Bıik dárejege jetken tabıǵın Ýaıys ál-Qaranı

Ýaıys ıbn Amr ál-Qaranı (597 - 657) Iemendik musylman, sháhıd jáne tabıǵın. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) kezinde ómir súrse de, birde-bir márte Rasýlallany (s.ǵ.s.) kórmegen. Sábı jasynda ákesinen erte aıyrylǵan. Ómir baqı anasyna qyzmet etýmen bolǵan.

Hazreti Álı ıbn Ábý Talıbpen (r.a.) tanysqan soń Kýfaǵa kóship ketken. Tarıhshy Ibn Battýta: «Ál-Qaranı Syffın soǵysynda sháhıd boldy», – dep jazady.
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Shynynda tabıǵınderdiń ishindegi eń jaqsysy Ýaıys dep atalatyn er adam»[1], – dep aıtqan.

Ol kisimen Hazreti Omar ıbn ál-Hattab (r.a.) jolyǵyp, Rasýlallanyń (s.ǵ.s.) ósıetine sáıkes, Alladan ózi úshin keshirim suraýyn ótingendigi jóninde Ál-Hafız Ábý Naǵımniń «Hılııatýl Áýlıá» atty kitabynda derek bar.
Bul adamnyń osyndaı dárejege jetýi – anasyna degen adal qyzmeti men Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) degen mahabbatynan edi.

Ózi týyp ósken Qaran eldimekeniniń jeri shóleıtti, malǵa jaısyz jer bolady. Jergilikti halyqtyń malyn qunarly jerge aparyp baǵyp, ózi bermese eshkimnen aqy suramaǵan.

Allaǵa kóp minájat jasap, kózi kórmeı qalǵan kári anasyna aıaýsyz qyzmet etetin. Keıbir adamdar ózine qansha ádiletsizdik  jasasa da keshirimdi bola bilgen. Bir kezderi alapes aýrýymen aýyryp, Allaǵa duǵa jasap, aýrýynan saýyǵyp, tek Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) sahabalaryna ony sıpattaǵandaı denesinde dırham kólemindeı ǵana belgisi qalǵan.

Bul oqıǵadan túıetinimiz – ózi tabıǵın bola tura áýlıe bolyp, sahabalarǵa Alladan keshirim suraý dárejesine jetýi – Allanyń buıryǵyna sáıkes  ata-anasyn qurmetteýi men Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) degen sheksiz mahabbatynan, Jaratqanǵa degen erekshe qulshylyǵy arqyly bolǵandyǵy aqıqat. Túsingen adam úshin budan úlken ǵıbrat bar ma?!

Al, Allanyń ámirimen Rasýlallamen (s.ǵ.s) kózi tirisinde jolyqpaýyn – biz úshin Rasýlallany (s.ǵ.s.) kórmesek te, súıe bilý úshin  tańǵajaıyp ónege ǵoı.

Alla osyndaı úlgi bolyp ómir súrgen quldarynan razy bolsyn!

Qýat Qabdolda