Bala bolmysyn buzatyn 10 sóz

Bala tárbıesine basty jaýapker myna bizder, ata-analar kóbine-kóp oılanbaı sóılep, osynymyz úshin bolashaqta opyq jeıtinimizdi umytyp jatamyz. Óıtkeni, sóz – tárbıe negizi. Bala sózben tárbıe alady. Balanyń eńsesin túsiretin de, jigerlendiretin de sóz. Kez kelgen ata-ana balasyna maqtaýyn da, dattaýyn da sózimen bildiredi.

Bala tárbıesiniń buzylýy jaman sózderdi qoldanýdan týyndaıtyny málim. Óıtkeni, bala psıhologııasy jańa kóktegen jas taldaı jaǵymsyz áserlerden tez jaralanǵysh keledi. Sondaı-aq, bala shaqtaǵy estelikter adam ómiriniń qaı arnada órbıtinine, onyń minez-qulqynyń qalyptasýyna áser etetinin álem ǵalymdar da dáleldep otyr.

Dana halqymyzdyń ejelden sóz qudiretin moıyndap, «til tas jarady, tas jarmasa bas jarady» dep, orynsyz sózdiń orǵa jyǵaryn ańdatqan. Ashý ústinde ańdamaı aıtylǵan bir aýyz sózdiń bala sanasyna qanshalyqty aýyr soǵatynyn úlkender jaǵy baıqamaı jatamyz. Bala erjetkesin burys jolǵa basyp nemese minez-qulqynda dórekilik baıqala qalsa, qorshaǵan ortaǵa kiná artýdan buryn bala tárbıesinde abaısyzda jibergen qatelik-kemshilikterimizdi sanamalap kórdik pe osy?!

Islam ǵalymdary osy taqyryp tóńireginde zertteýler júrgizip, bala bolmysynyń buzylýyna sebepker on jaıtty anyqtaǵan kórinedi.

1. Sógý. Haıýandarǵa teńeı otyryp balany sógý. Máselen, ıt, esek, ógiz, eı, haıýan dep.

2. Qorlaý. Teris sıpattarmen tildeý. Máselen, kázzap, semiz, aqsaq, aram, beıshara. Mundaı sózder buǵanasy qatpaǵan balanyń júregine daq salady.

3. Teńeý. Ár balanyń basqaǵa uqsamaıtyn óziniń beıimi men qolynan keletin ıkemi bolady. Al, basqa bireýmen teńeý – balany kemsitý. Bala boıyndaǵy ózine degen senimdilikti joıady. Nátıjede, ózin teńegen adamdardy jek kóre bastaıdy. Mysaly, «Ózińdeı kórshiniń balasyna qarashy...» degen sııaqty teńeýlerdiń teris áse etetinin ańǵara bermeıtinimiz ókinishti.

4. Shartpen jaqsy kórý. «Sen bulaı etkeniń úshin men seni jaqsy kórmeımin», «Mynany jeseń, seni jaqsy kóremin», «Sabaǵyńdy durys oqysań, jattaýyńdy qaıtalasań, sen jaqsy kóremin». Shart qoıyp, jaqsy kórý balany qalaýsyz jáne eriksiz áreket jasaýǵa ıtermeleıdi.

Óse kele, bala óz oshaǵynan, otbasynan jyraqtap qalady. Sondyqtan, bala shynaıylyqty jaqsy kóredi. Óıtkeni, bala ata-anasyn eshbir shartsyz súıedi.

5. Jalǵan aqparat. Balany ótirik aqparattyr arqyly qorqytyp nemese aldaý qorshaǵan orta jaıly qate túsinik pen uǵym qalyptasýyna sebep bolady. «Jylasań, mılıtsııa alyp ketedi» dep qorqytyp ósirgen bala uǵymynda mılıtsııa beınesi jaǵymsyz bolyp qalyptasyp qalýy ábden múmkin. «Er azamat jylamaıdy», «Myna bala meni jyndy etti», «Meniń buǵan shamam kelmeıdi», «Alla seniń jazańdy beredi», «tozaqqa laqtyrady», «Bireýge berip jiberemin», «Babaı keledi nemese mılıtsııa aǵaı alyp ketedi» t.s.s.

6. Kóńilin qaldyrý. Balanyń meselin qaıtaryp, kóńilin qaldyrý – onyń boıyna senimsizdik uıalatýmen qatar, talpynysty joıady. «Sen dymdy da túsinbeısiń», «Únińdi óshir», «Senen túk paıda joq», t.s.s.

7. Qorqytý. Máselen, «Basyńdy jaramyn», «Qanyńdy ishemin», «Seni soıamyn» t.s.s.

8. Ótinishine nemquraıly qaraý. Únemi balanyń suraǵanyna «Joq, joq, joq» dep, sebebin túsindirmeı jaýap qaıyrý.

9. Qarǵaý. «Seni Qudaı alsyn», «Ólgeniń jaqsy edi», t.s.s.

10. Masqaralaý. Balanyń namysyna tıetin sózder aıtý.

Mine, osy on sóz. Zertteý boıynsha bala jasóspirim shaqqa deıin ata-anasynan 16 myń sógis sóz estıtin kórinedi. Oılap qarasaq, segiz jasqa jetpegen balanyń sózdik qorynda 5 myńǵa jýyq jaman sózder bolady. Munyń áseri sýyq qarýdan da asyp túsýi múmkin.

Al, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) tórt-aq sózben: «Musylman namysqa tıisýshi, laǵynet etýshi, jaman sóz aıtýshy jáne beıádep bolmaıdy»[1], – dep, musylman ádebiniń úıretip ketken. Biz osy tórt teris minezden arylýymyz kerek-aq. Onyń ornyna balamyzdy mahabbatpen jigerlendirip, maqtaı otyryp qurmetke baýlıyq.

Óıtkeni, jaqsy sóz syılyqtan artyq. Quran Kárimde aıtylǵandaı: «Kórkem sóz jáne keshirimdilik – artynan buldaný, keıitý aralasqan sadaqadan jaqsy...»[2].