«DÚNIE» JÁNE «AQYRET» SÓZI QURANDA 199 RET AITYLADY

03 sáýіr 2024 1510 0
Оqý rejımi

«Dúnıe» sózi jaqyn, aldyńǵy maǵynasyn berse, «aqyret» sózi sońǵy, keıingi degen maǵynalardy bildiredi. Qasıetti Qurannyń 199 jerinde dúnıe jáne aqyret sóz etiledi. Dúnıe «الدُّنْيَا» týraly Qurannyń 111 jerinde 114 ret qaıtalanyp keledi. Sonyń kóbinde «Háıat» sóziniń «الْحَيَاةُ الدُّنْيَا» (dúnıe tirshiligi) sıpattamasy mindetin atqarady. Al «الْآخِرَةَ» sózi Qurannyń 140 jerinde kelip, 141 ret qaıtalanady. Bul sóz kóbinese «الدَّارَ الْآخِرَةَ» (aqyret turaǵy), «اليوم الآخرة» (aqyret kúni) jáne «النشأة الآخرة» (sońǵy tirilý) degen sııaqty sóz tirkesterimen keledi. Dúnıe-aqyret sózi 56 jerde bir aıattyń ishinde birge zikir etiledi [1].

Sondaı-aq, Quranda «dúnıe» jáne «aqyret» sózderiniń kóp qaıtalanýy jáne keıbir jerde qatar kelýi dúnıe-aqyret isteriniń bir-birimen tyǵyz baılanysty ekendigin jáne adam balasynyń murat-maqsaty myna dúnıe jaratylysyn ıgilikterine jaratyp, ǵylymı jańalyqtardy ashýmen ǵana shektelmeıtindigin, kerisinshe, sol ıgilikterge qol jetkizý jolynda talpynýdyń, eńbek etýdiń odan da uly maqsaty baryn túsindiredi. Ol uly maqsat – máńgilik aqyret ómirinde baqytty bolý. Din – dúnıede adam balasynyń murat-maqsatyn aıqyndap, dúnıe-aqyret isterin bir-birine jalǵap, bútindeıtin Iláhı zańdylyq. Qasıetti Quranda dúnıe-aqyret sózderiniń «tirshilik» jáne «kún» sııaqty sózdermen birge zikir etilýi eki dúnıe tirshiligi arasynda úlken baılanystyń baryn túsindiredi. Iman negideriniń biri – aqyretke sený. Aqıda eńbekterinde «Sámǵııat» (aqyret isteri) negizgi bir bólim retinde oqytylady. Sebebi, bul dúnıeniń baryn eshkim joqqa shyǵarmaǵanymen, metafızık álemin joqqa shyǵaratyndar joq emes. Bul týraly ımam ál-Bázdáýı: «Qybla ıeleri men kitap ıeleriniń barlyǵy: «Aqyret tirshiligi haq», — deıdi. Al múshrikter men (keıbir) fılosoftar, Alla Taǵalany moıyndaǵanymen, qaıta tirilýdi joqqa shyǵarady» [2] degen.

Adam balasy jan-jaǵyna zer salyp qaraıtyn bolsa, dúnıe-aqyret álemderinde ózara tyǵyz baılanystyń baryn kórsetetin dálelder kóp. Sodan birer mysaldarǵa qysqasha toqtala ketelik. – Adam balasynyń bolmysy rýhanıt jáne zattyqtan quralǵan eki negizi bar. Ishki jan-dúnıesi jáne sezim túısikterimen Allamen, metafızık álemimen baılanys jasaıdy. Bul metafızık, ıaǵnı, aqyret áleminiń baryna dálel. Al materııadan turatyn dene-aǵzalary osy dúnıeniń sımvoly bolyp tabylady. Iaǵnı, adam jaratylysy eki dúnıeniń baryna dálel. – Ómirdegi árqandaı bir ıgilikti istiń eki dúnıelik qyry bar. Áýelgisi, adam namaz oqý arqyly denesi kirden tazarady, meshit jamaǵattary arasynda birlik kúsheıedi. Zeket berýmen kedeılerdiń qajeti sheshiledi jáne t.b. Osyndaı jaqsy isterdi isteý adamdarǵa da, ózine de paıdaly. Ekinshisi, árqandaı bir jaqsy isti Alla razylyǵyn kúte otyryp jasaǵan adamǵa aqyret kúni mol syı-qurmet kórsetiledi. Iaǵnı, din dúnıe men aqyret ómirine bir bútin qaraıdy. Qoryta aıtar bolsaq, Alla Taǵala: «Allanyń ózińe násip etken nesibesimen aqyrettegi máńgilik baqyt mekenine jetýge tyrys. Bul dúnıedegi nesibeńdi de umytpa» («Qasas» súresi, 77-aıat) dese, hadıs shárıfte: «Máńgi jasaıtyndaı dúnıe jyı, azdan soń óletindeı qulshylyq jasa»[3] delingen.

Adam balasy baı (ǵylym-bilimdi, ataqty jáne baılyǵy mol) bolýǵa umtyla otyryp, sol múmkindigin saýapqa toly etip ótkizý tıis. Ár kúnin sońǵy sátteri retinde qabyldaý kerektigi aıtylyp tur. Mine, bul dindegi dúnıe-aqyret isi jaıly berilgen ádil baǵa deýge bolady.

 

Samet OQANULY,

ıslamtanýshy

 

[1] Dok. Shehmýs Temır, Dúnııa ahıret bútýnligi, 13-15 bb.

 [2] Ábý Iýsr ál-Bázdáýı, Usýlýd-dın, 160 b.

[3] Súıýtı, 1-tom, 48 b.

 

 

Pіkіrler Kіrý