Bala nege quqyly?
«Bala – adamnyń baýyr eti» desek, urpaq sabaqtastyǵy tirshilik zańy. Árkim urpaǵymen myń jasaıdy. Islam dini ózine tán ádiletti zańymen árbir tirshilik ıesiniń óz quqyqtaryn belgileı otyryp, bala quqyqtaryn da nazardan tys qaldyrmaǵan.
Ómir súrý quqy
Islam tarıhyna qarasaq, jahılııa dáýirinde bala quqyqtarynyń eskerilmegenin kóremiz. Tipti, bir otbasyndaǵy, bir ata-anadan týǵan balalardyń ul-qyz dep alalanyp, kóp jaǵdaıda qyz balany qajetsiz dep tapqany, shimirikpeı tirideı ólimge qııý oqıǵalary ishinara kezdeskeni málim. Sondyqtan Islam dini birinshi kezekte dúnıe esigin jańa ashqan sábıdiń ómir súrý quqyn qorǵady. Anasynyń qutty qursaǵynda jaralǵan, ómirge kelgen ár sábı ómir súrýge tolyqtaı quqyly.
Quran kárimde bul týrasynda: «Sábılerin nadandyqpen, oısyzdyqpen óltirgender mindetti túrde zııanda»,[1] – delinse, taǵy bir aıatta Alla Taǵala: «Balalaryńdy joqshylyqtan qorqyp óltirmeńder. Olardy da, senderdi de Biz rızyqtandyramyz. Anyǵynda, olardy óltirý úlken qylmys»[2], – dep eskertken.
Adal nesibe
Ár ata-ana urpaǵyn adal nesibemen baǵyp-qaǵýy tıis. Óıtkeni ol balanyń tól quqy, al ata-ananyń mindeti. Adal astyń adam aǵzasyna jaǵymdy áseri mamandar tarapynan búginge deıin kóp zertteldi. Sol sebepti ata-ana qandaı kásippen shuǵyldanbasyn urpaǵyn adal aspen asyraýǵa tyrysýy kerek.
Hadıste: «Balanyń ákedegi quqyqtarynyń biri ózin tek qana adal nesibemen rızyqtandyrýy», – delingen.
Sút emý aqysy
Sút emý, ýyzǵa jarý – ár sábı úshin kerekti. Sút quramy bala jetilgen saıyn ózgerip otyrady. Jasandy sút qospasynyń ana sútin almastyra almaıtyndyǵy anyq dáleldengen jaıt. Búgingi kúni ǵalymdar bala mineziniń durys qalyptasýynda da ana sútiniń paıdasy mol ekenin aıtýda.
Ana sútin emýdiń balaǵa mindettiligi týrasynda Quran kárimde bylaı delingen:
«Emizýdi tolyq támamdaǵysy kelgen áıelder balalaryn eki jyl emizedi. Olardyń azyqtandyrylýy men kıimi ákege tán»[3].
Hadıste «Sábı úshin anasynyń sútinen artyq sút joq» ekendigi eskertilgen.
Jaqsy at qoıý
Islam dini balaǵa maǵynasy durys, estir qulaqqa jaǵymdy, jaqsy at qoıýǵa shaqyrǵan. Sondyqtan balaǵa esim bererde buǵan jaýapkershilikpen qaraý kerek. Balanyń óz ortasynda júzi jarqyn júrýinde, jaqsy kisilerge eliktep ósýinde de jaqsy esimniń bereri mol. Súnnette bala týyla salysymen nemese týylǵanyna jetinshi kúni at qoıylǵan.
Bir hadıste bul týraly: «Balanyń ákesindegi quqyqtarynyń biri jaqsy ádep pen jaqsy esim»[4], – delingen.
Taǵy bir hadıste: «Sender qııamet kúni óz attaryńmen jáne ákelerińniń esimimen shaqyrylasyńdar»,[5] – delingen.
Súndettelý quqy
Haziret Ibrahım paıǵambardan (ǵ.s.) beri jalǵasyp kele jatyr dep bilinetin súndettelý – ár ul balanyń mándýb aqylarynyń biri. Súndettelýdiń profılaktıkalyq ári gıgıenalyq paıdalary, jynystyq aýrýlardyń aldyn alatyndyǵy búgin tolyq dáleldenip otyr. Islamda sábıdi alǵashqy týylǵan aptada da súndettegen. Biraq ımam aǵzam Ábý Hanıfa súndettelý jasyna baılanysty naqty málimet bermegen. Sondyqtan balıǵatqa tolǵanǵa deıingi aralyqta súndetke otyrǵyzý isi ár ata-ananyń óz yqtııaryna qaldyrylǵan.
Oıyn quqy
Ár bala týmysynan oıyndy qajetsinedi. Óıtkeni oıyn balanyń dúnıetanymyn qalyptastyryp, fızıkalyq, psıhologııalyq jaǵynan damytady. Ardaqty paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) balanyń oınaýyn qup kórgen. Balany jaqsy kórýge, oınatýǵa shaqyrǵan. «Balasy bar balamen bala bolsyn» deýi osynyń aıǵaǵy.
Imam Ǵazalı sııaqty keı ǵalymdar eger balany oınatpaı, tek sabaq oqýǵa májbúrlese, ol balanyń júregin óltirip, zeıinin ashpaıtyndyǵyn bildirgen.
Jazalanbaýy
Bala balıǵat jasyna tolǵanǵa deıin jazalaný quqyǵyna ıe emes. Jasaǵan kináli isi úshin úlkender sekildi jaza berýge bolmaıdy. Mynandaı hadıs bar: «Balıǵat jasyna tolǵanǵa deıin balaǵa, oıanǵanǵa deıin uıqydaǵy kisige, esi durystalǵanǵa deıin jyndyǵa qalam júrmeıdi (jaýapqa tartylmaıdy)»[6].
Musylman ǵalymdary segiz jasqa tolǵanǵa deıin balalardy urmaý kerektigi jóninde ortaq pikirde. Segiz jastan keıin jaqsy men jamandy ajyrata alatyn «Támız» jasyna ótetindikten, osy jastan bastap balıǵatqa tolǵanǵa deıingi aralyqta balalarǵa jasaǵan qatelikteri úshin aldymen eskertý jasap, qoımasa urysýǵa bolady. Bul ádeptilikti úıretý úshin qolǵa alynady.
Jaqsy tárbıe alý quqy
Ár ul men qyz ata-anasynan jaqsy tárbıe alýǵa quqyly. Ata-analar buǵan jaýappen qaraýy tıis. Aıatta «Áı, ıman etkender! Ózderińdi jáne otbasylaryńdy otyny tastar men adamdardan turatyn ottan qorǵańdar»[7], –delingen.
Paıǵambarymyz da (s.ǵ.s.) hadısinde «Áke balasyna jaqsy tárbıeden artyq mıras qaldyra almaıdy» degen.
Alalanbaý quqy
Balalardyń arasyn alalamaý ıslamı tárbıeniń bir negizi. Musylman ǵalymdar uldy artyq kórip, qyzdy kem sanaýdy jahılııadaǵy nadandyq ádetterdiń biri dep qarastyrǵan.
Balalarynyń arasyn alalap, tek bireýine ǵana mıras qaldyrmaq bolǵan Nuǵman ıbn Báshırge (r.a.) Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.):
«Balalaryńnyń arasyn teń usta. Raıyńnan qaıt. Meni bul iske kýá etpe. Men ádiletsizdikke kýá bolǵym kelmeıdi. Bul durys bolmaıdy. Men tek aqıqatqa ǵana kýá bolamyn»[8], – dep eskertken edi.
Ahmet ıbn Hanbáldan kelgen taǵy bir rıýaıatta Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Sendegi balalaryńnyń aqylarynyń biri – olarǵa teńdeı qaraýyń», – degen.
Osy hadısterge súıengen ǵalymdar balalardy erkeletkende, óbektegende, súıgende, syılyq ápergende, t.b. barlyq jaǵdaıda olarǵa teńdeı qaraý kerektigine úkim shyǵarǵan.
Bilim úırený quqy
Ár áke balasyna din negizderin úıretýge mindetti. Ózi úırete almasa, úıretetin basqa ustazǵa tabystaýy qajet. Bul balanyń dúnıesi men aqyretin oılaýdan týyndaýda.
Aıatta: «Otbasyńa namaz oqýdy úıret. Óziń de ony sabyrmen jalǵastyr»[9], – delingen.
Hadıs sháripterde bylaı delingen: «Balanyń ákesindegi quqyqtarynyń biri aqyl kirgende namaz úıretýi», «Balanyń ákesindegi quqyqtarynyń biri ózine jazý jazý, júzý, sadaq atýdy úıretýi jáne taza nesibemen asyraýy».
Úılený quqy
Er jetken ulyn úılendirip, boı jetken qyzyn qutty ornyna qondyrý da ata-ananyń bala aldyndaǵy mindeti.
Ábý Huraıradan kelgen bir rıýaıatta Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı degen: «Ákedegi bala aqysynyń biri – balıǵat jasyna tolǵanda ózin úılendirýi».
Basqa bir hadıste ýaqyty kelse de balany úılendirip, aıaqtandyrmasa, balasynyń kúná isteýine sebep bolsa, buǵan ákesi jaýapty ekendigi eskertilgen.