«AZAMATTYQ NEKE» ÚKIMI

18 naýryz 2022 7404 0
Оqý rejımi

«Sońǵy kezde qoǵamda er men áıeldiń erikti túrde bir-birin synaý maqsatynda nekesiz qosylyp, ata-ana, týǵan-týystaryna jarııalamaı erli- zaıypty bolyp birge turatyn «azamattyq neke» uǵymy paıda boldy. Keıbireýler ony «erkin mahabbat» nemese «is júzindegi neke» dep te ataıdy. Alaıda, nekesi qıylmaǵan «azamattyq neke» sharıǵatta nekesizdikke jatady. Sebebi, AHAJ bóliminde resmı tirkelmeı nemese musylmansha neke qıylmaı jaqyndasý zına uǵymyna kiredi. Osylaısha, eki tarap «erli-zaıypty bolýǵa daıyndyq, tájirıbe» degen jeleýmen aýyr kúná bolyp sanalatyn zınaqorlyqty aqtaýǵa tyrysady. Negizinde musylman sharıǵatynda halal men haram anyq ajyratylyp kórsetilgen.

«Azamattyq nekeniń» sharıǵatqa qaıshylyǵy mynadaı:

1.Azamattyq nekede neke qıylmaı er men áıel tósek qatynasyna barady. Al neke qıylmaı tósek qatynasyna barý sharıǵı turǵydan zınaǵa jatady. Zına sharıǵatta úlken kúná bolyp esepteledi. Alla Taǵala Quran Kárimde zınaǵa múlde jolamaýdy qatań eskertken:

«Zınaǵa múlde jolamańdar. Shyn máninde, ol – anyq arsyzdyq ári eń jaman jol» («Isra» súresi, 32-aıat).

2.Azamattyq nekeniń saldarynan dúnıege kelgen bala oınastan týǵan bolyp esepteledi.

3.Dúnıege kelgen sábı sharıǵı turǵydan muragerlik, qamqorlyq quqyqtarynan aıyrylady.

4.Sábıdiń ata-anasy sharıǵat boıynsha zınaqor degen ataýǵa ıe bolyp, Allanyń quzyrynda aýyr esepke tartylady.

5.Otbasylyq jaýapkershilik saqtalmaıdy. Negizinde, er-azamatqa otbasyn asyrap-baǵý, nápaqa tabý mindeti júkteledi. Urpaq tárbıesi, úı sharýashylyǵy áıeldiń enshisinde. Al azamattyq nekede mundaı jaýapkershilik múlde saqtalmaıdy. Olar, bar bolǵany, bir-birin synaý, tájirıbe maqsatymen ǵana birge turady.

6.Jetesiz násildiń qalyptasýyna septigin tıgizedi. Sebebi, qazaq jurty óziniń tegin, ultyn bilmeıtin urpaqty, jeti atasyn bilmegendi «jetesiz» dep ataǵan.

ÚKIM:

1.AHAJ bóliminde resmı tirkelmeı nemese musylmansha neke qıylmaǵan «azamattyq neke» – zına bolyp sanalady.

2.Joǵaryda atalǵan teris sıpattaǵy «azamattyq nekeniń» sharıǵattaǵy úkimi – haram.

3.Musylman balasy arty opyq jegizetin mundaı aýyr ári las kúnádan aýlaq bolýy tıis».

QMDB Sharıǵat jáne pátýa bólimi
2016 jyl

Pіkіrler Kіrý