Baýyrjan Talǵatuly Myrzaqul

1992 jyly 22-jeltoqsanda Túrkistan oblysy, Jetisaı aýdany, Jylysý aýylynda dúnıege kelgen.  Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń fılologııa fakýltetin támamdaǵan. 2015-2017 jyldary Nur-Múbarak  Islam mádenıeti ýnıversıtetiniń Dintaný mamandyǵy boıynsha magıstrlik bilim alǵan. Sondaı-aq, Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń Ádebıettaný mamandyǵy boıynsha magıstrlik bilim jetildirý ústinde. 

Birneshe respýblıkalyq jyr múshıáralardyń júldegeri atanǵan. Qazirgi tańda Almaty Ortalyq meshitiniń baspasóz hatshysy jáne Azan.kz saıtynyń tilshisi.

Júrekterdiń emshisi

Ýa, Muhammed paıǵambarym, asqaq seniń esimiń,
Men ózińe jyr arnadym, tilep Haqtan keshirim.

Shapaǵatyń bizge bolsyn, ýa, Allanyń elshisi,
Kóńilderdiń kóktemisiń, júrekterdiń emshisi.

Kúlli ǵalam jaratyldy seniń ǵasyl nuryńnan,
Nur ústine nur bolsyn dep jaryq shashtym jyrymnan.

Tektilik pen tazalyqtyń tuǵyrysyń, tórisiń,
Nábılerdiń eń sońǵysy – paıǵambarlar mórisiń.

Adamzattyń asyl táji, týra joldyń baǵdary,
Ýa, Habıbim, Sen ǵanasyń eki dúnıe Sardary.

Tálim bergen taǵylymdy Qudaı sózi – Qurannan,
Adamzatty aıyqtyrǵan nadandyqtaı munardan;

Sen ǵanasyń, dosy túgil súısinetin dushpany,
Seni bir ret kórgen jannyń basylmaıtyn qushtary.

Sen ǵanasyń barlyq jandy saǵyndarǵan, súıdirgen,
Párýanadaı qanattaryn ot-jalynǵa kúıdirgen.

Baqyt tappaq seniń ǵana júrgen jandar jolyńmen,
Ýa, Habıbim, ishkize gór káýsar sýyn qolyńmen.

Ýa, Muhammed paıǵambarym, arta bersin qurmetiń,
Sansyz sálem, salaýatyn saǵan joldar úmbetiń.
 

QURBANDYQ HAQYNDAǴY QOS TÁMSIL

I
Iláh tutyp ıesin uly kúshtiń,
Baı – Allaǵa basyńdy ı quly – miskin.
Bil, máńgilik baqytsyz beıbaq sol-dúr,
Kebin kıgen kim bolsa ibilistiń.

Ol ozbyrǵa jaralǵan oty – maqtan,
Bolǵandyqtan boldy oıy osy baqqan:
«Men Adamnan (a.s.) abzalmyn, basymdy ımen,
Jaratylǵan, óıtkeni, ol – topyraqtan».

Shaıtan solaı ózin tym sanady artyq,
Qalmaı quny boıynda baǵalar túk.
Alla úkimin eki etip, arqasyna
Azap júgin aldy ózi qalap artyp...

Bul támsilden ańǵar, dos, bir mándi uly,
Munda tarıh, taǵylym tur barlyǵy.
Alystaǵan Alladan shaıtan malǵun,
Menmendiktiń bolǵan soń qurbandyǵy.

II
Ekinshi támsil endi «Abyl-Qabyl»,
Jaıynda bolady dep dabyl qaǵyl!
Ekeýi – Adam ata (ǵ.s.) balalary,
Qaryndas – egizderi janynda júr.

Qabyldyń qaryndasy kórikti edi,
Keterdeı egizi úshin ólip tegi.
Dedi oǵan Adam ata (ǵ.s.) bir kúni kep:
«Sen onyń bola almaısyń bórikti eri».

Zań solaı sharıǵattyń buıyrǵany,
Al, biraq, is odan da qıyndady.
Abyldyń qaryndasyn jaratpaı tek,
Qalaýy Qabylyńnyń quıyndady.

Dedi Adam (ǵ.s.) teńdeı kórip balasyn bar:
«Demeımin súıekke ıtteı talasyńdar.
Tóreshi Táńirimniń ózi bolsyn,
Sondyqtan bir qurbandyq shalasyńdar!».

Kórikti ketpese de egizge oıy,
Allaǵa atady Abyl semiz qoıyn.
Al, Qabyl astyǵynyń eń nasharyn,
Shyǵardy bılep dúnıe-qońyz boıyn...

Belgili kimniń jeńip, jeńilgeni,
Árıne, izgi nıet jeńilmedi.
Nasyrǵa shaýyp biraq istiń arty,
Bolmaǵan qylmys boldy ómirdegi.

P.S.
Iá, adam, Rahmanı nurǵa bette,
Toqtaý sal, qan júktegen bul ǵadetke.
Iá, Alla, bizdi beıbaq Qabyl menen
Shaıtandaı qyzǵanyshtyń qurbany etpe.