BATANYŃ QASIETI JÁNE ÁSERI

Sóz qasıeti men qadirin jete túsingen qazaq bata berýge. bata alýǵa asa mán bergen. Shynaıy júrekten shyqqan bata ǵana qabyl bolady deıdi zertteýshiler

Ǵasyrlar boıy aýyzdan aýyzǵa tarap, kóshpeli ómirdiń kelbetine aınalǵan bata – qazaq salt-dástúriniń ishinde áli kúnge deıin qoldanysta júrgen dástúrdiń biri. Bata oqylǵan kezde úlken-kishi ár sózin yqylaspen tyńdaıdy. Óıtkeni ádebıettanýshy Toqtar Álibektiń aıtýynsha, qazaq halqy bataǵa úlken senimmen qaraıdy. Alaıda ol batany jattap alyp aıtý durys emes deıdi.

– Eskirmegen salttyń biri – bata berý. Qazaq bala kezinen urpaǵyn úlkenniń aldyn kesip ótpeýge, tek aq batasyn alýǵa tárbıelegen. Óıtkeni batanyń adam ómirine tıgizer áseri zor bolǵany tarıhtan belgili. Senimge negizdelgen batada aıtylǵan árbir sózdiń qabyl bolatynyna halyq eshqashan kúmán keltirmegen.

Desek te, osy kúni keıbir úlken kisiler jattap alyp aıtady. Ol durys emes. Qansha adamdy aýzyna qaratyp, alaqan jaıyp turǵan halyqqa shynaıy júreginen shyqqan sózin arnaýy kerek. Al jattap alǵan bata bireýdiń batasy bolyp esepteledi. Árıne, batagóılerdiń barlyǵy aqyn emes. Sondyqtan qarapaıym tilmen aıtyp jetkizse jetkilikti, – dedi.

Batanyń mańyzdylyǵy onyń rýhanı kúshinde

Batanyń adam sanasyna áser etetin úlken kúshi bar. Halyq bata jasalǵan jerde jaqsylyqqa senip, yntymaq, bereke bolady dep yrymdaıdy.

Jalpy batanyń mazmuny qazaq qoǵamynda alǵys pen qarǵysty da, tilek pen duǵany da, rızashylyq pen renishti de qamtıdy. Sol arqyly halyqty bir nárseden tyıyp, bir nársege baǵyttap otyratyn ámbebap uǵym. Ol tikeleı batagóılerdiń bedeline qaraı halyqqa áser etken. Batagóı qarııalar el arasyndaǵy jaqsy istiń iske asýyna rýhanı demeý bolyp, jaman istiń aldyn alyp, quptamaı halyqqa baǵyt – baǵdar berip, tárbıelep otyrǵan deıdi zertteýshiler.

"Bata – tárbıeniń bastaýy"

Etnograf Serik Negımov osylaı deıdi.

– Tárbıeniń bastaýy bolǵan atalardyń qasıetti sózin ǵasyrlar boıy mysqyldap jınalyp, aqyl eleginen ótkizip, tekserilgen ómir tájirıbesiniń tarıhı sanasynyń danalyq qorytyndysy. Shynaıy sheberlikpen toqylǵan bata berýdiń rásimi de ártúrli. Qazaq úıine kelgen meımanǵa mal soıyp, bata suraǵan. Bata sózde meıman úı ıesiniń, otbasynyń bále-jaladan aman bolýyn tileıdi.

Aıdaı jarqyra,

Juldyzdaı jyltyra.

Mańdaıyń ashyq bolsyn,

Dushpanyń qashyq bolsyn! – dep kelgen qonaq, rızashylyǵyn bildirip, batasyn bergen.

Sonymen qatar bata sózderde qazaqtyń tarıhı salt-dástúri, tanymdyq erekshelikteri, Etıkalyq–adamgershilik kelbeti, januıa jarastyǵyn saqtaýy, urpaǵyn tárbıeleýge negizdelgen arman-ańsary kórinis tapqan. Ondaǵy ǵıbratty sózder urpaqty ádiletti, salıqaly, kórkem minezdi bolýǵa tárbıeleıdi. Qarynnyń qamyn emes, halyqtyń qamyn oılaýǵa shaqyrady. Sondaı-aq adamnyń aqyl-oı, tanym-paıymyn keńeıtýge jol ashady, – deıdi Serik Negımov.

Bata túrleri

Batanyń eń kóp taraǵan túrleri bala dúnıege kelgende, besikke salǵanda, jol júrgende, qan maıdanǵa attanǵanda, kelin túsirgende, as qaıyrǵanda, qonys toıda, ulystyń uly kúninde, ulkenderge qurmet kórsetkende aıtylady. Soǵan qaraı alǵys aıtqanda, ıgi bastamalarǵa, merekede, sapar-joryqqa, toıda, asqa beriletin bata bolyp birneshe túrge bólinedi. Al adamshylyqqa jatpaıtyn, jan túrshigerlik qylyq jasaǵandarǵa teris bata bergen. Iaǵnı, bata belgili bir kezde, belgili bir adamǵa qarata aıtylǵan. Mysaly,

"E qudaıym, jarylqa,

Jarylqasań maldy qyl,

Bitken jurttyń aldy qyl,

Buǵan qas qylǵannyń,

Malyn alyp zarly qyl" dep Alladan otbasyna yrys, bereke suraı otyryp, bále-jaladan saqtaýyn tilegen.

Qazaq úshin batanyń qasıetti uǵym bolǵanyna lıro-Epostyq jyrlar men kórkem shyǵarmalarǵa arqaý bolǵan jastardyń ómiri dálel. Onda ata-anasynyń aq batasyn almaı qosylǵan eki jas maqsat-muratyna jete almaıdy. Mysaly, "Qyz Jibek" jyryndaǵy Tólegen ákesinen teris bata alyp, ǵashyǵyna qosyla almaı, armanda dúnıeden ótedi. Sondyqtan qazaq kez kelgen isti úlkenderdiń batasyn alyp bastaıdy.

1991 jyly N.Nazarbaev ta alǵash Prezıdenttikke saılanyp, taqqa otyrý rásiminde úlken aqsaqaldyń aq batasyn alyp baryp, el basqarý isine kirisken. Batany búkil qazaqtyń danyshpan aqyny bolǵan, aty álemge jaıylǵan uly Abaıdyń urpaǵy Shákir aqsaqal berdi. Shákir Ábenov – qazaqtyń halyq aqyny, sazger, sóz biletin, jón biletin dana aqsaqal bolǵan.

Serttesý batasy

Bul bata qudalyqta, el arasyndaǵy mańyzdy sharalarda jasalady. Ony buzý qarǵyspen teń. Qazaq batalaýdy eldiktiń, tektiliktiń, azamattyqtyń belgisi dep bilgen.

Etnograf-jazýshy Seıit Kenjeahmetuly batalasýǵa baılanysty óz zertteýlerinde mynadaı mysal keltirgen: XVIII ǵasyrda Shaqshaq qaıtys bolǵanda jas áıeli Somaltyndy jaqyn qaınysy Áıderkege qosady. Osy Somaltynyń Shaqshaqtan týǵan jas balasy Esnazar men Áıderkeden týǵan Jylqyaıdar ekeýi eneles. Eki bala birge ósip, er jetkennen keıin eldiń basty adamdary jınalyp, "Somaltyn – qasıetti, ónegeli ana boldy. Budan bylaı odan týǵan Esnazar men Jylqyaıdar bir ananyń balasy bolǵandyqtan, qansha ata ólse de, bir-birinen qyz alyspasyn, ómir boıy týys bolyp sanalsyn" dep qol jaıyp, arýaq atyn aıtyp, batalasypty. Mine, sol bata arada 400 jyldaı ýaqyt ótip, arasy 12 ataǵa tolsa da, áli buzylǵan joq.

Saqtyq batasy

Ýa, qudaıym, tilegimdi qabyl et,

Imanymdy kámil et

Tozaqta janǵan ottan saqta,

Qańǵyryp tıgen oqtan saqta, – dep jamanshylyqtyń aldyn alýǵa tyrysqan.

Sonymen qatar qyzdaryna:

Qyzdaryń qylyqty bolsyn,

Ǵalamat bilikti bolsyn,

Kúndeı nurly bolsyn,

Gúldeı túrli bolsyn!

Ólmes óner bersin,

Teńdessiz daryn bersin deı kele, kelinderge:

Jasyń uzaq bolsyn,

Kúniń shýaq bolsyn,

Basyńa baqyt qonsyn,

Úıińe jaqut tolsyn, balaly-shaǵaly bol, aǵaly-jaǵaly bol, – dep, úlkender rızashylyq bildirgende aq batasyn bergen.

Qyzmetke turǵandarǵa:

Áýmın deseń ese bersin,

Qyzyryń kep jetelesin,

Baq-dáýlet pen dárejeń,

Odan ary óse bersin.

Nıetiń aq bosyn,

Qulqynyń pák bolsyn,

Kóńiliń shat bolsyn,

Daý-damaıdan qashpa,

Aranyńdy ashpa,

Qıyndyqtan saspa,

Qara qyldy qaq jaryp,

Eldi túzý basta. Allahýakbar!

Qazaq batalarynda Etıka, moral, ar-ojdan, yntymaq, birlik, molshylyq, baqyt, qonaqjaılylyq, amandyq-saýlyq máseleler qozǵalady. Mysaly ulystyń uly kúninde:

Ulysyń oń bolsyn, Aq mol bolsyn, Qaıda barsań jol bolsyn, Ulys baqty bolsyn, Tórt túlik aqty bolsyn, Ulys bereke bersin, Bále-jala jerge ensin! – dep, batagóıler halyqqa mereke batasyn bergen.

Al Segiz seriniń Qanysh Sátbaevtyń ákesi Imantaıǵa bergen batasynda uly eldiń júgin arqalaıtyn, aqylgóı bolýyn tilep, aq batasyn bergen. Batasy qabyl bolyp, Qanysh Sátbaev ataqty ǵalym bolǵan.

Qazybekteı halqyńnyń danasy bol,

Qarabastaı jurtyńnyń babasy bol.

Elin qorǵap, dushpanǵa soqqy bergen,

Úsh júzdiń Bógenbaıdaı panasy bol!

– Jalpy úlkennen bata alǵan barlyq adamnyń sol aq batamen kógerip, órkendeýine septigin tıgizetinen kýá bolyp júrmiz, – deıdi Serik Negımov.

Teris bata

Qazaqtyń salt-dástúrin zerttegen Qaıyrjan qajy Makın "Saltyńdy saqta, dástúrińdi dáripte" kitabynda "Bata – izgi nıet, barlyq nanym-senimniń birligi. Ata-tegin masqaralaıtyn aýyr qylmys jasaǵanda teris bata bergen. Ol urpaqtan-urpaqqa qara tańba bolyp kelgen. Teris bata alǵan adamdy halyq jek kórip, qonaqqa shaqyrmaǵan, qyz alysyp, dos bolmaǵan. Al teris batany qaıtarý úshin jurtty jınap, Alladan surap, jalbaryný rásimin jasaǵan. Tiri bolsa, teris batamdy qaıtyp aldym dep aıtqan. Sondyqtan qansha jerden ashý qysqanmen, teris bata berýge asyqpaǵan" dep jazǵan.

Qudaı seni qor qylsyn,

Dushpanyńdy zor qylsyn!

Jetpeıin degende jer qylsyn,

Eńbegińdi sor qylsyn!

Kóz jasyńdy kól qylsyn!

Qaıǵyń qalyń shemen bolsyn,

Shyǵa almaıtyn tereń bolsyn! – dep teris bata bergen.

Batany kimder beredi?

Qazaq halqy aq nıetpen bata berip, jaqyndary úshin tilek tileýdi dástúrge aınaldyrǵan. Ony kez kelgen adam aıta bermeıdi jáne toıdaǵy tilekten aıtarlyqtaı ózgeshelenedi. Kimge qaratyp aıtylatynyna qatysty da mátini ózgerip otyrady.

Etnograf-folklorshy ǵalym Aleksandr Vasılev óziniń 1905 jyly Orynborda shyqqan "Obraztsy kırgızskoı narodnoı slovestnostı, molıtvennyh blagojelanıı – bata sóz" atty maqalasynda "Kimde-kim qazaq dalasynda bolsa, ol batanyń halyqtyń qandaı erekshe nazarynda bolatynyn jaqsy biledi. Bata – qazaq poEzııasynyń erekshe túri, onda bata berýshi adamnyń úı ıesine degen shyn júrekti jaryp shyqqan yqylas-peıili, aq nıeti, Alladan tiler tilegi poEzııalyq óleń túrinde aqtarylady" dep jazǵan.

– Batany kópti kórgen qarııalar ǵana beredi. Er adam otyrǵan jerde áıel bata jasamaıdy. Halyq arasynda ǵasyrlar boıy saqtalyp kele jatqan batalar bar. Mysaly, Tóle bıdiń Qoıgeldi bıge bergen batasy, anasynyń Raıymbek batyrǵa bergen batasy, Sháýkenniń Bóltirik sheshenge bergen batasy, Soqyr Abyzdyń Jánibek batyrǵa, Qarasaı batyrdyń balalaryna, Kenenniń kelinderine, B.Momyshulynyń bergen batalaryn halyq jattap alǵan. Sondyqtan bata berýshi qarııalar da halyq aldynda bedelin túsirip almaýǵa, bata berýge laıyq bolýǵa tyrysqan, – deıdi ádebıettanýshy Toqtar Álibek.

Qarasaı batyrdyń batasy:

Jaqsy qyz – jaǵadaǵy qundyz,

Jaqsy ul – kóktegi juldyz.

Jaqsylap uǵyp alyńdar!

Batyr týsa – el yrysy,

Jańbyr jaýsa – jer yrysy,

Kópke salsa, durysy, kónbese bolar urysy.

Aldymen elińniń, jerińniń qamyn oılańdar, sózime tereń boılańdar!

Syrbaz bata

Qazirgi kúni kóp qoldanysta joq bata túrleri de bar. Mysaly, sarań adamdarǵa syrbaz bata bergen. Keıbir kezderi syıly qonaqtar kelgende mal soımaıyn dese, eldiń sózinen qorqyp, qonaqtyń sógip ketýinen ımenip, jaman laq, qotyr toqty ákele salady. Sol kezde sarańdarǵa syrbaz bata bergen eken. Sol kezde:

Myna toqtyń toq pa ózi,

Basqa malyń joq pa ózi?

Muny soımaı maldansań,

Saýlyq bolar kóp–kórim,

Muny taǵy qınama.

Kóme qatyp qaımaǵyn,

Shaıyń bolsa, quı maǵan, – dep, kelgen qonaq renishin bildirip, shaı ishken soń ketýge qamdanyp otyrǵanyn jetkizgen.

Ázil bata

Bul bata qurby-qurdasqa, dos-jaran, jezde baldyzdardyń syı-qurmetterine kóńili tolmaǵan kezde ázil-qaljyń, syn-syqaq túrinde aıtylǵan. Ázil batany Aıyp Núsipoqasulynyń "Tal besikten jer besikke deıin" kitabynan oqýǵa bolady. Mysaly,

Ákelgeniń aryq qozy,

Zorǵa ákeldiń ózin.

Bir kelgende qoı soısań,

Kedeılesip keter me ediń óziń?!

Zertteýshiler ǵylymda ár adamnyń boıynda belgili zarıadtyq tolqyn jıiliginiń bolatyny dáleldengen degen tujyrym jasap otyr. Olar fızıka tilimen aıtqanda, magnıt jáne Elektr órisi bolady. Adam boıynan sol toqtaýsyz shyǵyp turatyn zarıadtyq tolqyn adam aıaq basqan, otyrǵan, turǵan jerlerge taraıdy. Sol tolqyndy qabyldaǵan jer belgili ýaqytqa deıin keri qaıtaryp turady. Iaǵnı, adam boıynan barǵan kesapat nemese sharapat belgili ýaqytqa deıin saqtalyp, aýaǵa tarap, qasyndaǵy adamdarǵa yqpal etedi. Qazaq sony áýelden bilip, "synyqtan basqanyń bári juǵady" dep jaqsy adamdardyń yqylas-batasyn alýǵa tyrysqan deıdi.

Bata berý dástúri qaıdan shyqty?

Al batanyń shyǵýyna qatysty zertteýshiler bir pikirge toqtalmaǵan. Birqatar maman onyń arab eliniń "fateke" sózinen shyqqanyn aıtady. Fateke degenimiz – alǵys aıtý, aq tilek bildirý.

"Qazaqtyń Etnografııalyq kategorııalar, uǵymdar men ataýlarynyń dástúrli júıesi" kitabynda fatekeniń negizinen namazdyń sońynda qol jaıyp aıtylatyn duǵa ekeni týraly jazylǵan. Iaǵnı qazaq batalary sonyń úlgisinde aıtylady.

Qazaq qoǵamynda bata kóbinese astan keıin tabaqty jınap alýdyń aldynda atqarylatyn ǵuryp retinde qalyptasqan. Aqsaqal bata bergende shańyraqtaǵy jastar, keıde, tipti, jasy úlkender qol jaıyp, túregelip turady. Bul úrdis Qazaqstannyń ońtústik pen batys óńirlerinde saqtalǵan.

Batanyń magııalyq qasıeti

Ádebıettanýshy Toqtar Álibek aýzy dýaly batagóıler kez kelgen adamǵa batasyn bermegen deıdi.

– Adam boıynda bataǵa degen úlken senim qalyptasqan. Iaǵnı, aq bata alǵan adamnyń joly ashyq bolsa, teris bata alǵan adam qarǵysqa ushyraıdy degen. Óıtkeni batany estigen adamnyń kóńilinde qalǵan oı, uıalaǵan senim onyń bolashaqtaǵy qadamdaryn anyqtap beredi. Mysaly, batyrlar jekpe-jekke shyǵar aldynda mindetti túrde úlkenderden bata alǵan. Bataǵa degen senim olarǵa kúsh-qýat bergen.

Desek te aýzy dýaly qarııalar da kez kelgen adamǵa batasyn bere bermegen. Mysaly, Jambyl Súıinbaıdyń batasyn alý úshin biraz ter tókken. Al Súıinbaı Qaban jyraýdan ázer alǵan. Óıtkeni óner jolyndaǵy adamdar izbasarlary kóńilinen shyqqan kezde ǵana batasyn bergen. Iaǵnı, biri júrek jutqan jaýynger, biri jolaýshy, biri tanymal aqyn bolsa da, batadan attap kete almaǵan. Al halyq olardy sol kezde ǵana moıyndaǵan. Al áıel adamnyń bata berýi – saltty buzý bolyp tabylady. Áıel adam tek aq tilegin aıtqan, – deıdi Toqtar Álibek.

Bata syıy

Bata sóz tek qazaq jurtynda emes, túrki-monǵol halyqtarynda baǵzy zamanda dástúrge aınalǵan. Býrıat eli muny "ıýroly", altaılyqtarda "alqyshy", nemese "alqysh sos", monǵolsha "eroly"dep atalady. Batagóıler ár óleń ólshemin dálme-dál saqtaı otyryp, ásem jetkizgen. Qazaqtyń bata sózderi XIX ǵasyrda alǵash ret jınalyp, jarııalana bastaǵan.

Qazaq batasyn alǵan adamǵa bata syıyn jasaǵan. Iaǵnı, bata bergen adamǵa rahmet aıtylyp mata nemese mal túrinde syılyq bergen.