Baılyq esigin ashatyn 15 kilt

06 tamyz 2019 27972 0
Оqý rejımi

Adam balasy tek týra jolmen júrip, ımany kámil bolǵan kezde ǵana shynaıy baılyqqa qol jetkizedi. Sondaı-aq, kimde-kim tómendegi amaldardy oryndaǵan jaǵdaıda, Alla onyń nesibesin molaıtyp, tapqan tabysynyń berekesin bermek. 

1. ALLADAN QORQÝ

Qorqý – Alla Taǵalanyń buıryqtaryna moıynusyný, tyıym salǵan isterinen saqtaný. Qasıetti Quran Kárimde bylaı delinedi: «Kim Alladan qoryqsa, oǵan bir shyǵar jol paıda qylady. Jáne oǵan Alla oılamaǵan jerden rızyq beredi...»[1]

2. NAMAZ

Ábý Ýmama (r.a) Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s) rıýaıat etedi: «Úsh túrli adam bar. Olardyń bári – Allanyń qorǵaýynda. Kózderi tirisinde Alla Taǵala olarǵa jeterlik dárejede rızyq-nesibe beredi. Ómirden ozsa, Alla Taǵala olardy jánnatqa kirgizedi: 1. Kim úıine kire salyp, sálem berse, ol – Allanyń qorǵaýynda; 2. Kim meshitke shyqsa, ol – Allanyń qorǵaýynda; 3. Kim Alla jolynda júrse, ol – Allanyń qorǵaýynda»[2].

3. ISTIǴFAR MEN TÁÝBE

Alla Taǵala aıtady: (Sondaı-aq olarǵa): «Rabbylaryńnan jarylqaý tileńder. Óıtkeni, Ol – óte jarylqaýshy» dedim. «Ol senderge aspannan mol-mol jańbyr jiberedi». «Ári ózderińdi maldar, balalarmen qamdaıdy. Jáne sender úshin baqshalar jasap, ózender aǵyzady»[3]. Sol sebepti táýbe jasap, ıstıǵfar aıtýdyń mańyzy zor.

4. ULY JARATÝShYǴA DEGEN SENIM

Birde adamdar Ábý Ýsaıd Fazarıden suraǵanda: «Ne istep tirshilik jasaısyz?». Ol kisi Alla Taǵalaǵa tákbir men hamd aıtyp: «Tipti, maımyl men dońyzdy da rızyqtandyrǵan Alla Ábý Ýsaıdtyń nesibesin qalaısha bermesin?!» – degen eken.

5. ShÚKIR AITÝ

Alla Taǵala eskertedi: «Sol ýaqytta Rabbylaryń: «Eger shúkir etseńder, arttyra beremin. Al, eger qarsy kelseńder, azabym tym qatty», – dep jarııalady»[4].

Imam Fahrıddın Razı atalmysh aıattyń tápsirinde bylaı dep jazady: «Kim berilgen nyǵmetter úshin Allaǵa shúkir etse, Alla Taǵala oǵan óz nyǵmetterin odan da arttyryp qoıady. Bul jaǵdaıda pende shúkirshilikti shynaıy túrde jalǵastyrýy jáne shúkirshilik artynan násip etken nyǵmetterdi túsine otyryp oı qorytýy qajet».

6. BAILYQTY DUǴA ETIP SURAÝ

Bir kúni Halıd ıbn Ýálıd (r.a.) Alla Elshisine (s.ǵ.s) turmysyndaǵy jetispeýshilikten shaǵymdandy. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) aıtty: «Eki qolyńdy aspanǵa kóterip, Alladan mol rızyq sura!».[5]

7. KEDEIShILIKTIŃ KELÝINEN PANA TILEÝ

Alla Elshisi (s.ǵ.s) tań atqanda jáne keshkisin myna duǵany úsh ret oqıtyn: «Ýa, Alla, denemdi, qulaǵymdy jáne kózimdi saý ete gór! Ózińnen basqa Táńir joq! Ýa, Alla, Senen kúpirlik pen kedeıshilikten pana tileımin. Qabir azabynan saqtaı gór»[6].

8. «SÝBHANALLA» SÓZIN KÓP AITÝ

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) aıtty: «Nuh paıǵambar óliminen buryn balasyna bylaı dedi: «Men saǵan bir ósıet aıtamyn, eki isti buıyramyn jáne ekeýinen qaıtaramyn: «Lá ıláhá ıllallahty» buıyramyn. Sebebi, jeti aspan men jeti jer bir alaqanǵa, al  «Lá ıláhá ıllallah» ekinshi alaqanǵa qoıylsa, «Lá ıláhá ıllallahtyń» tasy aýyr keledi. Saǵan «Sýbhánallahı ýá bıhamdıhıdi» buıyramyn. Sebebi, ol – dánekerleýshi. Onymen mahlýqattar rızyqtandyrylady. Seni tákapparlyq pen shırkten qaıtaramyn»[7].

9. TÝYSTYQ QATYNASTY ARTTYRÝ

Alla Elshisi (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Kimde-kimdi nesibesiniń molaıýy men ómirine bereke berilýi qýantsa, týystarymen qarym-qatynas jasasyn»[8].

10. ÓZ JUMYSYŃDY JOǴARY DEŃGEIDE ORYNDAÝ

Atalmysh faktor – rızyq-nesibeniń molaıýyna alyp keletin mańyzdy sebepterdiń biri. Ómirdiń ózi kúndelikti sharýasyn kemeline jetkizip, joǵary deńgeıde oryndaıtyn adamdardy birinshi kezekke qoıyp tur.

11. AMANATShYLDYQ

Adamdar óz isinde, saýdasynda amanatshyl kisi tabýǵa tyrysady. Ony basqalardan joǵary qoıady. Sonyń úshin de Shýaıbtyń (ǵ.s) qyzy Musanyń (ǵ.s) kúsh-qýaty men amanatshyldyǵyn kórip ákesine aıtady: «Áketaıym! Ony jaldap al! Rasynda, ol – jaldaǵan adamdardyń qaıyrlysy da, senimdisi»[9].

12. KÓRKEM MINEZ

Bul jasyrýǵa kelmeıtin aqıqat. Kisiniń kóńili kórkem minezdi adamǵa aýady. Al, minezi nashar adamnan barlyǵy da qashady.

13. ÁLSIZDERGE JAQSYLYQ JASAÝ

Saǵd ıbn ábý Ýaqqas (r.a) ózin basqalardan abzal dep biletin. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) aıtty: «Sender aralaryńdaǵy álsizderińniń sharapatynan ǵana jeńiske jetesińder jáne rızyqtandyrylasyńdar».

14. ALLA JOLYNDA QAIYRYMDYLYQ JASAÝ

Alla Taǵala buıyrady: «Muhammed (s.ǵ.s.): «Rasynda, Rabbym, nesibeni quldarynan kimge qalasa keńitedi de oǵan ólshep-tamap ta beredi. Tıisti orynǵa bir nárse jumsasańdar, sonda Alla taǵy esesin beredi. Ol rızyq berýshilerdiń eń jaqsysy» de»[10].

Atalmysh aıattaǵy «tıisti orynǵa bir nárse jumsaýdaǵy» maqsat – kedeılerge qaıyrymdylyq jasaý.

15. ALLANYŃ BERGEN NYǴMETTERINE JAQSY QARYM-QATYNASTA BOLÝ

Aısha (r.a.) anamyzdan rıýaıat etiledi: «Bir kúni Alla Elshisi (s.ǵ.s) meniń aldyma kirdi. Sonda tógilip jatqan nan usaqtaryna kózi túsip, olardy dereý terip aldy. Artynsha bylaı dedi: «Eı, Aısha, Allanyń nyǵmetterine jaqsy qarym-qatynasta bol. Sebebi, (nyǵmetterge nemquraıly bolǵan) otbasylarǵa nyǵmetterdiń qaıta berilýi óte sırek»[11].

Joǵaryda aıtylǵan amaldardy oryndap tirshilik etken pende materıaldyq baılyqqa jetip qana qoımaı, rýhanı kemeldikke ıe bolady. Bul týraly Quranda da aıtylyp otyr. Sol sebepti barshamyzǵa eki dúnıe baılyǵyna jetkizýshi Alla Taǵalanyń ámirlerine moıynsynyp ómir súrýdi násip etsin!

Qýat Erǵalıuly

 


[1] «Taláq» súresi, 2-3-aıattar.
[2] Ábý Dáýit.
[3] «Nuh» súresi, 10-12-aıattar.
[4] «Ibrahım» súresi, 7-aıat.
[5] Tabaranı.
[6] Ábý Dáýit.
[7] Imam Ahmed.
[8] Imam Buharı.
[9] «Qasas» súresi, 26-aıat.
[10] «Sábá» súresi, 39-aıat.
[11] Ibn Májá.

Pіkіrler Kіrý