BESIK JYRY
Dinı ańyzdarda besik jyryn eń alǵash oryndaǵan Haýa ana dep aıtylady. Birde ol egiz ulyn jubata almaı, qınalyp otyrady. Sol kezde kókten jeti perishte túsip:
"Alla, Alla, Alla", - dep, Táńirdiń atyn ádemi áýezge salyp ándetedi. Ádemi áýenge eltigen Haýanyń bóbekteri jubanyp, tátti uıqyǵa ketedi. Án anasyna da unap qalady.
Ol perishtelerge:
Maǵan da úıretińder, - dep ótinedi. Perishteler Haýaǵa jeti kún boıy áldı áýenderin úıretipti.
Keıin Haýa ana óziniń barlyq balaryn sol ánmen terbetýdi ádetke aınaldyrady.
Bul áýez damı kele besik jyryna aınalǵan eken. Qazaqtaǵy "Áldı, áldı, áldı-aı" dep bastalatyn besik jyrynyń tórkini Haýa ananyń "Alla, Alla, Alla-aı" degen áýennen shyqqan desedi.
Ertede besik jyryn úıretýdiń arnaıy mektebi bolypty. Besik jyrynyń mazmunyna, áýezine qatty mán berilgen. Tájirıbeli analar onyń ıláhı mazmundaryn taza saqtap, kelinderine úıretipti. Besik jyry jaıly "Alla-name", "Áldıname" degen eskishe jazylǵan kitaptardyń da bolǵanyn aıtady. "Analar áldısiz jasaı almas" degen naqyl sóz sodan qalǵan deıdi.
Osyǵan oraı, biz ǵasyrlar súzgisinen ótken, ıláhı mazmundaǵy, maǵynasy tereń, máni jaǵynan álemdik klassıkalyq besik jyrlarymen teńese alatyn besik jyrlaryn usynamyz.
Meniń balam osy ma?
Basynda baqyt qusy ma?
Ǵaıyp eren qyryq shilten
Bóbegimniń dosy ma?
Áldı, áldı, áldı-aı.
Lá ıláhá ıllalla,
Illallada paıda bar.
Muhambettiń úmbeti
Osyndaı bala qaıda bar?
Áldı, áldı, áldı-aı.
Balam meniń Júsipteı
Bolar ma eken kelbetti?
Ajaryń aıdaı tolsyn dep,
Illalalap terbettim.
Áldı, áldı, áldı-aı.
Er Dáýitteı qaıratty
Usta bolar ma ekensiń?
Dos-jaranǵa aıbatty
Nusqa bolar ma ekensiń?
Áldı, áldı, áldı-aı.
Taq Súleımen nábıdeı
Patsha bolar ma ekensiń?
Halqyń úshin qamdanyp,
Atqa qonar ma ekensiń?
Áldı, áldı, áldı-aı.
Qazyǵurtqa kep toqtaǵan
Nuhtaı bolar ma ekensiń?
Otbasyma ornaǵan
Quttaı bolar ma ekensiń?
Áldı, áldı, áldı-aı.
Ymyrannyń uly Musadaı
Dosy bolǵyn Qudaıdyń.
Qyzyr ersin qasyńa,
Táńirden sony suraımyn.
Áldı, áldı, áldı-aı.
Ǵaısadaı nur bitimiń
Salıh bolar ma ekensiń?
Haqtyń jolyn tanyǵan
Arıf bolar ma ekensiń?
Áldı, áldı, áldı-aı.
Ázireti Muhambet
Sárýary bolǵan ǵalamnyń.
Razmatynyń tamshysy
Nurynan sen jaraldyń.
Áldı, áldı, áldı-aı.
Tórt shadııar - dostaryń,
Jadyńa toqy, qulynym.
Nurlanyp ıman - bostanyń.
Júzińnen tamsyn shyrynyń.
Áldı, áldı, áldı-aı.
Ǵaıyp eren qyryq shilten,
Toqsan toǵyz myń mashaıyq.
Seksen segiz serýler,
Áldıletip qosaıyq.
Áldı, áldı, áldı-aı.
Áldı, bópem, qut bópem,
Bul sózimdi uq, bópem.
Lá ıláhá ıllala
Kókeıińe tut, bópem.
Áldı, áldı, áldı-aı.
Qulynshaǵym, qulynym,
Uzaq bolsyn ǵumyryń.
Qulaǵyńa quı bárin
Ájeńniń aıtqan jyrynyń.
Áldı, áldı, áldı-aı.
Aınalaıyn, bóbegim,
Aımalaımyn, óbemin.
Azamat bop óssin dep,
Aq besikke bóledim.
Áldı, áldı, áldı-aı.
Perishteń seni terbeter,
Botam meniń er jeter,
Erkek toqty - qurmaldyq,
Igilik, qaıyr elge eter.
Áldı, áldı, áldı-aı.
Áldıletip, terbetip,
Bir Qudany jyr etip.
Ájeń tynym tappaıdy,
Óssin dep sen er jetip.
Áldı, áldı, áldı-aı.
Besik jyrynyń qudireti jaıly el ishinde mynadaı ǵıbratty ańyz saqtalǵan. Ertede bir zulym patsha bolypty. Ol qansha jerden shattanyp ómir súrgisi kelse de, ylǵı kóńilin ezip turatyn túsiniksiz dertten aıyǵa almapty. Bálkim, án-kúı tyńdasam dertimnen aıyǵarmyn degen dámemen aımaqtaǵy ataqty ánshi-kúıshiniń bárin saraıǵa jınaıdy. Kómeıine bulbul uıa salǵan neshe túrli jez tańdaı ánshiler jarysa án shyrqaıdy. Biraq birde-bir áýen patshanyń sher qatqan qatal júregin jibite almaıdy. Kóńilindegi merezinen aıǵa almaǵan ámir bárin zyndanǵa tastaıdy. Sol kezde bir ánshiniń anasy kelip, patshadan ulyn bosatýyn suraıdy. Patshanyń qabaǵyna muz qatyp, ashýlanyp otyr eken.
Ol:
- Ulyń meniń júregimdi jibitkende, men ony zyndanǵa tastamas edim. Boıyma shattyq syılap, kóńilimdi jibite almady. Júregime qatqan sher qashan tarqaıdy, sol kezde bosatamyn, - depti. Sonda anasy yńyldap, besik jyryn aıtyp bastaıdy. Áldı áýenin tyńdap otyryp, ámirshiniń júregi jumsara beredi. Aqyrynda anadan alǵash
týǵan kezdegi perishte hali esine túsip, eńirep jylaıdy. Kóńiline qatqan sher men dertten aıyqqan soń barlyq ánshini bosatyp:
- Men besikte jatqanda áldı jyryn tyńdamaǵan edim. Sodan qulaǵymnyń quryshy qanbaı qalǵan.
Únemi kóńilimdi zil basyp, aınalamdy jek kórip turýshy edim. Janymdaǵy jarany jazyp, siz meni jibittińiz,
- dep anaǵa alǵys aıtyp, tartý-taralǵy syılaǵan eken.
"Besik jyry qara tasty da eriter" degen sóz osydan qalypty desedi.
Besik jyryn aıtý dástúri
qazir kómeski tartqan.
Bul týraly Baýyrjan Momyshuly "Ushqan uıa" kitabynda:
"...Erteksiz ósken bala - rýhanı múgedek adam.
Bizdiń qazirgi balalarymyzǵa ájeleri, ne shesheleri ertek aıta bermeıdi. Sodan qorqam. Meniń qazirgi kelinderim nemerelerime besik jyryn aıta bilmeıdi. Besikte jatqanda qulaǵyna anasynyń áldı áni sińbegen balanyń kókiregi keıin kereń bolyp qalmasa dep qorqamyn.
Al meniń kári apam Qyztumas maǵan ertekti kóp aıtatyn, áldı ándi kóp aıtatyn.
Arada neshe zaman ótti!
Qyztumas apamnyń súıegi áldeqashan qýrap ketti, al áldı án aıtqan úni áli tur qulaǵymda..." - dep jazady.
Áldı áýenimen terbetý - qazaqta ǵana emes, órkenıetti elderdiń bárinde keń taraǵan úrdis. Tipti onyń mańyzdylyǵyn baıqaǵan ǵalymdar uzaq jyldarǵa sozylǵan zertteýler jasap jatyr.
Besik jyrynyń mazmunynda ár halyqtyń óz mentalıteti, álemniń jaralýy, paıǵambarlar men áýlıe-ánbıeler týraly túsinik pen izgi qasıetteri týraly sakraldi aqparattar saqtalǵan. Besik jyry bóbektiń qulaǵyna sińgen saıyn onyń boıyndaǵy ata-babasynyń genetıkalyq jadysy qaıta jańǵyrady.
