DINI TULǴA TAPShY MA?

Jastardyń Islamdy durys túsinbeı júrýiniń negizgi sebepteriniń biri – dinı tulǵanyń joqtyǵy dep oılaımyn. Naqtyraq aıtqanda, jastar burynǵy jáne qazirgi dinı tulǵalarmen jáne olardyń eńbekterimen etene tanys emes. Oǵan, múmkin, qazaq ǵulamalarynyń qajetti deńgeıde nasıhattalmaı jatqany sebep bolar. Abaı, Shákárim, Máshhúr Júsip... Mine, osymen jastar biletin qazaq ǵalymdarynyń tizimi bitti. Bul máseleniń eki jaǵy bar sııaqty. Áýeli – búgingi dinı aǵartýshy mamandar qazaq eliniń Islam ǵulamalary ómirbaıany men eńbekterin zertteý nysanasyna alýy, bul kezek kúttirmes másele. Ekinshi jaǵy, mektep qabyrǵasynan bastap, barlyq bilim ordalarynyń oqý baǵdarlamalaryna engizý. Bul qazaq tili men salt dástúriniń hám rýhanııatynyń nyǵaıýyna orasan úles qosar edi. Jastardyń ortaq ıdeologııasynyń irgetasyn qalyptastyrýdyń birden bir tıimdi joly osy bolar.

Tarıhqa úńiler bolsaq, talaı-talaı myqty tulǵalarǵa tap bolarymyz sózsiz. Olardyń shyǵarmalaryn oqı kele tipten tańyrqaı túsesiz. Qazaq ǵulamalary Islamdy jurtqa túsinikti tilde ári sanaǵa tez sińetin tásilmen jetkizgen. Máselen, Shal aqyn:
Nápsiń bir kókjal bórideı,
Imanyń baǵlan qozydaı,
Eger tııý salmasań,
Imanyńdy jep keter, – dep, Quran Kárimdegi: «Qumarlyqtaryn ózine qudaı etip aldandy, kórdiń be?...»[1] jáne «Men óz nápsimdi aqtamaımyn. Adam jany – jamandyqqa buıyrýshy...»[2], – degen aıattardy qazaqtyń turmys-saltymen sabaqtastyryp túsindirýde. Al, Alla Taǵalaǵa ıman jaıly:

Jarlyǵy eki bolmas Haq qudaıym,
Janynda serigi joq, daq qudaıym, – dep Jaratýshynyń ámiri ózgermeıtindigin, oǵan qosa Yqylas súresinde aıtylǵan ıman jaıly aıattardy jeńil jolmen jetkizedi.

Quran Kárimdegi: «... Merzimderi kelgen kezde, olar ony bir sát artqa da kesheýildetip, ne alǵa da ilgerilete almaıdy»[3], – degen ajal jaıly aıattardy

Ólimnen qutylmassyń qashsań-daǵy,
Atadan arystan týyp assań-daǵy,
Allanyń shynymen jarlyq kelse,
Juldyz da jerge túser aspandaǵy, – dep nasıhattaıdy.

Joǵarydaǵy óleń joldary Abdýlla bın Masǵud (r.a.) rıýaıat etken: «Sender ana qursaǵynda qyryq kúnde qalyptasasyńdar. Túıir qan, sosyn tistem et. Munan keıin Alla bir perishteni jiberedi de oǵan tórt isti tapsyrady: rızyq-nesibesi, ajaly, baqytsyz jáne baqytty ekeni taǵdyryna jazylady»[4], – degen hadıstiń sharhy tárizdi.

Ábý Hýraıra (r.a.) rıýaıat etken Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.): «Iman jetpis birneshe tarmaq. Onyń eń abzaly lá ıláhá ıllá Alla, eń tómeni jolda jatqan kedergini alyp tastap. Uıat – ımannyń bir tarmaǵy»[5], – degen hadısin Qablısa jyraý

Uıattyń ıman qaby der,
Imandyda uıat bar, – dep jyrlaıdy.

Adamzatpen birge, kúlli jaratylys ataýy Alla Taǵalany ulyqtap, dáripteıdi. Jer jorǵalap júrgen qumyrsqa, sýdaǵy balyq bári, bári. Quran Kárimde: «Jeti aspan men jer jáne onda bolǵandar Ony pák dep dáripteıdi. Ony maqtap, pák dep dáriptemeıtin eshbir nárse joq. Biraq sender olardyń dáripteýin túsinbeısińder...»[6], – degen aıat osynyń dáleli. Al, Qablısa jyraý bul aıatty bylaısha jyr joldaryna aınaldyrady:

Qısapsyz qurt-qumyrsqa, shybyn-shirkeı,
Allaǵa jalbarynar eske alyp.
Maqulyq, jan-janýar, shaıany bar,
Bolǵanda biri – semiz, bireýi – aryq.

Bul qazaq ǵulamalarynyń teńizden tamshysyndaı ǵana mysaly. Múmkin, odan da azy bolar.

Búginde keı jastardyń Ibn pálenshe, Ábý túgenshe dep aýyz toltyryp maqtanyp, «sheıh» sanap júrgen jat aǵym nasıhatshylaryn tyńdaýy – qazaqta bedeldi dinı qaıratker joq degen sholaq oıdyń jemisi. Aıtpaǵym, sol qate pikirdi seıiltip, jastar sanasyna az da bolsa oı salý ǵana.

Rýslan Qambarov