Beti qyzaryp, júzine kúlki uıalady

14 tamyz 2019 8144 0
Оqý rejımi

Paıǵambarlyqtan aldyn Ábý As Muhammedke (s.ǵ.s.) kelip: «Úlken qyzyńyz Zeınepti aıttyryp kelip turmyn», - dedi. Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Óziniń rızashylyǵyn suramaıynsha, kelise almaımyn», - dep qyzyna baryp: «Naǵashyńnyń uly maǵan kelip, seniń atyńdy aıtyp tur. Óziń ony kúıeý retinde qup kóresiń be?» - dedi. Zeıneptiń beti qyzaryp, júzine kúlki uıalady. Paıǵambar (s.ǵ.s.) shyǵyp, qyzy Zeınepti Ábý Asqa turmysqa berdi. Osylaısha, úlken mahabbat qıssasy bastaldy. Olardyń Álı jáne Úmámá esimdi perzentteri boldy.

Ábý As jolaýshylap saparda júrgen kezde Alladan ýahı kelip, paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) eldi musylmanshylyqqa shaqyra bastady.

Ábý As shańyraǵyna kelgende jubaıy: «Saǵan aıtar úlken jańalyǵym bar», - dep, musylman bolǵanyn jetkizdi. Kúıeýi eshteme demeı, úıden shyǵyp ketti. Shoshyp ketken Zeınep onyń sońynan júgirip: «Ákem paıǵambar boldy, men musylman boldym», - dep jatty. Sonda Ábý As: «Áýeli maǵan nege aıtpadyń», - dep, ekeýiniń arasynda kıkiljiń týdy. Bul senim máselesi edi. Zeınep: «Ákemniń sózin ótirik deı almaımyn, ákem ótirikshi bolmaǵan. Ol shynshyl ári amanatshyl. Jalǵyz men emes, anam da, baýyrlarym da ıman etti. Kókemniń balasy – Álı bın Ábý Talıb, ápkeniń uly – Osman bın Affan da, dosyń – Ábý Bákir de musylman boldy», - dedi.

Sonda kúıeýi: «Men adamdardyń «Áıeliniń kóńili úshin jurtynan bezdi, ata-babasynan teris aınaldy» degen sózin jaqtyrmaımyn. Biraq, ákeńe de eshbir jala jappaımyn», - dedi. Sosyn taǵy da: «Meni aqtap, meni baǵalasań netti?» - deıdi. Zeınep: «Seni men aqtamasam, kim aqtaıdy? Biraq, men seni baǵalaýym úshin aqıqatta seniń járdemshiń bolýym kerek», - dedi.

Mine, osylaısha jıyrma jyl sózinde turdy. Ábý As sol kúıi kápir bop ómir súre berdi.

Hıjret bastalǵan kezde Zeınep ákesine kelip: «Ýa, Alla elshisi! Maǵan kúıeýimniń janynda qalýǵa ruqsat beresiz be? - dep surady. Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Kúıeýiń men balalaryńnyń janynda bol», - dep aıtty.

Badr shaıqasy bolǵan kezde Ábý As Quraıysh áskeri qatarynda shaıqasýǵa sheshim qabyldady. Kúıeýi ákesine qarsy qylysh kótermek. Osy sátti kóz aldyna elestetken Zeıneptiń jany shyǵyp kete jazdaıdy. Ol jylap: «Ýa, Alla! Balalarym jetim bop nemese ákemnen aıyrylyp, tań atyrýdan qorqamyn», - dep jalbaryndy. Shaıqasta Ábý As bın Rabıǵ tutqynǵa tústi. Mekkege oralǵan adamdardan Zeınep: «Ákem qalaı, ne boldy?» - dep surap jatty. Jurt: «Musylmandar jeńiske jetti», - degende shúkirshilik etip, sájde jasady. Sodan soń: «Kúıeýim qaıda?» - dep surady. Adamdar: «Ony qaıyn atasy tutqynǵa aldy», - dedi.

Kúıeýin tutqynnan bosatyp alý úshin qolynda bar eń qymbat dúnıe - anasynan qalǵan alqasy ǵana bar edi. Sol alqany berip, Ábý Astyń baýyryn Mádınaǵa attandyrdy. Paıǵambar (s.ǵ.s.) tutqyndardy izdep kelgen týma-týystarynan qunyn alyp otyrǵan. Solardyń arasynan jubaıy Hadıshanyń alqasyna kózi túsip: «Bul kimge berilgen qun?» - dedi. Adamdar: «Ábý As bın Rabıǵqa berilgen qun», - desti. Paıǵambar (s.ǵ.s.) kózine jas alyp: «Bul Hadıshanyń alqasy edi», - dedi. Sosyn ornynan turyp: «Ýa, halaıyq! Bul azamatty kúıeý bala retinde eshbir aıyptamap edim, ony bosatsam qalaı qaraısyńdar? Qyzyma alqasyn keri qaıtarsam? - dedi. Adamdar: «Árıne, Allanyń elshisi», - dep qoldaý bildirdi.

Paıǵambar (s.ǵ.s.) oǵan alqany berip jatyp: «Zeınepke aıt, Hadıshanyń alqasyna nemquraıly qaramasyn», - dedi. Sosyn: «Eı, Ábý As saǵan bir sóz aıtaıyn», - dep oǵan qaraı ıkemdelip, sózin jalǵastyrdy: «Eı, Ábý As! Alla Taǵala maǵan musylman áıel men kápir er kisiniń arasyn aıyrýǵa ámir etti. Qyzymdy maǵan qaıtarasyń ba?» - dedi. Ábý As: «Iá», - dedi.

Zeınep kúıeýin Mekkeniń qaqpalarynda turyp qarsy aldy. Jubaıyn kórgen kezde Ábý As: «Men jolǵa shyǵamyn», - dedi.
– Qaıda? – dep surady. 
– Jolǵa shyǵatyn men emes, sen ákeńe qaraı jolǵa qamdan.
– Nelikten?
– Meni men seniń aramyz ajyraǵany úshin. Ákeńe qaıt.
– Sen maǵan serik  bolyp, musylman bolasyń ba? 
– Joq.

Zeınep uly men qyzyn alyp Mádınaǵa jolǵa shyqty. Osydan bastap alty jyl Zeınepti aıttyryp kelgen er azamattar tolastamady. Zeınep barlyǵyn da qabyl etpeı, kúıeýi qaıtyp kelýin kútýmen boldy.

Aarada alty jyl ótti. Ábý As Mekkeden Shamǵa bet alǵan kerýenmen jolǵa shyqty. Jol ústinde bir top sahabalardy kórip: Zeıneptiń shańyraǵy jaıly surady. Tań namazynan aldynda Zeıneptiń esigin qaqty. Zeınep oǵan: «Musylman bop kelip tursyń ba?» - degende, Ábý As: «Joq, qashyp pana izdep keldim», - dedi.
– Musylman bolǵyń kele me? - dep surady.
– Joq.
– Qoryqpa. Naǵashymnyń balasy, Álı men Úmáma balalarymnyń ákesi qosh keldiń, - dep kirgizdi.

Paıǵambar (s.ǵ.s.) tań namazyn jamaǵatpen oqyp bolǵan sátte, meshittiń arǵy jaǵynan: «Ábý As bın Rabıǵqa pana berilipti», - degen daýys estildi. Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Sender de men estigendi estidińder me?» - dedi. Jurt: «Iá, Allanyń elshisi», - dedi. Zeınep kelip: «Ýa, Alla elshisi! Ábý As alystasa – naǵashymnyń balasy, jaqyndasa – balamnyń ákesi. Oǵan pana berdim», - dedi.

Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Ýa, halaıyq! Bul azamatqa kúıeý bala retinde eshbir min taqpaǵanmyn. Ol menimen sóılesip shyndyǵyn aıtty, ýáde berip, ýádesinde turdy. Oǵan mal-dúnıesin qaıtaryp, eline qaıtýǵa ruqsat berýime qalaı qaraısyńdar, kelisesińder me? Men osyny qup kórip turmyn. Al, kelispeseńder, sheshim senderdiki, aqıqat ta sender jaqta. Ol úshin senderdi eshbir jazǵyrmaımyn», - dedi. Jurt: «Ýa, Alla elshisi! Onyń malyn keri qaıtaramyz», - dep jatty.

Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Eı, Zeınep! Sen pana bolǵan adamdy biz de panamyzǵa aldyq», - dep qyzynyń úıine baryp: «Zeınep! Qonaǵyńdy qurmette, ol – naǵashyńnyń balasy, bala-shaǵańnyń ákesi. Biraq, jaqyndama, óıtkeni oǵan ruqsat joq», - dedi.

Zeınep: «Qup, ýa, Alla elshisi!» - dedi. Qonaǵyna: «Eı, Ábý As! Bizben aıyrylysqanyń saǵan ońaı tıip júr ma? Musylman bop bizben birge qalǵyń kele me?» - dedi.

Ábý As: «Joq», - dep mal-múlkin alyp, Mekkege keri qaıtty. Mekkege jetip kelgende toqtap: «Ýa, adamdar! Mynaý senderdiń mal-múlkiń, taǵy da bir nárse qaldy ma?» - dedi. Adamdar: «Qudaı saǵan jaqsylyǵyn bersin, sen óz amanatyńdy tolyǵymen oryndadyń», - desti. Sonda Ábý As: «Alladan basqa qudaı joq, Muhammed – Alla elshisi ekenine kýálik beremin», - dedi. Ábý As tańsáride Madına qalasyna kirip, Paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) kelip: «Ýa, Alla elshisi! Keshe maǵan pana boldyńyz, búgin Alladan basqa qudaı joq, Siz – Alla elshisi ekenin kýálik etýge keldim», - dedi. Sosyn Ábý As: «Ýa, Alla elshisi! Zeınepti qaıtaryp alýyma ruqsat beresiz be?» - dedi. Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Menimen júr», - dep ertip alyp, Zeıneptiń úıine bardy. Zeıneptiń esigin qaǵyp: «Eı, Zeınep! Naǵashyńnyń balasy búgin maǵan kelip seni keri qaıtaryp alýǵa ruqsat surap tur, qabyl alasyń ba?» - dedi. Zeıneptiń beti qyzaryp, júzine kúlki uıalady.

Zeınep bir jyldan soń kóz jumdy. Kúıeýi Ábý As qatty jylady. Alla elshisi (s.ǵ.s.) onyń kózin súrtkenine jurt kýá boldy. Sonda ol: «Ýallahı, ýa, Alla elshisi! Zeınepsiz myna dúnıege shydaı alar emespin», - dedi. Jubaıynan keıin bir jyldan soń Ábý As ta dúnıe saldy.

Mine, bul – mahabbat dastany. Amanatshyl kúıeý, izgi de sabyrly áıel jáne parasatty áke qıssasy. Baqytty shańyraq qıssasy...

Rýslan Qambarov

Pіkіrler Kіrý