BESIK TOIY

13 naýryz 2024 1760 0
Оqý rejımi

Bıesi qulyndap, sıyry buzaýlasa kóten asyp, yrym jasaıtyn toıshyl-dýmanshyl qazaq sábıdi besikke salǵanda toı jasamaı, oıyn-saýyq ótkizbeı tura ala ma? Jıǵan-tergenin halaıyq pen qonaǵyna aqysyz-pulsyz shashatyn qazaq besik toıynyń shyǵynyna máý demeıdi. Qaıta az bolady, kelgender renjip qaıtar dep kem-ketik jibermeýge barynsha tyrysady.

Besikti arnaıy ismer jasaıdy. Jórgekten shyǵaryp ıt kóılek kıgizilgen sábıdi besikke aýyldyń kez kelgen áıeli salmaıdy. Buǵan da el-jurtyna aıaýly, urpaqty bir báıbishe laıyq.

Burynǵy shaman dininiń otqa tabynǵan salty boıynsha álgi báıbishe temirdi otqa qyzdyrtyp sábıdiń mańyna pále-jala, jyn-saıtan jolamasyn dep besiktiń arqalyǵyn birneshe jerden qaraıtyp turyp qarıdy.

Basqa báıbisheler qyrandaı bolsyn dep búrkittiń tuıaǵyn baılaıdy arqalyqqa, keıbiri tumar jazdyryp taǵady.

Bul besik degenińiz balanyń tazalyǵy úshin, kóshpeli eldiń kóshi-qony, at ústi úshin tabylmaıtyn qolaıly nárse. Balanyń kák etýi úshin, kish etýi úshin túbekten qolaıly nárse joq.

Túbine kúl salynǵan osy bir kıiz túbektiń ózi de tym taza.

Besiktegi bala kóbinese omyraýdan shyqqansha jatady. It kóılegi tozyp, qaryn shashy alynǵan bala talpynyp, artynan baqa tirsegi bir búktelip, bir sozylyp eńbekteı bastaıdy. Bul kezde dóńbekship besikke óziniń de jatqysy kelmeıdi.

Bala bul shamaǵa kelgen soń besikti asa qadirleıtin qazaq ádemilep tazalap, keleshek urpaq tezirek kelsin, endi sol jatady dep úıdiń eń bir senimdi jerine saqtaıdy. Besikti qazaq qurmetteıtini, saqtaıtyny sonshalyq, atasy jatqan besikke nemereleri jatady. Ásili, qazaqtyń týǵan jerin altyn besikke teńeýi osy ardaqtaýdan shyqqan bolar. Sondyqtan da besik toıy qazaq ómirinde úlken oryn alady.

Besikke balany qyrqynan shyqqan soń salady.

Oǵan deıin bala jórgekte bolady. Óıtkeni oǵan ıt kóılekti kıgizý qıyn.

 

Pіkіrler Kіrý