Áıel baǵynbasa urý kerek pe?

Eriniń áıeline qol siltep qalýy – yqylym zamannan kele jatqan, qanymyzǵa sińgen soraqy qasıetterdiń biri. Urys-keristiń sońy balalardyń qutyn qashyryp, áıelin soqqyǵa jyǵýmen bitedi. Shańyraqta shyqqan topalań shýdan keıin, ústi-basy kók ala qoıdaı bop, álsizdigine nalyp syńsyp jylaǵan áıel úıde qalsa, kózi qantalaǵan erkek esin jınaı úıinen ytqyp shyǵady. Qansha taıaq jese de, keıbir áıelder «balalarymdy ákesiz qaldyrmaıyn» dep óz-ózine basý aıtsa, keıbireýleri «mundaı qorlyqqa qashanǵy tózýge bolady» dep, zattaryn jınap tórkinine taıyp turady.

Bárinen buryn erkektiń óz isine ókinýdiń ornyna áıelin sabaýdy Islam dininiń qaǵıdalarynan izdep ózin aqtaıtyndardyń bolýy ókinishti. Dindi durys túsinbegen shala musylmandardyń «dinimizde áıeldi urýǵa ruqsat bergen» deýi, ózderiniń dórekilikterine tapqan syltaýlary ǵana. Ras, «Nısa» súresiniń otyz tórtinshi aıatynda áıeldi urýǵa bolatyndyǵy aıtylǵan. Biraq denege zaqym keltire soqqylaý nemese sońy ajyrasýǵa alyp baratyndaı taıaqtaý emes. Otbasyn saqtaý jolynda aıtylǵan osy aıatqa keńinen toqtalaıyq. Aıatta Uly Jaratýshy bylaı deıdi: «Áıelderińniń moıynsunbaýynan (kúná isteýinen) seziktenseńder, aldymen, olarǵa aqyl aıtyńdar. Keıin (aqyl aıtqannan nátıje shyqpasa,) olardan bólek jatyńdar. Sonan keıin (onda da qoımasa,) aqyryndap uryńdar. Eger baǵynsa, olarǵa jamandyq jasaýdyń jolyn izdemeńder. Álbette, Alla eń ústem, eń uly».

Aıattaǵy «moıynsunbaý» sózi – arabsha «nýshýz» degen sózben berilgen. Bul sóz kúıeýiniń ar-namysyn aıaqqa taptaǵan, múlde sóz tyńdamaıtyn, qashanda kúıeýine qarsy kelip, únemi urys-keris shyǵarýǵa daıyn turatyn kók doly áıel degen maǵynaǵa keledi. Demek, áıel osyndaı sıpatta bolǵanda ǵana ony tárbıeleý maqsatymen qol kóterýge ruqsat etilgen. Biraq mundaı jaǵdaıdyń ózinde birden urý emes, tárbıeni aqyl-keńes pen nasıhattan bastaý kerektigi aıtylǵan. Islam dini kelmeı turyp arab qoǵamynda áıelge qol kóterý keń taraǵan ádet edi. Tipti áıeldi bir jeri jazym bolǵanǵa deıin uryp-soǵý úırenshikti daǵdy bolatyn. Sebebi olar áıeldi adam qataryna qospaıtyn. Muny haziret Omar (r.a.) bylaı baıandaıdy: «Alla Taǵalanyń áıelder úshin aıtqan úkimderi kelgenge deıin (ıaǵnı jahılııa kezeńinde), biz olardy adam qataryna qospaıtynbyz»[1]. Bul kezderi arabtarda ǵana emes, barlyq elderde áıelder taıaqtan kóz ashpaıtyn. Alla Taǵala Islam dini arqyly osy jaman ádetti tyıyp, áıelderińdi dereý tepeleı jónelmeńder, aldymen olarǵa nasıhat aıtyńdar, tyńdamasa, tósekte bólek jatý arqyly jazalańdar, sonda da qoımasa azdap, janyn aýyrtpaıtyndaı etip urýǵa bolady degen. Ras, aldymen aqylǵa salyp túsindirý kerek. Eger kúıeýi shyn kóńilimen janashyr retinde áıeline eskertý jasap, onyń jaman qylyqtarynyń qanshalyqty zııandy ekenin túsindire bilse, Alla Taǵalaǵa ıman etetin, musylmandyqty ustanatyn áıel táýbasyna kelip, kúıeýiniń sózderinen-aq tyıylýy ábden múmkin. Sebebi kez-kelgen musylman jasaǵan qatelikteri úshin o dúnıede Alla Taǵalanyń aldynda jaýap beretinin biledi. Pendeshilikpen keıde muny bir sátke esten shyǵaryp alýy múmkin. Eger oǵan qulaq aspasa, ekinshi satydaǵy tárbıe ádisi retinde otaǵasyna áıelin tósekte jalǵyz qaldyrý jazasy aıtylǵan. Munda da Islam ǵulamalarynyń málimdeýinshe, otaǵasy áıelin jalǵyz qaldyrý úshin úıin tastap kete almaıdy. Tipti basqa bólmege de baryp jatýyna bolmaıtyndyǵyn aıtqandar da bar. Sebebi erli-zaıyptylardyń arasyndaǵy kelispeýshilik oty otbasynyń ózge múshelerin de sharpymaýy kerek. Iaǵnı balalary men otbasynyń basqa múshelerine aralaryndaǵy kelispeýshilikti sezdirmegeni jón. Áıeldi tósekte jalǵyz qaldyryp jazalaý degenimiz – kúıeýiniń tósekte teris qarap jatýy. Osylaı birneshe kún baıqap kórýi tıis. Sebebi áıel zaty árdaıym súıikti bolýdy qalaıdy. Al kúıeýi júzin burmaı, tósekte teris qarap jatsa, áıel eriksiz oıǵa berilip, óziniń qatelikterin túsinýi múmkin. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) da jubaılarymen arasynda osyndaı bir keleńsiz oqıǵa bolǵan kezde (Tahrım oqıǵasy) qyryq kún boıy olarmen tildespeı qoıǵan. Olardy tárbıeleý úshin judyryǵyn ala júgirmegen. Pák analarymyz da ol kisiniń eshqashan qol kótermegenin aıtady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) otbasynda bolǵan máselelerdi kúshine júginbeı-aq, árdaıym aqylmen, parasatpen sheshe bilgen edi.

Aıatta tárbıeleý ádisiniń eń sońynda baryp qol kóterý aıtylǵan. Onda da qoldyń qyshýy qanǵansha soqqylaý emes, jeńil túrde urýdy meńzegen. Bul ananyń shekten shyǵyp bara jatqan balasyn quıryqtan urǵany sekildi bolsa kerek. Sebebi osy aıatty hadıs arqyly túsindirgen Alla elshisi (s.ǵ.s.) bylaı degen: «Áıelderińmen jaqsy qarym-qatynasta bolyńdar. Sebebi olar senderge berilgen amanat. Ashyq túrde jamanshylyq jasamaıynsha, olarǵa jaqsylyq jasaýdan basqaǵa quqyqtaryń joq. Eger olar jamandyq jasasa, tósekte jalǵyz qaldyryńdar jáne jaı ǵana uryńdar. Osydan keıin senderdi tyńdasa, taǵy da urý úshin syltaý izdemeńder. Bilip qoıyńdar, senderdiń áıelderdiń aldynda aqylaryń sekildi, olardyń da senderdiń aldaryńda aqysy bar. Tósekterińdi basqaǵa taptatpaý, qalamaǵan kisilerińdi úılerińe kirgizbeýge quqyqtary bar. Áıelderińniń aldyndaǵy mindetterińniń biri – kıim- keshek pen azyq-túlikterin qamtamasyz etýleriń»[2].

Osy hadıske súıene otyryp, sahaba Abdýllah ıbn Abbas (r.a.) tek qana tis tazalaıtyn mısýak jáne soǵan uqsas nárselermen ǵana urýǵa bolatynyn, al taıaq jáne temir sekildi qatty nárselermen urýǵa bolmaıtynyn aıtqan[3]. Taǵy bir eskerer másele, hadıste «ashyq túrde jamanshylyq jasamaıynsha» deý arqyly Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) áıeldiń jamandyq jasaǵanyna anyq kóz jetkizgennen keıin baryp jazalaý kerektigin, ıaǵnı istiń aq-qarasyn anyqtamaı, alyp qashpa sózderge súıenip áıeldi jazǵyrýǵa bolmaıtynyn málimdegen.

«Aıýǵa namaz úıretken taıaq» dep sál jaza bassa, kók ala qoıdaı etip sabaýdy Alla Taǵalanyń da, súıikti Paıǵambarymyzdyń da (s.ǵ.s.) qoldamaıtyny, tipti, buǵan qatań túrde tyıym salǵany aıdan anyq. Alla elshisi (s.ǵ.s.) muny birneshe hadısterinde bylaı dep baıandaǵan: «Áıelderińdi kúndiz malsha sabap, túnde esh uıalmastan qasyna qalaısha jatasyńdar?»[4], «Senderdiń eń jaqsylaryń áıelimen jaqsy qarym-qatynasta bolǵandaryń»[5], «Áıeldermen tek jaqsy adamdar ǵana jaqsy qarym-qatynas jasaıdy», «Eń jaqsylaryń – áıeline, qyzdaryna jaqsy qaraǵandar».

Islam dini sol kezeńde qoǵamda keńinen jaıylǵan áıelge qol jumsaý ádetin jaqtamaǵan, kerisinshe, onyń ornyna basqa tárbıe ádisterin usyna otyryp, birtindep qoǵamnan ysyryp tastaýdy kózdegen. Urýǵa ruqsat bergen aıatta da musylman ǵulamalary aıatta aıtylǵan sózder men hadısterge súıene otyryp jasaǵan tápsirlerinde urýdyń sebebi men urý ádisin joǵarydaǵydaı túsindirgen. Al shamadan tys uryp jiberse, áıeliniń aqysy moınyna júkteletinin, bunyń aqyrette eń úlken kúnálardyń biri bolyp esepteletinin aıtqan. Osylaısha, musylmandardyń orynsyz áıeline qol kóterýine tyıym salǵan. Mundaı úkimnen keıin musylmandar da áıelge qol kóterýdi birte-birte doǵaryp, o dúnıege kisi aqysyn arqalap barýdan qoryqqan. Abdýllah ıbn Omar (r.a.) bul jaıynda bylaı deıdi: «Biz Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) kezeńinde isimizge qatysty ýahı (Quran aıattary) kelip qalmasyn dep qoryqqanymyzdan, áıelimizge ursýdan, olardyń aqysyn aıaqqa taptaýdan jáne olarǵa dórekilik kórsetýden barynsha tartynatynbyz»[6].

Al, statıstıkaǵa súıensek, áıelge qol kóterý sany musylman elderinen góri batysta basymyraq kórinedi. Sondyqtan batys elderinde áıel quqyǵyn qorǵaý úshin kóptegen uıymdar qurylǵan. Amerıkalyq ataqty femınıst professor Temma Kaplan bul elde áıelderdiń 50 paıyzy kúıeýiniń soqqysyna jyǵylady degen derek usynady. Onyń málimdeýinshe, áıeline eń kóp judyryq silteıtinder dárigerler, advokattar, odan keıingi orynda fırmalarda jumys isteıtin joǵary laýazymdy qyzmetkerler eken. Kórip otyrǵanymyzdaı, áıelin tepkiniń astyna alatyndar qara tanymas bireýler emes, bári de joǵary bilimdi, mádenıetti kisiler. Demek, Quran úkimderin jáne hadısterdi durys túsinbegen musylmandardyń áreketine qarap, Islam dini áıelge qol kóterýge jol ashqan deý eshqandaı qısynǵa saı kelmeıdi.

Halqymyzdyń «Áıeldi bastan, balany jastan» degen maqalynda, Islamnyń tárbıe úrdisi negizge alynǵan. Sebebi, Islam dininde otaǵasy otbasy úshin jaýapty. Sondyqtan, ol otbasynyń tárbıesine de qatty kóńil bólýi tıis. Bul úshin ol úılengen sátinen bastap, óziniń ári jubaıynyń jaqsylyqqa qaraı umtylýyna jaǵdaı jasap, sonyń joldaryn qarastyryp, Islamı tárbıemen minez-qulyqtaryn kórkeıtýge baryn salýlary qajet. Iaǵnı, áıeline qatań jaza qoldanatyndaı jaǵdaılardyń áý bastan aldyn alyp, otbasynyń shyrqy buzylmaı turyp tártip ornatqany jón. Biraq ata-baba danalyǵyn ózderiniń pasyq pıǵyldaryna búrkenshik etken keıbir adamdar bul máteldi «uryp-soǵýdyń» aınalasynan alys túsine almaǵan.

Jalpy, er adamnyń áıelge qol jumsaýy – onyń álsizdiginiń dáleli. Qara kúshke tek nadandar ǵana senedi. Al ózinen kúshti bireý tabylsa, aldynda empeńdeı ketedi. Bir istiń aq-qarasyn aıyrýǵa baıyp pen tózim kerek bolsa, sol sabyrǵa jetý úshin tárbıe kerek. Árkim ózin tárbıelese, ózine kúshi jetse, kináni ózinde dep bilse ómir qalaı bolar edi? Basqa bireýdiń kemshiligin aıtyp shaǵymdanbas buryn adam óz isin baǵamdaý kerek emes pe? Erkekter kóbinese «meniń áıelim» dep ıemdenip, qol kóteredi. Súıgen jarynyń, keregesindeı súıener kemeńgeriniń bul qylyǵy áıelge aýyr keledi. Bireý keńdigimen, bireýi keshirimdiligimen, endi bireýi bala úshin shydap baǵady. Áıtse de, ár sózdiń aýyrtpalyǵy júrekte saqtalady, denedegi taıaq izi ketse de júrektegi izi ketpeıdi. Jubaılar arasyndaǵy syılastyq sol alǵashqy taıaqtan-aq joǵalary sózsiz. Áıeldiń erine senimmen qaraýy kózden bul-bul ushady. Bireýi qoryqqandyqtan kónse, endi biri kóz juma qarap tózse, shydaı almaǵany ketip tynady. «Shydaý» degen sózdiń ózi qandaı qorqynyshty. «Ómirlik serigińe, jaryńa shydaý» degen adamnyń ómir boıy eńsesi bir kóterilmeı ótý degenmen birdeı emes pe? Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir kúni sahabalaryna: «Adamdardyń ishindegi eń jamany áıeli men balalaryna jaısyz adam» – deıdi. Sahabalar: «Bul qalaı bolmaq?» – dep suraǵanda: «Ol úıge kelgende áıeli úrkip, balalary qorqyp qashady», – degen eken. Bir tósekke bas qoıyp, artynsha aıaýsyz taıaqqa jyǵyp otyrsa, áıeldiń jan-dúnıesi astan- kesteń bolary aqıqat. Ony kórgen bala da jaýyzdyqtan jıirkenbeı óspeı me?! Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Balańyzǵa arnaǵan eń úlken jaqsylyǵyńyz – onyń anasyn súıgenińiz», – degen. Islam dininde áıel – Allanyń amanaty. Áıeline qol kótergender Allanyń qaharyna ushyraıtynyn bilýi kerek.

[1] Buharı, Lıbas, 31; Táfsır, 66
[2] Tırmızı, Táfsır, 3087
[3] Zekı Dýman, Kıran Kerımde adab-y mýasheret, 130-131
[4] Ibn Saǵyd, át-Tabaqatýl-kýbra, 8-tom, 205-b.
[5] Ibn Majá, Nıkah, 50
[6] Buharı, Nıkah, 81

Shámshat Ádilbaeva