıequmarlyqtyń belgilerine jatady.
Dúnıequmarlyq Allany jáne aqyretti tolyǵymen joqqa shyǵarýdyń nátıjesinde ári Allanyń bar ekendigin moıyndaǵanymen senimine selqos qaraýdan da týyndaıdy. Allanyń bar ekenin moıyndamaıtyndardyń basym kópshiligi aqyretke senbegendikten onsyz da dúnıege yntyq bolyp keledi. Sondaı-aq Allaǵa ıman keltirse de, dúnıeniń ótkinshi qyzyǵyna aldanǵan kóptegen musylman Dúnıequmarlyqqa boıaldyrýy múmkin. Aqyretke ıman keltirse de eshqashan ólmeıtindeı dúnıege berilgen, ólim men aqyretti umytyp, aqyretke qamdanbaǵan qanshama musylmandar bar. Shyndyǵynda, bul jaıt, adam bolmysynda kezdesetin nárse. Alla Taǵalanyń Kitabynda baıandalǵandaı, adam balasy zymyrap óte shyǵatyn ómirge qushtarlanyp, aqyretti artta qaldyrady.
Alla Elshisin úmbetiniń tek dúnıe nyǵmeti úshin bir-birimen talasyp-tartysatyny ǵana alańdatpady. Dúnıege qunyǵýdyń saldarynan dinge degen yqylasy tómendep, nátıjesinde qolyndaǵy dúnıesine kóbirek arqasúıep ketýine qatty ýaıym jutty. Osyǵan oraı, ol bylaı dedi: «Dúnıege qyzyqpaý – adamnyń adal nárselerdi ózine aram etýi nemese bar malyn taratyp taýysýy emes. Kerisinshe, dúnıe tirshiliginde júrip baılyqqa qyzyqpaý degen sóz, qolyndaǵy nárselerge Alla quzyryndaǵy nárselerden de artyq senip ketpeý». (Ibn Majá, Zýhd, 1.)
Olaı bolsa, dúnıege qunyǵý – adamnyń qolyndaǵy dúnıesine senim artyp, nátıjesinde ózin Allaǵa muqtaj emesteı seziný ári baılyǵynyń ótkinshi ekenin umytý. Sondyqtan Alla Elshisi: «Musylman bolyp, ózine jetetindeı ryzyq berilgen jáne Allanyń oǵan bergenderine qanaǵat etken adam aqyrettik muratyna jetedi», – degen. (Múslim, Zeket, 125.)
Baılyq, mansap, ataq-abyroı, shalqyp ómir súrý sekildi nárseler adamdy qyzyqtyrǵanymen, munyń arasynda ásirese baılyqty jaqsy kórý qaı kezde de alǵashqy qatardan túsken emes. Sondyqtan da Alla Elshisi: «Ár úmbettiń bir búligi (synaǵy) bar. Meniń úmbetimniń búligi – dúnıe-múlik» dep bosqa eskertpese kerek. (Termezı, Zýhd, 26.)
Úmbetiniń ashkózdikpen dúnıeniń sońyna túsýin unatpaǵan Alla Elshisi qoldaryndaǵy dúnıeniń qadirin bilýge baılanysty únemi eskertý jasap otyrǵan. Keıde, «Baılyq – maldyń kóptigi emes, kóńildiń toqtyǵy»( Termezı, Zýhd, 34.) dep baılyqty mal-múlikpen ólsheýge bolmaıtynyn bildirse, keıde «Senderden kimde-kimniń jany men táni saý bolyp, kúndik azyǵy bolsa barlyq dúnıe onyń qolyna berilgendeı bolady»(Múslim, Zýhd, 9.) dep densaýlyq pen beıbit ómirdiń barlyq nárseden artyq ekenin bildiredi.
Endeshe, Dúnıequmarlyq – Allany jáne aqyretti umytý, dúnıege bar ynty-shyntyńmen umtylý, dúnıe eshqashan taýsylmaıtyndaı qunyǵý. Dúnıeniń múmkindikterin tıimdi paıdalaný ıakı baı-dáýletti bolý Dúnıequmarlyqqa jatpaıdy. Eń bastysy, adam qolyndaǵy materıaldyq múmkindikteriniń quryǵyna túspeı, Allanyń razylyǵyna laıyqty túrde qoldansa bolǵany.
Bul aıtylǵan máselelerdiń bári de óte aýqymdy,kúrdeli taqyryptar. Zamanalar aýysyp, dúnıe dıdary ózgerse de qazirgi qoǵam jaqsy jaqqa bet burys jasamasa máńgilik adamzattyq sheshilmes túıin bolyp qala beredi. Qoǵam talaby ózgermeıinshe bul da ózgerissiz bolady. Rýhanı damý– birde álsirep, birde ósip otyratyn naqty bir orny joq qasıet. Biraq shyńyna jetse, nápsini jeńse, odan asqan adal ári jaqsy jan joq. Sondyqtan rýhanı quldyraýdan saqtaný kerek. Rýhanııattyń qulpyn únemi kiltimen ashyp otyrý kerek. Sebebi ol máńgilik boıyńda qalyptasady. Seni ómir ýaqytsha ıemdengen materıaldyq zattaryńa, jaǵdaıyńa qarap synamaıdy. Ómirde aqshasy kóp adamdar bar jáne shynaıy baı adamdar bar. Óıtkeni jyltyraǵannyń bári-altyn emes ekenin uǵyna bilýimiz kerek.
Amantaı TOIShYBAIULY