Boıdaqtyq – bostandyq pa?!
Qazirgi qoǵamymyzda súrboıdaqtar men kári qyzdardyń kóp ekeni jasyryn emes. Ertede kedeıler beretin qalyń maly bolmaǵandar úılene almaı júrip qalǵan. Ol túsinikti shyǵar. Al qazir she? Qazirgi súrboıdaqtardyń áleýmettik jaǵdaıy ártúrli. Sondyqtan olardyń kóbeıýiniń sebebi materıaldyq jaǵdaı bolmasa kerek. Úılenýdi beınet kórip, dúnıe baılyǵyna qol jetkizýdi maqsat sanaıtyndar kóbeıip keledi. Sharıǵat zańdary men rýhanı tárbıe, qazaqı salt-dástúr materıaldyq jaǵdaıdyń tabanynda janshylyp jatyr qazir.
Úılenbeı júrgenderdiń ýájderine qulaq túrsek:
- qazirgi qyzdar mal-dúnıege qatty mán beredi;
- túr-kelbetińe qaraıdy;
- kóp nárse talap etedi;
- qalaǵandaryn jasatqysy keletin kókirek minezderi bar;
- qalyń mal, qudalyq, kıit, toı sııaqty shyǵyndardan qorqady, t.s.s
Qyzdardyń turmysqa shyǵýlaryna ne kedergi?
- erlerdiń úılený úshin emes, kóńil kóterý úshin júrýleri;
- mansapty qyzdardy qalaýy;
- tanystyratyn «jeńgelerimizdiń» azaıyp ketýi;
Súıikti Paıǵambarymyz Muhammed Mustafa (s.ǵ.s.): «Jubaıy bolmaǵan adam – miskin», - degen eken. Buǵan: «Eı, Alla Elshisi, mal jaǵynan baı bolsa da ma?» – dep suraǵanda, Rasýlla (s.ǵ.s.): «Baı bolsa da», – dep jaýap bergen. Baıqadyńyz ba? Alla Elshisi boıdaq adamdy miskinge, kedeıge jatqyzyp otyr. Qazaq uǵymynda «ekinshi baılyq – aq jaýlyq» dep jubaıdy baılyq dep esepteıdi emes pe?!
Taǵy bir hadıste: «Úılený yrzyǵyńdy arttyrady», – delingen. Quran sózin ómir saltyna aınaldyrǵan qazaq halqy: «Eki jasty qosqannyń saýaby bar, dos arasyn ashqannyń obaly bar», – deıdi. Qyzdardy turmysqa bermeı, otyryp qalýdyń zııany jaıly: «Qyzyńdy erge bermeı ustama kóp, ólersiń aýyrmaı-aq qustana bop» degen.
Sonymen, bul máseleniń birden-bir sheshimi – ımanymyz ben sharıǵat zańdaryna súıene otyryp shańyraq kóterý. Ómirlik serik tańdaýda sulýlyǵy, dúnıesi nemese mansabyna emes, onyń adamgershilik qasıetterine qarańyz. Erteńgi kúni balalaryńyzǵa jaqsy áke, ardaqty ana bola alatyn jandy tańdańyz. «Jaqsy áıel – teńi joq joldas, túbi joq syrlas» dep dana halqymyz tekke aıtpasa kerek.
