AZA TUTÝ
Islam dini adamdardy jamandaý jáne jyl saıyn belgili kúnderde aza tutý (traýr) dini emes. Aza tutýdyń ruqsat ekenin kórsetetin eshqandaı aıat pen hadıs joq. Qaıǵyly oqıǵalarǵa baılanysty jyl saıyn aza tutýdyń ıslam dinine eshqandaı qatysy joq. Dinimizde ondaı aza tutý, azaly júrý kúná bolǵandyqtan, qaıtys bolǵan nemese sháhıd bolǵan ıslam ǵulamalarynyń eshbiriniń artynan aza tutý ruqsat bolmaıdy.
«Ólgen adam úshin dybyssyz jylaý ruqsat. Óıtkeni «Múmınniń óliminde aspan jylaıdy» delingen». (Shárh-ýs-sýdýr)
«Qaıtys bolǵan adam úshin daýys shyǵaryp, aıqaılap jylaý, aza tutý, qara kıim kııý, qara tústi perdeler jáne belgiler ilý, azaly ekenin kórsetetin ısharalar taǵý, sýretin alyp júrý ruqsat emes». (S.Ábádııa)
«Máıitti jáne máıit shyqqan jerdi qara tústi nárselermen oraý, qara tústi kıimder kııý jaız emes». (Hazanat-ýr-rıýaıat)
Qaıtys bolǵan adamnyń artynan týystarynyń 6 aı nemese bir jyl toıǵa barmaı, kóshege shyqpaı, shashyn órmeı nemese qara kıimin tastamaı júrýleri Islamnan buryńǵy dáýirlerdegi putqa tabynatyn arab taıpalarynyń ádeti edi. Ony bir musylman isteıtin bolsa, ózi de úlken kúná istegen bolady, qaıtys bolǵan týysyn da qınaǵan bolady.
Ábý Sálámányń qyzy hazreti Zeınep bylaı deıdi: Rasýlýllahtyń jubaıy Ýmmý Habıba anamyzdyń ákesi qaıtys bolǵanda, kóńil aıtýǵa barǵanymda bylaı dedi: «Rasýlýllahtyń «Allahqa jáne ahıret kúnine sengen áıeldiń qaıtys bolǵan jaqyny úshin úsh kúnnen astam azaly júrýi halal emes»degenin estidim». Jahsh qyzy Zeıneptiń baýyry sháhıd bolǵanda, ol da dál osylaı aıtty. (Buharı)
«Dinimiz nıǵmetterge shúkir etýdi, al qıynshylyqtarǵa sabyr etýdi jáne shaǵymdanbaýdy ámir etýde. Bala týylǵanda aqıqa maly soıylatynyn bildirgen. Qaıtys bolǵanda mal soıýdy nemese basqa bir nárse isteýdi ámir etpegen. Aıqaılap jylaýǵa, azaly bolýǵa tyıym salǵan». (Ás-Sırat-ýsh-Shamııa)
Búkil hadıs kitaptarynda paıǵambarymyzdyń óliniń artynan aıqaılap jylaýdyń ólgen adamǵa azap beretinin aıtqany jazylǵan. Bul hadıs shárıfterden keıbirleri mynalar:
«Máıit óz jaqyndarynyń artynan aıqaılap jylaýynan azap shegedi». (Múslım)
«Aza tutqan adam ólýden buryn táýbe etpeıtin bolsa, qııamette aýyr azap shegedi». (Múslım)
«Ólgen adamǵa aza tutý adamdy kúpirlikke jeteleıdi». (Múslım)
«Qaıtys bolǵan adamnyń artynan aıqaılap jylaǵanǵa da, ony tyńdaǵanǵa da laǵnet bolsyn». (Ábý Daýd)
«Qaıǵyrǵanda kıimin jyrtatyn, aıqaılap oıbaılaıtyn adam bizden emes». (Buharı)
«Qaıtys bolǵan adam úshin zar eńirep jylaǵan áıelge Allahtyń, perishtelerdiń jáne búkil adamdardyń laǵneti bolsyn». (Tabaranı)
«Rahmet perishteleri óliniń artynan aıqaılap jylaǵan adamdarǵa duǵa etpeıdi». (I.Ahmed)
«Páleketke ushyraǵanda shashtaryn julatyn, kıimin jyrtatyn, aıqaılap jylaıtyn adam bizden emes». (Násaı)
Aza tutý, aıqaılap qaıǵyrý eń alǵash Mýhtar Sáqafı tarapynan shyǵa bastady. Bul bıdǵat ýaqyt óte ǵıbadattaı jaıyla bastady. Alaıda Mýhtar Sáqafı muny Kýfa halqyn aldap, olardy Omaıadtarǵa qarsy soǵysqa shyǵarý, osylaısha bılikti qolǵa alý úshin aıla retinde jasaǵan.
Alǵashqy ıslam sháhıdi hazreti Iaser jáne jubaıy Súmáııa hanym edi. Rasýlýllah aleıhıssalamnyń súıikti kókesi hazreti Hamza da qaıǵyly túrde sháhıd bolǵan. Paıǵambarymyz sháhıd bolǵan hazreti Iaser men jubaıynyń, hazretiHamzanyń sháhıd etilgen kúnderinde jáne sol kúnderdiń jyly ótkende múldem aza tutpady. Azaly bolýǵa tyıym saldy.
Aza tutýǵa tyıym salynbaǵanda, bárinen buryn ıahýdı áıeldiń Haıbarda usynǵan ýly tamaǵynyń jyldar ótkennen keıin áseri tıip sháhıd bolǵan paıǵambarymyzdyń qaıtys bolǵan kúninde aza tutylatyn edi.
