Áıel quqyǵy shekteýli me

19 naýryz 2021 9217 0
Оqý rejımi

Islamdaǵy áıeldiń orny men róli týraly tereń zerttelgen shyǵarmalarmen kópshilik jete tanys bolmaǵandyqtan, Islam mádenıetinde áıel adamnyń quqyǵy tym shekteýli degen túsinik qalyptasqan. Mundaı túsiniktiń oryn alýyna qazirgi batys elderiniń ıslamdy jappaı qaralaý úrdisiniń tıgizgen áseri de orasan. Jalpy, Islam dininde áıelzatyna úlken mártebe berilgen.

Islamǵa deıingi kezeńde arabtarda áıeldiń quqyǵy tym tómen edi. Ásirese, arabtar qyz balalardy tirideı jerge kómetin. Óltirýge qımaǵandary qyzdaryn uldarsha kıindirip, jurttan jasyryp ustaǵan. Bulaısha áıel mártebesin tym tómendetý sebebi, qyzdar óskende jezókshelik jasap, «abyroıymyzǵa daq túsiredi» dep oılaıtyn. Shynynda da ıslamǵa deıingi jabaıy arab qoǵamynda jezókshelik erekshe asqynyp turdy. Keıbir arabtar uldaryn tekti etý úshin áıelderin óz qolymen aqsúıek adamnyń tósegine aparyp jatqyzatyn. Jezókshe áıelder júkti bolyp qalǵan jaǵdaıda, Kaıf degen sáýegeı kelip, erkekterdiń birine myna balanyń ákesi sensiń dep, ony zınadan týǵan balaǵa áke etetin. Arabtardyń «shıǵar» degen nekesi boıynsha, qyzdary bar arabtar bir-birine qyzdaryn qalyńmalsyz berip úılenetin. «Bádel» degen neke boıynsha, arabtar áıelderin bir-birine berip aıyrbas jasaıtyn. Kúıeýi ólgen jesirdi týystarynyń biri zorlyqpen ózine áıel etetin. Islamnan burynǵy arabtardyń azǵyndanǵany sonshalyqty, tipti olar ógeı sheshelerine de úılene beretin.

Al, ıslam dininiń kelýimen áıelge degen zorlyq ataýly kúshin joıyp, olar erekshe joǵary mártebege qol jetkizdi.  Endi ıslamnyń áıelzaty úshin ákelgen keıbir izgilikterine toqtalsaq.

Islam memleketi qalyptaspaı turyp-aq, Mekke kezeńinde Quran kárim áıel men erkek teńdigin bylaısha pash etti: «Shyn máninde, Men senderden erkek, áıel amal isteýshilerdiń amalyn zaıa etpeımin. Sender bir-birińnensińder»[1].  Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) da áıel men erkektiń teńdigi haqynda: «Áıelderińizdiń sizderde, sizderdiń áıelderińizde  haqylaryńyz bar», – degen bolatyn.

Sondaı-aq, arabtardyń qyzdaryn tirideı jerge kómýin Quran bylaısha synǵa aldy: «Eger olardyń bireýi qyzben súıinshilense (áıeliniń qyz tapqanyn estise), ony ashý qysyp, beti qaraıa bastaıdy. Ózine berilgen jaman habardyń saldarynan elden jasyrynady. Ony qorlyqqa shydap ustaý nemese topyraqqa kómip tastaý kerek pe? Olar nendeı jaman úkim beredi»[2]. Ata dinimiz osylaısha, arabtardaǵy  azǵyndyq  áreketke tyıym  saldy.

Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) áıelzatyna erekshe kóńil bólý kerektigi týraly hadısteri óte kóp. Solardyń keıbirine toqtalar bolsaq: «Musylmandardyń eń jaqsysy, áıeline durys qaraǵany», «Áıelderge jaqsy minezde bolyńyzdar», – dep ósıet etti.

Jalpy, ıslam áıeldi óz apa-qaryndasyndaı qurmetteýge shaqyrady. Bul týraly Alla Elshisi (s.ǵ.s.) bylaı degen-di: «Áıelderge er kisiler óziniń apa-qaryndastaryndaı mámilede bolýy kerek. Erkekti adam etetin áıel».

Áıel degende ana eske túsedi. Al, Quranda ákege qurmet kórsetýdi anadan bóle-jara qarastyrmaıdy: «Senderge Alla tek ózine ǵana boısunýdy buıyrdy, ata-analaryńa jaqsylyq jasaýdy ósıet etti. Olardyń bireýi nemese ekeýi birdeı qartaıyp (qaljyrap) qalsa «úh» deýshi bolmańdar, zekip uryspańdar. Ekeýine de izetti bolyńdar. Ekeýine de zor meıirimmen, kishipeıilmen bas ıińder. «Allam, olar meni bala kezimde qalaı mápelep ósirse, Sen de olarǵa sondaı rahymdylyq ete gór!» - dep aıt»[3].

Islam otbasylyq qarym-qatynasty birizdilikke túsirip, áıel men erdiń, ata-ana men balalardyń quqyqtar men mindetterin naqty anyqtap berdi. Otbasy – adamnyń óz baqytyn taýyp, urpaqtyń jalǵasýy, ári ıslam dini boıynsha kúná dep sanalatyn jaman áreketterden qorǵaıtyn birden-bir qorǵan. Islam dini boıynsha otbasy túri - patrıarhattyq negizde qalyptasty. Alaıda, bul qarańǵylyq dáýirdegi er adamnyń otbasydaǵy ústemdiginen ózgeshe edi. Biraq, otbasyn basqarýda otaǵasy belgili quqyqtarǵa ıe boldy. Mysaly, áke óz balasyn satýǵa men óltirýge sheshim qabyldaýyna quqyǵy bolmady. Osyǵan baılanysty qarańǵylyq dáýirde oryn alǵan jas sábıdi óltirý ádetine tyıym salyndy. Sondaı-aq, musylman quqyǵynda áıel kúıeýiniń aldynda keıbir máseleler boıynsha táýelsiz boldy. Alaıda, erkektiń qoǵamdaǵy atqarar jumysy aýyr bolǵandyqtan, áıelden keıbir máselelerde ústemdikke ıe-tin. Bul jaıynda Quran bylaı deıdi:

«Erkek – áıelge bılik júrgizedi. Sebebi, Alla olardy bir-birinen artyq etip jaratqan jáne erler áıelder úshin mal-múlikterin sarp etedi. Jaqsy áıel erine boısunady, erleri joq kezde bir Allany pana tutyp, ózderiniń abyroıyn saqtaıdy. Al eger olardan jaman qylyq kórseńder úgit-nasıhat aıtyp, eskertińder, oǵan kónbese tósekte birge jatpańdar. Onda da bolmasa (sońǵy shara retinde) uryńdar. Eger baǵynsa, basqa jol izdep olardy jábirlemeńder. Alla senderden uly ári ústem. Erli-zaıypty ekeýdiń yntymaǵy jaraspaı bara jatqanynan qaýiptenseńder, onda er jaǵynan bir ádil adamdy, áıel jaǵynan bir ádil adamdy jumsańdar. Allaholardy tatýlastyrar bolsa, onda aralarynyń jarasyp ketýine dáneker bolyńdar. Alla shynynda da bárin bilip, barlyǵynan habardar bolyp turady»[4].

Qurannyń bul úkimderiniń basty muraty – otbasynyń tatýlyǵyn saqtap, áıel men erdiń arasynda kelispeýshilik týyndaǵan jaǵdaıda, ony sheshý úshin  ortaǵa tatýlastyrýshylardy salyp, otbasynyń aırylysýyn toqtatýdy kózdegen-di. Islam dini patrıarhattyq otbasyny belgili bir ólshemde ǵana qoldady. Óıtkeni, otbasylyq qatynasta er adamnyń áıeldiń kóńiline durys qaraý, azyq-túlikpen   qamtamasyz etý, kıindirý sekildi mindetteri jáne áıeldiń táýelsiz jeke kózqarasynyń bolýy, musylman quqyǵynda áıel men erkektiń belgili bir deńgeıde teńdigi bolǵandyǵyn kórsetedi.

Úılený máselesindegi musylman quqyǵynyń bul úkimderi halyqty zınadan qorǵaýǵa negizdelgeni anyq baıqalady. Sebebi, zına – otbasynyń shańyraǵyn shaıqaltatyn apat. Sondyqtan, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.)  boıdaq jigitterge: «Eı, jigitter! Sizderdiń aralaryńyzdan kimniń úılenýge shamasy jetse úılensin. Sebebi, úılený kózdi jáne nápsini haramnan qorǵaýshy», – dep, jastardy zınaǵa barmastan buryn úılenýine keńes bergen.

Musylman quqynda úılengen soń áıelge zulymdyq jasaıtyn bolsa, mundaı nekeni mákrýh (Alla súımeıdi) dep tanyp, áıeldi zulymdyqtan qorǵaıdy. Áıeldi zulymdyqtan qorǵaýmen búkil otbasynyń quryp ketýiniń aldyn alady. Sebebi zulymdyq kórgen áıelde kúıeýine degen óshpendilik sezim kúsheıedi de jubaılardyń birligin qamtamasyz etetin súıispenshilikke degen joldar jabylady. Bul otbasyda dúnıege keletin balanyń pedagogıka turǵysynan alǵanda tárbıesi jetilmeıdi.

Musylman quqynda úılenýdiń eń jaqsy túri – Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.)  súnneti negizinde úılený. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) musylmandarǵa úılenýdiń keltirer paıdasy týraly bylaı degen bolatyn: «Musylman Alladan qorqyp oǵan boıusynǵannan keıin jaqsy bir áıelinen kórgen paıdany ózge eshkimnen de kórmeıdi. Sebebi áıeline buıyrsa, buıryǵyn tyńdaıdy, júzine qarasa súıispenshiligi oıanady, saparǵa shyqsa ózi bolmaǵan ýaqyt boıy namysyn jáne kúıeýiniń mal-múlkin qorǵaıdy».

Bul týraly Quranda: «Áıelder senderdiń kıimderiń, sender áıelderińniń kıimderisińder»,[5] –dep, jubaılardy bir-biriniń denesin sýyqtan, ystyqtan qorǵaıtyn, rýhty túrli zııandy nárselerden qorǵaıtyn kıimge teńegen.

Musylman quqynda nekege turýdyń úsh sharty bar. Birinshi sharty boıynsha, úılenýshi er adam men áıeldiń kámeletke tolýy, aqyl-esiniń durys bolýy jáne Quranda nekelesýge tyıym salǵan negizder saqtalýy kerek. Ekinshi sharty boıynsha, eki taraptyń ózara kelisimi qajet. Úshinshisi boıynsha, neke kýálandyrylyp, jarııalanýy shart.

Máhr, áıeldiń kelisimine qaraı, aqshalaı nemese zattaı bolýy da múmkin. Máhrdiń mańyzy týraly Quranda («Nısa» súresi, 24- aıat) baıandalady. Máhr – qalyńdyqqa beriletin túrli baǵadaǵy qun ǵana emes, kerisinshe qoǵamdaǵy áıeldiń bedelin bildiretin áıeldiń jáne aqysy sanalatyn syıaqy. Islamnan burynǵy dáýirde arabtarda «Nıhlá» dep atalatyn qyzdyń quny beriletin bolǵan. Ony tek qyzdyń ókilderi alatyn. Al ıslamda áıel adam máhrdiń qunyn ózi belgilep, jumsaýy da óz erkinde. Máhrge belgili bir shek qoıylmaǵan.  «Olardyń birine (áıelderge) júk-júk máhr berseńder de odan birde-bir nárseni keri almańdar»[6].

Muhan Isahan

 


[1] «Álı Imran» súresi, 195-aıat.
[2] «Nahl» súresi, 58-59 aıattar.
[3] «Isra» súresi, 23-24 aıattar.
[4] «Nısa» súresi, 34-35  aıattar.
[5] «Baqara» súresi 187-aıat.
[6] «Nısa» súresi, 20-aıat
 

Pіkіrler Kіrý