Azan – qazan bolmasyn!
Azan úni myna búgingi qoǵamda qazaqtyń erkin, egemen el ekendigin ashyq túrde jarııalap, sanasy keshegi keńestik dertten áli de aıyqpaǵan qazaqqa kúnine bes ret eskertip turatyn keremet áýen edi... Áttegen-aı, keıbir ishten shyqqan, jarǵaq qulaqtylarǵa jaǵymsyz estilip jatyr eken. Ókinishke oraı, ishten de, syrttan da qazaqtyń esin jıdyrmaı, sol keshegi quldyǵyna qaıtadan quraq urǵyzyp, qazaqty ótken tarıhymen qaıtsek baılanysyn územiz dep júrgen ortalyqtar men uıymdar jetkilikti. Solardyń jemsaýyna maldanyp, ıslam dinine, qazaq mádenıetiniń mazmunyna shekireıip, odaq quryp, «úı ishinen úı tigip», odaǵaılanyp júrgenderge «azanmen» qosylyp eskertý jasaǵym keledi.
Biz qazaq degen bolmysqa ıslam arqyly qaýyshqan elmiz. Eger biz búgin ózimizdi mádenıet, ult dep eseptesek, anyqtasaq, onda sol mazmun men mánde ıslam dini, tuǵyr retinde, eń basty qundylyǵymyz. Qundylyq – «ulttyq menniń» tirshiliginiń alǵysharty. Sondyqtan ózin qazaqpyn degen árbir adam óz qundylyǵyna qurmetpen qaraýdy boryshym dep uqqany abzal.
Túriktiń uly aqyny M.A.Ersoı (Túrkııa Respýblıkasy ánurany avtory) kezinde otanyn dushpan aıaǵy taptaǵanda, álemdi ateızm, pozıtıvızm derti qaptaǵanda, azandy dini men ultynyń negizi, shahadat belgisi retinde baǵalapty. Azannyń únin eli men jeriniń amandyǵynyń ısharaty dep tanytypty.
Rasynda, azan úni, Quran qyraǵaty musylman úshin ótkeni men búgingi qundylyǵyn jalǵap turǵan kópir sııaqty. Rýhyna áser, qýat berer dem, rýhanı samal, zikir... Qazaqta jańa týǵan balanyń atyn azan shaqyryp baryp qoıatyn bolǵan. Munyń máni tereńde jatyr. Ómirge týa sala qadam basqan balanyń rýhyna, sanasyna azannyń ásem áýeni arqyly onyń myna dúnıede de ıslam tabıǵatymen somdalýyn qalaýdan týǵan ıshara bolatyn. Adam qursaqta jatyp, negizgi otanymen, kindigi arqyly baılanysýyn, Quranda «adamzattyń barlyǵy ıslam fıtratymen týylady» deıdi. Týǵan soń ony ata-anasy oǵan óz dinderin úıretedi. Qazaq ta osy negizge oraı, balasy dúnıe esigin asha salyp qulaǵyna azan shaqyratyn bolǵan. Sosyn «baýy berik bolsyn» degen tilegi balasynyń endigi baýy, baılanysy, osy týǵan jeri, ekinshi otanyna adal, berik bolsyn degeni edi. Osy qutty tilek azanmen bekip, ómir boıy oǵan baǵdar bolsyn degen tanym, túsinik qalyptasyp, qazaqtyń qundylyǵyna aınalǵan. Besiktegi balaǵa aıtylǵan «áldı» de osy azan sazy, onyń qulaǵynan kirip, boıyn alatyn, rýhymen somdalatyn mýzyka bolatyn.
Búgingi jas urpaqqa da óz eli men jerin, mádenıeti men dinin, ulty men otanyn súıýge, qadirleýge azannan asqan qandaı baǵdar, dástúrli tuǵyr bar?! Qarańyz, azannyń mazmunyna! «Eń uly Alla» dep tórt retten, kúnine jıyrma ret eskertip otyr. Allany zikir etý, árıne, ishki syrtqy qýatty daýyspen aıtylady. Keshegi keńestik kezeńde «Alla joq» dep ósken urpaq ultyn da, mádenıetin de, óz bolmysyn da umytyp, orystanyp ketken joq pa? Qala berdi keshegi ótken babalarymyz «árdaıym Allany zikir et, umytpa» dep amanattap ketken joq pa? Qulaǵynda azan úni, júreginde Alla sezimi, ana sútimen berilgen tili, adamdyq ary men dili de osy azanǵa qatysty. Bul «Balany bastan» degen ulttyq pedagogıkamyzda da solaı. «Alla bar, Alla Uly» dep ósken urpaq – erteńgi elińniń baıandylyǵynyń kepili.
Sosyn azandy qazaq «Paıǵambar amanaty» dep bilgen. Muhammed azany... Iaǵnı dinińe degen qurmetti ár kúni araılap atqan tańmenen bastaısyń. Azan úni – Allanyń ár kórsetken kúnin, ryzyǵy men nesibesin, jan amandyǵyńdy, sonymen qatar jalpy eldiń amandyǵy men qoǵamnyń tynyshtyǵyn esińe salyp turatyn ásem de qasıetti áýen. Iassaýı atamyz aıtady: «Bir qoǵamnyń rýhanı damýynyń tórt basty sharty bar, ol makan, zaman, ıhýan, rabtı sýltan». Mine, rýhanı damýǵa eń basty tuǵyr «otanymyz» bar, zamanymyzda «tynyshtyq» bar, ıhýan dinimiz ıslam qundylyqtarynan turatyn qazaq ulttyǵymyz ben mádenıetimiz bar, eń bastysy, egemen elimiz, rabtı sýltanymyz bar. Osyndaı qutty, berekeli hálimizdiń yrǵaǵy, azan únimen terbelip jatqanyna shúkirshilik... Al, eger azan ornyna bombalar jarylyp jatsa she.. Beti aýlaq!!! Iassaýı atamyz «Hálin bilmegen halaq» dep osyndaılarǵa aıtqan bolý kerek. Alla Taǵala bárimizge egemendiktiń, eldiktiń, tynyshtyqtyń qadirin bilýge jazsyn!!! Qadir degen ol uly ólshem. Kez kelgen oıdy aıtarda, ólshep, jaqsy men jamannyń aıyrmasyn ajyratyp, óz qundylyǵyńa salyp tarazyǵa tartyp alǵan abzal.
Men qazaqpyn dep alyp, sol qazaqty qazaq qylǵan qundylyqtardyń qunyn óziń bastap baltalap jatsań, erteń syrttan kelip saǵan eshkim bolyspaıdy. Ózińniń shyqqan butaǵyńdy óziń shappaýdy sezinýdi, bilýdi, tanýdy úırenetin ýaqyt jetti, aǵaıyn... Azannyń sózine qarasań, «Qudaıǵa qulshylyqqa shaqyryp, sonda ǵana rýhanı arylasyń», ol úshin «Oıaý bol!» dep turǵan joq pa? Keshegi Alash qaıratkerleri de «Oıan qazaq» dep ketken joq pa? Azan saǵan fızıkalyq ta rýhanı da oıaý bolýdy eskertip tursa, myna eldiń amanatyn saǵan júktep turǵan joq pa? Olaı bolsa, amanattan qalaı qashamyz? Qaıda qashamyz, aǵaıyn... Amanatqa qııanat jasaý degen ol eń úlken kúná emes pe?
Sosyn «Sen qazaqsyń, sen azatsyń, sen amanat ıesisiń» dep eske salyp turǵan azandy nelikten «sybyrlap» aıtýymyz kerek.. Kezinde azan úni qatty shyqsyn dep, eki qolymen qulaǵyn jaýyp bar daýsymen, aıtýdyń astarynda mán bar, aǵaıyn. Azan úni ol – tynyshtyqtyń, eldiktiń, amandyqtyń, jaýapkershiliktiń, qýanyshtyń, maqtanyshtyń úni. Olaı bolsa, men nelikten, bul oıdy, bul ustanymdy, bul sazdy, ásem úndi sharyqtatyp, bar daýsymmen aıta almaımyn... Ol úshin nege búgingi ǵylym men tehnıkanyń múmkindiginen paıdalanbasqa?
Qoryta aıtqanda, aǵaıyn, azan súnnet arqyly Quran aıatymen naqtylanǵan, ıslam dininiń negizderine jatady. Islam tarıhynda paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) Mádına dáýiri kezeńinde, 623-jyly tarıhı qubylys retinde, qulshylyqtyń bólinbes bólshegi dep tanyldy. Al, «Máıda» súresinde azan shaqyrylǵanda, ony kelemejdep, ázilge, kúlkige aınaldyrýdy sanasyz, oısyz qoǵamnyń belgisi dep tanytqan. Endeshe, azanymyz qazan bolmasyn! Myna qasıetti otanymyzda azan úni tańmen birge, araılap, sharyqtap, ásem ándeı qalyqtaı bersin! Quranda aıtylǵandaı, Alla bizdi, sanasyz, oısyz, qul bolýdan saqtasyn!
Dosaı Kenjetaı
