Dáret alýdyń biz bile bermeıtin syrlary
Qytaı medıtsınasyna súıensek, adamnyń boıynda 700-den astam bıologııalyq belsendi núkteler bar eken. Al, bul núktelerdiń 66-sy bolsa óte kúshti ári áserli núkteler kórinedi. Eń qyzyǵy, bul núktelerdiń 61-i musylmandardyń dáret alǵanda jýatyn dene aımaqtarynda ornalasqan eken. Qalǵan bes núktesi aıaqtyń tobyq pen tizeniń arasyndaǵy bóliginden oryn tepken. Demek, musylman balasy dáret alǵanda óte áserli 61 bıologııalyq belsendi núktege temperatýralyq jáne fızıkalyq áser etýmen qatar gıdromassaj da jasaıdy eken.
Al, aıaqty tizege deıin jýyp dáret alý – súnnet. Eger olaı jasaıtyn bolsa, tipti barlyq 66 óte belsendi núktelerdi basyp ótken bolady. Osylaısha kúnine bes ýaqyt namazǵa bes ret dáret alǵan adam keshendi massaj protsedýrasynan ótken bolyp esepteledi. Bul massajdar adamnyń ishek qurylystaryna, asqazanyna, zár shyǵarý joldary men qýyqqa, júıke júıesiniń rettelýine, júrektiń qalypty soǵýyna, jynystyq qyzmetterge, qalqansha bezderine tize bersek qanshama aǵzaǵa oń áserin tıgizedi eken. Onyń ústine salqyn sý terimizdegi retseptorlarǵa da jaqsy áser etip, betke ájim túsýden saqtaıdy. Qarap otyrsańyz, dáret alý arqyly siz ǵıbadattan bólek densaýlyǵyńyzǵa da erekshe kútim jasaıdy ekensiz. Islam dininiń hıkmeti de mine osynda. Din árýaqytta ǵylymmen sabaqtasyp jatqandyǵyn osyndaı jaıttardan ańǵara alamyz. Endeshe tańerteń turǵanda tek beti-qolymyzdy jýyp, tisimizdi ǵana ysyp shyqpaı, tolyqtaı dáret alyp shyqsaq, saýabynan bólek keshendi massajymyzdy bastaǵan ári gıgıenalyq talaptardy saqtaǵan bolamyz. Sebebi, Islam – tazalyq dini. Al tazalyq, Paıǵambarymyz aıtpaqshy, ımannan.
Al endi dárettiń rýhanı jaǵyna keler bolsaq. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) óziniń qasıetti hadısinde: «Dáret – namazdyń kilti, namaz – jánnattyń kilti», – deıdi. Al, jumaqqa kirý – qaı musylmannyń bolsyn basty arman-maqsaty. Sondyqtan da, jumaq esigin ashýǵa arnalǵan alǵashqy kilttiń qandaı bolýy qajet ekenin ár musylman bilýi tıis.
Dárettiń osy dúnıelik ári aqyrettik paıdalary kóp. Tórt shadııardyń biri, Paıǵambarymyzdyń sahabasy Hazireti Osman (r.a.) bylaı deıdi: «Paıǵambarymyzben birge edik. Dáret alyp jatqan bir kisini kózi shalyp, Alla Elshisi sál ezý tartty. Men munyń mánisin bilgim kelip:
– Ne úshin kúldińiz, qurmettim? – dedim. Ol kisi maǵan qarap:
– Jaratýshy Iemniń dáret alatyn qulyna kórsetetin iltıpatyn oılap ezý tarttym. Dáret alǵan kezde adam denesiniń ár múshesin jýǵan saıyn, sol múshelerden sýmen birge adamnyń kúnálary da syzdyqtap aǵyp ketedi, – dep jaýap bergen eken.
Demek, dáret – tek kirdiń ǵana jýylýyna emes, sonymen qatar kúnámizdiń jýylýyna da sebep bolatyn bir ǵıbadat. Imam Aǵzam Ábý Hanıfa da dáret alǵanda adamdardyń kúnási qalaısha saýsaqtarynyń arasynan aǵyp jýylyp jatqanyn kóretin bolǵan eken. Endeshe dárettiń mańyzdylyǵy shash-etekten ekenin bildik. Tek aqyrettik ǵana emes, sonymen qatar dúnıelik te paıdasy barshylyq. Olaı bolsa, dáret qalaı alynýy kerek, soǵan toqtalyp ótsek.
Dárette eń mańyzdy másele – nıet. Áýeli adam «Nıet ettim Alla razylyǵy úshin dáret alýǵa» dep nıet etip, «á’ýzý bılláhımınásh shaıtanır rajım, bısmılláhır rahmánır rahım» dep Allanyń esimimen bastaýy tıis. Sebebi, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Kimde-kim dáret alǵanda «Bısmılla» dep bastasa, barlyq denesin tazalaıdy. Kimde-kim dáret alarda Allanyń atyn eske almasa, tek qana dáret múshelerin tazalaıdy», – degen.
Nıetten keıin eki qolyn jaqsylap ysqylap jýady. Saýsaqtaryn da salalap jýsa, saýaptyraq bolady. Sosyn ár músheni jýǵanda áýeli oń jaqtan bastap jáne úsh retten jýylatynyn esten shyǵarmaǵan abzal. Qol jýyp bolǵannan keıin sýdy aýyzyna alyp, tamaǵyna deıin jiberip «ǵarǵara» jasaıdy (tamaǵyn shaıyp). Bul da úsh ret. Sosyn úsh ret murnyna sý jiberip, sińbirip tastaıdy. Odan keıin úsh ret betin jýady. Onda da mańdaı shashtyń jıegine, qulaqtyń túbine, ıektiń astyna, qastyń arasyna, saqal bolsa, saqaldyń túbine, bárine sý tııý kerek. Sosyn oń qolyn bilek-shyntaǵyna deıin úsh ret jýady. Sosyn sol qolyn. Budan soń qol sýlanyp bastyń tórtten bir bóligine bir ret másih tartylady (sıpalady). Sosyn qulaqtyń ishi-syrtyn sýly saýsaqpen bir ret súrtip ótý kerek. Sosyn aıaqtyń tobyqtan tómengi bóligi (tobyqpen qosa alǵanda) jýylady. Ol da oń aıaqtan, bashpaılardyń oń jaǵynan bastap jýylady. Tobyqtyń jýylýy óte mańyzdy. Sebebi, Paıǵambarymyz: «Otta janǵan sol tobyqtardyń hali netken jaman», – dep qatty eskertken.
Dáret alyp bitkennen keıin «Áshhádý állá ıláhá ıllallahý ýahdahý lá shárıká láh, ýá áshhádý ánná Muhammadan ’abdýhý ýá rasýlýh» (maǵynasy: «Alladan basqa Táńir joq jáne onyń serigi joq ekenine, sondaı-aq Muhammed onyń quly ári elshisi ekenine kýálik etemin») deý kerek. Sebebi, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Kimde-kim jaqsylap turyp dáret alyp, «Áshhádý állá ıláhá ıllallahý ýahdahý lá shárıká láh, ýá áshhádý ánná Muhammadan ’abdýhý ýá rasýlýh» dese, soǵan Jánnattyń segiz esigi ashylady da, ol qalaǵanyna kire alady», – deıdi.
Endeshe dáret alýdy ádetke aınaldyraıyq, aǵaıyn. Dáretpen júrgen adamnyń boıynan shaıtan uzaq júredi, al perishte úıir keledi. Asty da dáretpen ishken abzal, bereketi bolady. Tipti, balany emizgende de, jynystyq qatynasqa túskende de dáret alý mańyzdy. Jynystyq qatynas máselesine aldaǵy ýaqytta bólek toqtalatyn bolamyz. Onyń ózi bir maqalaǵa tatyrlyq úlken taqyryp.
Aqjigit Qarameńdi
