Densaýlyq nasharlaǵanda habar beretin 10 belgi
Bizdiń tánimiz – ishki aǵzalarymyzdyń qyzmetindegi qandaı da bir ózgerister men aqaýlar jaıly únemi aqparat berip otyratyn kúrdeli mehanızm. Alaıda biz aǵzamyzdyń dabylyna nazar aýdara bermeımiz. Bul tusta aǵattyq jiberetinimiz anyq. Sondyqtan denińizge saýlyq tileı otyryp, densaýlyǵymyz nasharlaǵanda baıqalatyn 10 túrli belgini usynamyz.
1. Kóz astynyń qaraıýy
Kóz asty terisiniń qaraıýy uıqy qanbaǵannan bolýy múmkin. Bul rette dárigerler táýligine keminde 7-8 saǵat uıyqtaýǵa keńes beredi. Alaıda aǵzamyzdyń mundaı belgisi qanazdyqtyń saldarynan bolýy múmkin. Qanymyz azaıǵanda aǵzamyzda Erotrotsıtter az bólinedi. Nátıjesinde kóz asty terisi qaraıa bastaıdy.
2. Saýsaq túsiniń ózgerýi
Eger saýsaqtaryńyzdyń túsi jıi ózgeretinin baıqasańyz, onyń sebepsiz emestigin bilińiz. Oǵan Reıno fenomeni sep bolýy yqtımal. Aǵzanyń mundaı kúıinde sýyq temperatýra qan tamyrlarynyń tarylýyna alyp keledi. Munyń saldarynan saýsaqtarymyzdyń túsi ózgeredi.
3. Zattyń kózge buldyrap kórinýi
Eger kózińiz tez ári jıi sharshap, qalypty qashyqtyqtan adamdardy ne jol belgilerin ańdaı almaıtyn kúıge jetseńiz, mundaı belgi astıgmatızmge meńzeýi yqtımal. Mindetti túrde kóz dárigerine kóringenińiz abzal.
4. Kóz aldymyzda «qarańdaǵan deneler»
Olar ár-túrli bolýy múmkin: núkte, syzyqsha túrinde jáne t.b. Kóz aldymyzda «qarańdaǵan deneler» aıaq asty paıda bolady. Ásirese, ashyq aspanǵa ne aq tústi zatqa qaraǵanda baıqalady. Eger mundaı kúı bir aptadan uzaq ýaqytqa sozylsa, kóz dárigerine qaralyńyz. Ol shel nemese kóz kórýine baılanysty basqa da qıyndyqtardyń sebebinen bolýy yqtmal.
5. Ishtiń quryldaýy
Ishtiń quryldaý ishek qyzmetimen baılanysty. Eger aǵzańyzdaǵy mundaı belgi sırek baıqalsa, eshqandaı qaýip joq. Al eger ishińiz jıi quryldasa nemese aýrýmen baılanysty bolsa, dárigerge kórinýińizdi qajet etedi.
6. Teriniń qurǵaýy
Teriniń qurǵaýy – dárýmen jetispeýshiliginiń belgisi. Bul oraıda durys tamaqtaný terińizdi qalpyna keltirip, jarqyrata túsedi. Al eger teriniń qurǵaýy qyshýmen qatar júrse, mindette túrde dárigerge kórinińiz. Ol sheń aýrýynyń belgisi bolýy yqtımal.
7. Ara-tura ıis sezý qabiletiniń joǵalýy
Jas ulǵaıǵan saıyn ıis sezý qabiletiniń tómendeýi ne joǵalýy júıke júıesiniń zaqymdalýynyń saldarynan oryn alady. Biraq siz jas bolsańyz, ıis sezý qabiletiniń joǵalýy – dárigerge qaralýyńyzǵa sebep. Ol tumaýdyń nemese basqa da juqpaly derttiń belgisi bolýy múmkin.
8. Qabaqtyń tartylýy
Uzaq ýaqyt boıy qabaq tartylýy kózge salmaq túskendigin bildirýi múmkin. Odan arylý úshin, maqtany sýyq sýmen dymqyldap alyp, kózge basyp qoıý kerek. Eger bul ádistiń kómegi bolmasa, nevropatologtyń kómegine júginińiz. Aǵzańyzdyń mundaı belgisi júıke júıesiniń buzylýynan habar berýi yqtımal.
9. Qulaq shyńyldaýy
Tınnıtýs — qulaqtyń shýlaýy ne shyńyldaýy. Kóbimiz qulaqtyń shyńyldaýyna mán bermeımiz. Tipti, densaýlyǵymyz úshin qaýipti sanamaımyz da. Alaıda qulaqtyń únemi shyńyldaýy aǵzamyzdaǵy aqaýdyń sebebinen bolýy múmkin. Dese de onyń keń taralǵan sebebi – qyzmetine baılnasty únemi shýly jerde bolý.
10. Iyq býynynyń jyljýy
Keı adamdardyń ıyǵy bosańsyǵandaı kúıde bolyp, jan-jaqqa jyljýy múmkin. Iyq býynynyń turaqsyzdyǵy toqpan jilik basynyń ıyq býyny oıymynan shyǵyp ketken kezde oryn alady. Mundaı adamdardyń sińirleri týmysynan sozylmaly bolýy múmkin. Nemese sportpen shuǵyldanýdyń saldarynan da bolady. Alaıda ıyq býynynyń jyljýy – qaýipti. Ol túrli jaraqattarǵa, býynnyń shyǵýyna alyp kelýi yqtımal.
