Bala tárbıesin túzeıtin on baspaldaq
«Ádepti bala – arly bala, ádepsiz bala – sorly bala» deıdi halyq danalyǵy. Árıne, barlyǵymyz da balalarymyzdyń ádepti bolǵanyn, úlgili júrgenin qalaımyz. Sol úshin de únemi tártibin qadaǵalap, tárbıelep otyrýǵa áreket etemiz. Biraq bizdiń bul baǵytta áreketterimizdiń kóbisi «kinálini» jazalaýdan ary aspaı jatady. Jónsiz qylyǵyn baıqaı qalsaq, bas salyp urysyp nemese sotqarlyǵyna saı «syılyq» berip jatamyz. Biraq, balany «taıaqpen» tárbıeleý – onyń bolmysynyń qalyptasýyna keri áseri bary taǵy anyq. Osy oraıda, biz kóp eskere bermeıtin jeńil tárbıe ádisteri bar. Bul ádister de jaǵdaıyna qaraı túrli bop keledi.
Bul ádisterdi iske asyryp, áseri baıqalýy úshin biraz ýaqytymyzdy alary anyq. Sondyqtan da sabyrlyq asa qajet. Jáne bastapqyda ata-analardyń ádis sátsiz bolǵandaı kúıde bolaryn eskertemiz. Degenmen, ýaqyt óte kele ádis óz nátıjesin beredi. Olar:
1. Bala jasyna qaraı ádeptilik pen tárbıe jaıly qıssa-ertegilerdi kóp aıtý. Bala estigen keıipkerine tikeleı elikteı bastaıdy;
2. Basqalardyń kózinde balany jazǵyrmaý, onyń bolmysyna til tıgizbeý;
3. Balaǵa bir isti qate istegen sátte baǵyt-baǵdar berý. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Balam! Bısmıllah dep, oń qolyńmen jáne aldyńnan tamaqtan» dep apyl-ǵupyl tabaqtyń ár buryshyna ońdy-soldy qolyn salyp otyrǵan balaǵa ádep úıretken. Mundaı ádisti ákeli-balaly bolyp birge tamaqtaný, serýendeý kezinde qoldanýǵa bolady.
4. Ata-ana tarapynan balasyna kóńil bólýdegi ózindik mólsheri bolǵany durys. Meıirimdilik, súıispenshilik, áńgimelesý sııaqty qarym-qatynastardyń qajetti dárejeden artyq bolýy da bala tárbıesine oń nátıje bere qoımaıdy. Sondaı-aq, ata-ana meıirimi men súısipenshiliginiń jetkiliksiz bolýy da bala bolmysynyń buzylýyna alyp keledi. Ondaı jaǵdaıda bala óziniń jónsiz qylyqtarymen, buzaqylyǵymen ózine nazar aýdartýǵa áreket etedi.
5. Balanyń keıbir erkelikterin baıqamaǵan syńaı tanytý. Máselen, jónsiz bir erkeligin oryndatý úshin balalardyń kóbisi kóz jasyn kómekke shaqyrady. Mundaıda baıqamaǵandaı bolyp, basqa ispen aınalysa ketken durys. Bala azdap daýysyn kótere jylap, aqyry óziniń durys emes ekenin bilip, jylaýyn doǵarady.
6. Balanyń durys emes áreketi tóńireginde áke-balaly bop sóılesý. Bala óz dáıekterin aıtqanda, úndemeı onyń da óz oıyna áke retinde qulaq salý. Áńgimelesý barysynda onyń sózine qurmetpen qaraý. Alaıda, keıde bala áńgimege kónbeı baıbalam salýy múmkin. Mundaı jaǵdaıda, áńgimeni ary qaraı órbitpeı toqtatqan durys.
7. Máseleniń túbirinen joıý. Balaǵa keri áseri bar jaman ádetterden balany alshaq ustaǵan jón. Máselen, kórshi balalarynyń jaman ádetteriniń áseri baıqalsa, olarmen balany oınatpaǵan abzal. Bul balany jazalaý emes, tek máseleni tamyrynan qıyp tastaý.
8. Balaǵa ádepti sózderdi úıretý. Eń ońaı joly bala retsiz bir nárse surap tursa, anasy: «Múmkin be, alsam ruqsat pa, rahmet dep aıta qoı» dep úırete júrý ádeptilikke tárbıeleıdi.
9. Juldyzsha taqtasy. Balany jaqsy ádetterge boıyn úıretýge talpyndyratyn ádis. Ár kún nemese apta sońynda taqtaǵa balanyń jetistigin kórsetý úshin juldyzsha taǵyp, apta sońynda sol úshin bir syılyq berip turý. Syılyq, qymbat zat bolýy shart emes. Eń bastysy, bala óz «eńbeginiń» nátıjesin kóredi
10. Sońǵy núkte. Balanyń kezekti ádepsizdigin aıtý – máseleniń sońy emes. Muny estigen bala ózin aıypty sanap turady. Sondyqtan, áńgime sońynda balaǵa óziniń jónsiz áreketi úshin keshirim suraýǵa úıretińiz. Eń sońynda eshnársege qaramaı siz ony jaqsy kóretinińizdi bildirip, qushaǵyńyzǵa alyńyz.
Balańyz tárbıeli bolsyn!
Muhammed Ibrahım
