DINDAR ADAM OTANYN SATPAIDY
Otan – adam balasy úshin basty qazyna. Kez kelgen adamǵa óziniń týyp-ósken jeri ystyq bolary sózsiz. Otan adamǵa bir-aq ret beriledi. Jáne ony eshkim óz tańdaýymen almaıdy. Ár jannyń taǵdyryna ár jerde týylý jazylǵany sııaqty, árkimniń óz kindik qany tamǵan jeri, tuńǵysh tabany tıgen topyraǵy bolady. Halyq arasynda «Otan – otbasynan bastalady» dep beker aıtylmaǵan. Ózi týyp ósken kishkentaı aýylyn baǵalaı bilgen adam ǵana úlken memlekettiń de qadirine jetip, qasterleı bilmek. Al bizdiń ortaq Otanymyz – táýelsiz Qazaqstan. Qazirgi tańdaǵy álemdegi saıası jáne Ekonomıkalyq ahýaldyń kúrdeliligine baılanysty biz úshin ulttyq sana men ulttyq ıdeologııanyń, patrıotızmniń mańyzdylyǵy óte joǵary. Árıne, onyń ishinde bizdiń el kóp ultty jáne demokratııalyq, zaıyrly memleket. Alaıda sol kóp ulttylyq pen dinı ustanymdardyń qarama-qaıshylyǵyna qaramastan aýam halyqty bir týdyń astyna biriktiretin «Otan» degen myzǵymas uǵym ár qazaqstandyqtyń júreginde bolýy kerek.
Óıtkeni Qazaqstanda ómir súrip jatqan musylman bolsyn, hrıstıan bolsyn, ateıst bolsyn, agnostık bolsyn barlyǵynyń otany bir. Ol – Qazaqstan. Al ıslam dininde Otan degen uǵymnyń dárejesi bıik, qundylyǵy joǵary. Muny biz paıǵambar hadısinen aıqyn ańǵaramyz. Bir kúni bir sahaba paıǵambardan:
«Iá, Rasýlýllah! Eń abzal amal ne?» – dep suraǵanda, Alla elshisi: «Shekarany, Otandy qorǵaý úshin bir kún, bir tún kúzette turý bir aı nápil oraza ustap, túngi namazǵa turýdan qaıyrly», – dep jaýap bergen.
Osy maǵynalas basqa bir hadıste:
«Eki adamnyń kózderi tozaqta kúımeıdi. Biri – Qudaıdan shynaıy qorqyp, jylaǵan kózder. Ekinshisi – elin-jerin kúzetip, túni boıy uıqy kórmegen kózder» degen.
Iá, Otan degen bir ǵana sózdiń artynda ata-baba, ata-ana, aǵaıyn-týys, baýyr-qaryndas degen sııaqty qanshama uǵym jatyr. Demek, otandy súıýiń arqyly sen osy atalǵan jandardy da jaqsy kóretinińdi taǵy bir dáleldeısiń. Osyndaıda, «Otandy súıý – ımannan» degen sóz eriksiz oıǵa oralady. Dana qazaq halqy da óz urpaǵyn ǵasyrlar boıy Otandy qorǵaýǵa, otansúıgishtikke baýlyǵan. «Otanyn satqan – opasyz» dep qasyq qanyń qalǵansha óz Otanyńnyń bir kádesine jarap ketýiń kerektigin túsindirgen. Tipti qazaq jazırasynda ǵumyr keshken saq, ǵun, túrik qaǵanattarynyń qaldyqtarynan, Orhon-Enıseı jazbalarynan da patrıottyq sarynda, otansúıgishtikke shaqyratyn tarıhı jádigerler tabylǵany qazaq halqynyń baıyrǵy babalarynyń ózi Otandy qasterlep, ardaqtaǵandyǵyna dálel bolyp otyr. Odan bertin kele, qazaq halqy óz aldyna memleket bolyp qalyptasyp kele jatqan ǵasyrlardaǵy Buqar, Úmbeteı, Táttimbet, Turmaǵanbetten bastap, keshegi Muqaǵalı men Myrza áli sııaqty aqyn-jyraýlar da týyp-ósken jerin, óz Otanyn óleń-jyryna qosyp ótken. Qazaq ádebıetinde Otan taqyrybyna qalam terbemegen aqyn nemese jazýshy kemde-kem. Sonyń biri Alash qaıratkeri Mirjaqyp óz óleńinde:
«Men bitken oıpań jerge alasa aǵash,
Emespin jemisi kóp tamasha aǵash.
Qalǵansha jarty jańqam men seniki,
Paıdalan qajetińe jarasa Alash» – dep, óziniń sońǵy demi shyqqansha Otanǵa, Alashqa qyzmet etip ketýge daıyn ekenin jetkizgen. Al aqıyq aqyn Muqaǵalı bolsa Otan týraly:
«Otan! Otan! Bárinen bıik eken.
Men ony máńgilikke súıip ótem!» – dep jyrlaǵan. Jasyratyny joq, qazirgi tańda elimizde keıbir dinı aǵymdar men toptardyń jetegine ergen kóp jastarymyz «qasıetti soǵys» degen jalǵan jeleýmen óz Otanyn tastap, shet elderge soǵysqa attandy. Biraq olardyń basym kópshiligi adasqandaryn kesh uǵynyp, barmaq tistep, Otannyń, beıbit ómirdiń, tynyshtyqtyń qadirin túsinip, elge qaıtyp jatqanyna kýá bolyp ta júrmiz. Al shyndyǵynda mundaı uǵymda júrgenderdiń kóbi dindi tolyq túsinbeı, nadandyqqa boı aldyryp júrgen qarańǵy adamdar. Sebebi dindi tolyq túsingen adam eshqashan mundaı jańsaq pikirge erip, óz Otanyn, ata-anasyn, aǵaıyn-týysyn tastap, kóldeneń kók attylardyń jeteginde ketpes edi.
Óıtkeni olar paıǵambardyń ózi Otanyn qalaı jaqsy kórgendigin bilmeıdi. Áıtpese óz Otanyn súımegen adam hıjret jasap ketip bara jatqanda, týyp-ósken jeri Mekkege qarap kózine jas alar ma edi?! Uhud taýyna qarap sahabalaryna:
«Rasynda biz Uhudty jaqsy kóremiz, Uhud ta bizdi jaqsy kóredi» dep aıtar ma edi?! Aqıqatynda, bul áreketter óz Otanyn, týyp-ósken jerin, kindik qany tamǵan topyraǵyn rııasyz jaqsy kórgen jannyń shynaıy júreginen shyqqan mahabbaty emes pe? Demek ıslam eshqashan kisiniń óz Otanyn súıýine, patrıot bolýyna tyıym salmaıdy. Qaıta kerisinshe, óz Otanyn jaqsy kórýge jáne ony qorǵaýǵa shaqyrady. Joǵaryda aıtylǵan paıǵambar hadısteri de sonyń dáleli bolmaq. Sonymen qatar ıslam dini eshqashan elde búlik jasap, úı ishinen úı tigip, basshyǵa qarsy shyǵýǵa nemese óz ultynan, Otanynan bezdirip, qantógiske shaqyrǵan emes, shaqyrmaıdy da. Sondyqtan egemen Qazaqstannyń egemendigin saqtaý úshin ár adam otansúıgish, qaıratty hám básekege qabiletti tulǵalarǵa aınalýy qajet.
Baqbergen RAHYM, Qyzylorda oblysy
