BILIMDIDEN ShYQQAN SÓZ…

12 qyrkúıek 2023 2184 0
Оqý rejımi

+. Isteımin dep ýáde bergen isińdi iste! Sóz berseń, ony orynda! Eskertý jasaýdan qoryqpa! Biraq ony istegende neni aıtyp, neni aıtpaý kerektigin abaıla! Kinálige kinásinen artyq jaza ber me! Jazaǵa laıyq adamnyń jazasyn keshiktirme!  (Ábý-Bákir Sydyq)

+. Adam myń jyl ómir súrse de Alla onyń peshenesine ólimdi jazǵan. Adamdardyń eń abzaly – Allany tanyp, aqyret úshin amal jasaǵan adam. (Ábý Úbáıda ıbn Járrah)

+. Sabyrlylyq pen júrektilik bul dúnıe de adamǵa abyroı ákeledi. Aqyrette meıirimge bastaıdy. (Saıd ıbn Záıd)

+. Bilim úırenińder. Óıtkeni ol Allany tanýdyń joly. Ǵylym izdeý – uly ǵıbadat. Ǵylymı máselelerdi talqylaý – Allany ulyqtaý. Ǵylymdy pash etý – jıhad. Bilmegenderge úıretý – sadaqa. Ǵylym – amaldardyń ımany. Amal – ǵylymǵa baǵynyshty. Ǵylym – jánnatqa bastaıtyn shyraq, jalǵyzdyń – dosy, jolaýshynyń – serigi, qaıǵynyń – jón silteýshisi, dushpanǵa – qarsy qarýyń, dostyń aldynda – abyroıyń. (Muzar ıbn Jálál)

+. Naǵyz musylman (mýmın) – qıyndyqqa dýshar bolsa, sabyrǵa baǵynady. Ózine nyǵmet buıyrsa, shúkir etedi. Ár sózinde týralyq bolady. Is-áreketinde ádilettilikti ustanady. (Úbaı ıbn Kaáb)

+. Kórgen túsine qaraı ǵumyryn jubatýmen ótkizgen adam uıqydaǵy adam. Ondaı beıbaq  aqıqatty tanı almaı ómirden óteýi múmkin. (Býsaırı)

+. Eger kimde-kim óz erkimen nápsisine ıe bolsa, onda ol ózin álemniń eń baqytty adamy dep sanasyn. (Ibn Rýshd)

+. Meniń ómirimdegi eń zor ókinishim: kún saıyn batqan kúnmen birge bul ómirde maǵan berilgen ǵumyr qysqaryp, jaqsy amaldarymdy kóbeıte almaýym. (Abdýlla ıbn Masǵud)

+. Mýmınniń árbir namazy, orazasy taǵy osy sııaqty izgi amaldary (is- áreketteri) onyń jınaǵan qory hám aqyret baılyǵy bolady. Óıtkeni, adamnyń ómiri ólsheýli bir merzim. (Sahıd ıbn Jabıd)

+. Shyn máninde ıman keltirgenge syı etilgen ýaqyt – onyń teńdessiz baılyǵy. Onyń paıdasy – jánnatqa, al shyǵyny – tozaqqa aparady. (Taıfýr ál-Battamı)

+. Aqyret azyǵy jeter-jetpes az. Adam men onyń jaqsy amaly arasynda tosqaýyl ornasa, qaıǵy men ókinishten basqa esh nárse qalmaıdy. Sol adam óziniń amal qylýǵa shamasy bolǵan kezine qaıtýdy armandaıdy. Biraq, arman esh paıda bermeıdi.  (Imam Hazım)

+. Ýaqyt adam balasynan: «Eı, adam balasy! Meni qandaı amal jasap ótkizdiń, men jaqsy isterińniń kýásimin. Ketsem qaıta oralmaımyn. Aqyrette paıdaly bolyp oralýym úshin, qalaǵanyńsha izgi amaldardy jasap qal» deıdi. (Hasan Basrı)

+. Eı, adamzat! Sen aqsha-qarajatyń taýsylsa ýaıymdaısyń, ýaqytyń bosqa ketip, ómiriń qysqarǵanǵa nege ókinbeısiń. (Maýryqál-Ijlı)

+. Dúnıedegi adamdardyń bir toby – dúnıe men baılyqty qýyp, tek sán-saltanatqa qumartýshylar. Olar osy ǵumyrynda baılyq jınap, shattanyp júrgendi qalaıdy. Biraq, munyń sońy ózin jeńiliske dýshar eterin sezbeıdi. (Jamıt ıbn Ijlan)

+. Dúnıe óz jaıymen ketedi. Sońynda senderdiń baılyq – qazynalaryń bolyp, tek óziń istegen jaqsy amaldaryń ǵana qalady. Jaqsylyq jasaý úshin basqalardan oz. Óıtkeni, ýaqyt senen ozady. Sen adamdardy jeteleseń,  ýaqyt seni jeteleıdi. (Hasan Basrı)

+. Tún uzaq, sen ony uıqymen qysqart pa, al kún taza, pák sen ony kúnáńmen kirlet pe!(IahıaıbnMús)

+. Kimde-kim ózin Rabbymnyń pendesimin dep tanysa, ol óz Rabbysyna qaıtarylatynyn bilse, ol Rabbysynyń aldynda turatynyn biledi. Eger aldynda turatynyn bilse, onda ol suralatynyn biledi de, suraqtarǵa jaýap izdeıdi. Osyny sezingen adam Rabbysy buıyrǵan jaqsy amaldardy oryndaýǵa umtylady. Amaldardy oryndaǵan adam suraqqa jaýap qaıtara alady. (Ál-Fýzaıl)

+. Eger ýaqytyńdy ózińe paıdaly túrde ótkize almasań, ózińe zııany bolatyndaı túrde de ótkizbe. Eger jaqsylarmen dos bola almasań, jamandarmen birge bolma. Eger malyńdy Alla rızashylyǵy úshin jumsaı almasań, Allanyń qaharyn keltiretin iske malyńdy jumsa ma!. (Júnaıd)

+. Eı, adamzat! Seniń ómirińde ýaqyttan asqan qundy nárse joq. (Ábý Kerıma ál-Ábdı)

+. Men ózimniń árbir kúnime kóńilim tolyq bolýy úshin ár kúnimdi Allany razy etetin amaldyr jasaı aldym ba, dep ýaıymdaımyn. (Hatım)

+. Shyn máninde adam ǵumyry qysqa. Kún men tún arpalysqan túrde ómir súresińder. Eger jaqsylyqtyń dánin ekseńder, ol tez arada dámdi jemisin beredi. Jamandyqtyń dánin ekseńder, onyń jemisi orny tolmas ókinish ákeler. Kim neni ekse, sony orady.(Ibn Masǵud)

+. Bir adamdar bolady – óziniń ólgisi kelmeıdi, ne izgi amaldar jasamaıdy. Allanyń isin keıinge qadyrady, dúnıe isine berik. (Bilál ıbn Saǵad)

+. Sender bir nárseni jasap, artynan ókingenshe, ókinýden buryn isterińdi oılastyryp jasaǵandaryń jón. Sondaı-aq, bul dúnıe saý adamdy aýrý etedi, jańa nárseni eskirtedi, jasty qartaıtady. (Fazyl ıbn Iıad)

+. Eger taqýa musylmanǵa, «Erteń qııamet bolady» dep aıtylsa, ol tek Allaǵa qulshylyq eter edi. Qulshylyǵyna qosatyn basqa esh amaly bolmas edi. (Anas ıbn Iıad)

+. Adam ómiri úsh kezeńnen turady.

Birinshisi – ótken shaq. Adam ótken shaqta jasaǵan amaldarynyń qaısysy qabyl bolyp, qaısysy qabyl bolmaǵanyn anyq bilmeıdi.

Ekinshisi – osy shaq. Bul amal jasaıtyn kún. Óıtkeni, erteń ne bolatynyn pendesi bilmeıdi. 

Úshinshisi – keler shaq. Bul tek úmit ǵana. (As-Sırrı ıbn Mýflıs) 

 

Jınaǵan Beken QAIRATULY

 

Pіkіrler Kіrý