DINIMIZ BOIYNShA MURA BÓLISINDE ÁDILDIK
Dinimizde árbir tulǵanyń; jas, qart, er, áıel jáne bala báriniń menshiktik haqysy bar.
Islamda mıras/mura quqyǵy; bireý qaıtys bolǵanda qaryzdaryn, ósıetterin, janaza isterin jáne muragerler haqysyn baıandaıdy. Kez kelgen nársedegi sekildi, mıras/mura quqyǵynda da dinimiz ádildikdik oryn alýyn nazarda ustaǵan.
Tabıǵı túrde Islam quqyǵynda qyzǵa, ulǵa, anaǵa, ákege, qaryndasqa, aǵa-inige, áıel men erge Ilahı taǵdyrǵa laıyq ártúrli úles berilgen. Bul mólsherdiń kóp bóligi aıattarda, bir bóligi hadısterde, taǵy bir bóligi ıjma arqyly naqtylanǵan. Úles mólsherinde ádiletsizdik sóz bolýy múmkin emes. Kerisinshe haqysy saqtalmaǵan adamdardyń aqysy qaıtarylǵan.
Muragerlik quqyqta Alla Taǵala er-azamatqa qyzǵa tıetin úlestik eki esesin berýdi buıyrady. Keı jurt munyń astaryn jáne Jaratýshymyz ornatqan ádiletti uǵa almaǵandyqtan qatelikke, tipten búlikke urynýda.
Osy tusta mynadaı saýaldyń kese-kóldeneńdeýi tabıǵı jaı deýge bolady: “Áıel erkekten álsiz ári názik, tabıǵaty muqtaj jaralǵandyqtan muradaǵy úlesiniń er kisiden artyq bolǵany, tym qurmaǵanda teń bolǵany durys emes pe? Kerisinshe er adamnyń úlesine eki esesi berilýiniń nendeı hıkmeti bar?” zamanymyzda adamdardyń oıyn jaýlaǵan bul saýaldy tápsirshiler men fakıhter bylaı túsindirgen:
Ol bylaı; Nısa súresiniń basynan bastap kórsetilgendeı jalpy erkekter men áıelderdi otbasylyq ómirge baǵyshtaıdy. Mura da osyǵan saı negizdelgen. Rasynda otbasylyq ómirde kún kóriske kerekti nársege jaýapkershilik er kisige minjettelgen. Er-azamat ózine jáne áıeline, ıaǵnı eki adamǵa qaraýǵa jaýapty. Sondyqtan erkektiń shyǵyny kóp, al áıeldiki az bolady. Shyǵynnyń ózine tıesili úleske laıyq bolýy qajet.
Kún kóris shyǵyny erkekke júktelgende úles bólisinde áıelge artyq ne teń mólsher berilse, ári Ekonomıka qaǵıdasyna, ári ádilet pen adam quqyǵyna qarsy qulymdyq bolmaq.
Negizi sol kezde quqyqtyq teńdik saqtalmaıdy. Islam dininde áıeldiń alǵan úlesimen áldekimge qaraý, nápaqasyn berý sekildi jaýapkershiligi joq. Qalaýynsha jumsap, qajetine paıdalana alady. Alǵan úlesin saqtap, baǵasyn kóterip, kóbeıte alady.
Munymen qatar, úılengende kúıeýinen máhir de alady. Al erkek áıel, balasynan bastap, ata-anasyna, muqtaj bolsa baýyrlaryna qaraılasyp, olardyń nápaqalaryn berýge jaýapty. Bul turǵydan qaraǵanda, er kisiniń mindeti kóp; sol úshin úlesi de soǵan saı. Al áıelderdiń jaýapkershiligi az jáne úlesi soǵan laıyq.
Alla Taǵalanyń belgelep, mólsherin ózi naqtylaǵan bul ádis ádilet pen teńdik qaǵıdasynyń taptyrmas, ádemi úlgisin bekitken. Áıelderdiń paıdasy men qajetine qaraı, nápaqalaryndaǵy (alǵan úlesindegi) aıyrma jaýapkershilikteriniń teń bolýy arqyly osyndaı quqyqtyq jáne Ekonomıkalyq tepe-teńdikti saqtalǵan.
Bir jaǵynan, Jaratýshymyzdyń óz múlkinen quldaryna bergen ol mal-dúnıe quly júnıeden ótken soń, shynaıy ıesi ári qojaıyny Alla Taǵalanyń enshisine tıedi. Alla Taǵala da bul dúnıeni qaıtys bolǵan adamnyń jaqyndary arasynda óziniń ılahı esebine saı (qalaǵanynsha) mólsherde bóledi.
Uǵý, túsiný qabileti bar jáne qanaǵatshyl musylman er men áıelder bul jaıdy osyndaı jaǵynan oılansa, Islam quqyǵynda belgilengen ádildiktiń astaryna shúbá keltirmeıdi.
Qysqasy, muragerlik mal-múliktiń berilý jolynyń biri retinde mura alýshy adam Rabbymyzdyń haq úlgide laıyqtap, taǵdyryna jazǵan mal-múlikke ıe bolady. Bireýdiń ózine tıesili emes áldebir dúnıeden ıesiniń ruqsatynsyz paıdalanýy jaıyz bolmaıtyny sekildi, muradan da haqysy emes mal-múlikti alýy haram. Haramdy alǵan adamnyń amaly da, duǵasy da qabyl bolmaıdy.
