DINDEGI DOSTYQTYŃ MAŃYZY
Qazirgi zamanda naǵyz shynaıy dosty tabý óte qıyn. Iıa, bizben birge túski asqa, ne bolmasa kınoǵa baratyn adamdar kóp biraq, qıyn kezde qol ushyn soza alatyn dostarymyz az. Eger seniń janynda, ýaqytyn, aqshasyn nemese ómirin qurban etýge daıyn adamyń bar bolsa, shynaıy dostyq degen osy. Bul ómirdegi óte qundy nárse, sondyqtan ony qadirleý kerek.
Shynaıy dostyq, shynaıy mahabbat sııaqty, sırek kezdesedi. Men úshin dostyq degenimiz – bul adaldyq pen senimdilik. Naǵyz dos, joldasyna eshqashan opasyzdyq jasamaıdy, ol árqashan oǵan janqııar bolady. Barlyq adam sizden bas tartqannyń ózinde, ol sizdi eshqashan tastamaıdy jáne árqashan qasyńyzdan tabylady. Shynaıy dostar shynshyl bolady, jaǵympazdyq pen ekijúzdilikke dostar arasynda oryn joq. Shyndyq ashy bolsa da, ony jasyrmaı betke aıtady. Esińizde bolsyn: dostar – bizdiń aınamyz. Eger siz adal bolmasańyz, óz dosyńyzdan adaldyqty kútpeńiz!
Dostyq – adamdardyń bir-birine adal senim artyp, qaltqysyz qyzmet etip, bir múddeli, ortaq kózqarasta bolatyn ortaq qasıeti. Dostyq ózara jaýapkershilik pen qamqorlyqtyń, rýhanı jaqyndyqtyń belgisi. Alla adam balasyn bir-birine muqtaj etip jaratqan. Árbir adamǵa qýanyshy men qaıǵysyn bólisetin, sherin tarqatyp, muńyn shaǵatyn, kereginde oınap-kúletin, ómirde qıyndyq túskende aqylyn qosyp, syrlasatyn dos kerek. Naǵyz dostyq kisige shabyt berip, ómirde kezdesetin túrli sátsizdikterge moıymaýǵa, basqa túsken qaıǵy men qıynshylyqty birge kóterýge járdemdesetin, ómiri ókinishke tolmas úshin óz kómegin beretin jan. Durys dos tańdaı bilý – ómirlik maqsattardyń biri. Shynaıy dostyń adam ómirinde alar orny zor.
Islam dini de dos tańdaýda úlken jaýapkershilik pen mańyzdylyqty júkteıdi. Dos týraly dinniń negiziniń biri sanalatyn aıattar men hadıster jáne de ult zııalylarynyń aıtqan mán-maǵynaly naqyl sózderi jetkilikti. Paıǵambar (c.a.s.) «Adam óz dosynyń dininde. Sondyqtan, óz jaqyn dostaryńnyń kim ekenine qaraǵyn!» - deıdi. Shynymen de adam balasynyń mineziniń qalyptasýyna áser beretin uly kúsh ol, aralasatyn dosynyń áseri bolmaq. Sebebi adam jaqyn dosynyń qasıetterin óz boıyna sińiredi, rýhanı kemeldenedi. Ózi shynaıy dos bola bilgen adamnyń dostary da kóp bolady.
Ál-Farabı naqyl sózinde bylaı degen: «Órge júzgen ónegeli isimen, Tańda adal dos, óz teńińniń ishinen». Ómirińniń sapasyna árıne tek sen ǵana jaýaptysyń, sol ómirde serigiń bolar, syrlasyń bolar dosty saı taba bilý kerek. Qazaq aıtady jaqsymen joldas bolsań jetersiń muratqa, jamanmen joldas bolsań qalarsyń uıatqa.
Dostyqtyń eń uly dárejesi, haıyrlysy, Alla úshin bolǵan dostyq, ıaǵnı, aqyrettik dos. Bul týraly hadıste keledi «Meniń razylyǵym úshin bir-birin jaqsy kórgenderge paıǵambarlar men sháıitter qyzyǵa qaraıtyn nurdan minberler bar» (Tırmızı). Alla úshin dos bolýdyń birden bir hıkmeti, bir-birine jaqsylyqta járdemshi bolyp, al, qatelikten birin-biri qaıtarý. Bul jaıly Paıǵambar (s.a.s) kezekti hadısinde: «Baýyryń zalym bolsa da, mazlum bolsa da oǵan járdem ber, deıdi. Sonda sahabalar: ol mazlum bolyp, ádiletsizdikke ushyrap jatsa járdem beremiz. Al zalym bolyp, ózi ádiletsizdik jasap jatqan adamǵa qandaı járdem? Degende, onyń ádiletsiz áreketin toqtatýyń oǵan járdemdeskeniń», - deıdi (Buharı). Ómir arnasy ár qashan jaqsy jaǵynan jyljymaıdy, qıynshylyq pen qaıǵy qatar keledi. Sol kezde janyńnan tabylar senimdi dosyń bolmasa qıyn. Qınalǵan sátte qol ushyn kómek qolyn sozbaıtyn, tákapparlyqqa salynatyn dostar da kezdeserlik. Dosy jaman adamnyń minez-qulqy da soǵan saı ózgere bastaıtyny anyq. Bul jaıly Abaı Qunanbaıuly: «Jaman dos – kóleńke basyńdy kún shalsa, qashyp qutyla almaısyń; basyńdy bult alsa izdep taba almaısyń». Al, tańdaǵan dostary ımandy, qulshylyǵy túgel, Allany tanyǵan jandardan bolsa, ózi de solarmen birge kemeldene túsedi. Boıyna izgi jandardyń ıgi qasıetterin sińirip, tanym-túsinikteri damı bastaıdy. Mine, osylaısha ol jaman qasıetterden arylyp, nápsisin tizgindep úırenedi. Qasıetti Quranda: «Ýa, ıman keltirgender! Alladan qorqyńdar, jáne shynshyldarmen birge bolyńdar!»,-degen («Táýbe» súresi 119-aıat). Izgi dos adamǵa durys baǵyt-baǵdar berip, týra joldy nusqaıdy. Ondaı jandarmen dos bolý kez-kelgen jannyń ımanyn kúsheıtip, taqýalyǵyn arttyrady. Minez-qulqy kórkeıip, rýhanı kemeldenýine sebepker bolady.
Jaqsymen joldas bolyp ómirdiń qıyn sátterinde birge bolyp, ómirlik maqsat murattarǵa birge jetetin, shynaıy jany ashıtyn, dúnıeń úshin emes diniń úshin birge bolatyn dostarmen birge ǵumyr keshýdi jazsyn.
E.Eshtaı
Teolog maman
Mamany Raýshan NARBEK
