DINGE LAIYQ ÁRBIR IS ZIKIR

16 aqpan 2024 2131 0
Оqý rejımi

Imam Rabbanı (k.s.) aıtqan:

“… Balam, múmkinshilik – olja. Densaýlyq pen bos ýaqyt ta oljaǵa jatady. Sol úshin barlyq ýaqytty únemi Alla Taǵalany zikir etýmen ótkizý kerek. Saýda-sattyq bolsa da sharıǵat zańyna (dinge) saı atqarylǵan barlyq amal da zikir sanalady. Isimiz túgel zikirge kirýi úshin árkezde din úkimderin barynsha saqtaý qajet. Sóz joq, zikir – ǵapyldyqtan qutylý.

Istegen bar isimizde buıryqtar men tyıymdarǵa laıyq (Alla Taǵalanyń buıyrǵanyn istep, tyıym salǵanyna jolamaý) qashan múmkin bolsa, sol kezde Alla Taǵaladan ǵapyl bolmaý jáne Alla Taǵalany árdaıym eske alý múmkin bolmaq. …” (Máktýbat Imam Rabbanı, Fazılet baspasy, t. 2, h. 25)

Soltústik polıýs sýyq pa, álde ońtústik polıýs pe?

Kún sáýlesi Jer osiniń ıinine saı polıýsterge óte ıilgen pishinde keledi. Tipten polıýs núktelerinde jyldyń alty aıy boıynsha kún múldem shyqpaıdy, qalǵan alty aıda múldem batpaıdy. Sondyqtan polıýs aımaqtarynyń qatty jylýy múmkin emes. Bul jaǵdaı eki polıýske de qatysty bolǵanmen, Ońtústik polıýs Soltústik polıýske qaraǵanda sýyq. Onyń sebebi eki polıýs biz oılaǵandaı uqsas emestiginde. Qansha jerden eki polıýsti de muz basyp jatqanmen, Ońtústik polıýs qara jer, sondyqtan Antarktıka dep atalatyn jeti qurlyqtyń biri sanalady. Al Soltústik polıýs muhıtta qalqyp turǵan muz kesek.

Ońtústik polıýsti óte qalyń muz qabaty jaýyp jatyr, ortasha esebiniń ózi tym bıik. Al bul Ońtústik polıýstiń yzǵaryn kúsheıte túsedi. Soltústik polıýstegi muz keseginiń sý betindegi bıiktigi óte alasa, ári Soltústik polıýske ózi qalqyp turǵan muhıttan jylý esedi. Sol sebepti Ońtústik polıýs Soltústik polıýsten áldeqaıda sýyq.

Pіkіrler Kіrý